geele. Mitmeid neist antakse välja ainult arsti retsepti alusel, kuid paljud on müügil ka retseptita. Igal arstil on tavaliselt oma raviskeem ja ta soovitab spordivigastuse raviks kuni nelja kindlat salvi või geeli. Vigastuse korral oleks parem nõu küsida ikkagi sporditraumatoloogilt või traumatoloog-ortopeedilt. .. Spordimeditsiinis jaotatakse salvid ja geelid kolme suurde gruppi: 1) Turset alandavad salvid või geelid. 2) Põletikuvastased salvid või geelid. 3) Soojendussalvid või geelid. Pärast vigastust on kõige tähtsam ära hoida turse tekkimine kannatada saanud piirkonnas. Sellega kiirendatakse tunduvalt edaspidise ravi kulgu. Siinjuures on väga tähtis kinni pidada teatud põhimõtetest: 1) Paranemist soodustab liikumatus. 2) Turset vähendab külmaamplikatsioon ehk kilekotti pandud jää, mis on asetatud vigastuse kohale. 3) Kasuks tuleb ka kompressioon ehk rõhk. Elastik side fikseerib külmaamplikatsiooni kerge rõhu all.
pikamaajooksjate süljes, ilma et see oleks mõjutanud ülemiste hingamisteede infektsioonide esinemise sagedust uuritud sportlaste seas. Kokkuvõttes on seniste andmete põhjal ennatlik soovitada sportlastele ternespiima kui efektiivset immuunsüsteemi tugevdamise vahendit. TAASTUMISPROTSEDUURID JA TAASTUMISVAHENDID SPORDIS. 1. Millised on treeningujärgsed taastumisvõimalused? külma- (jäävannid, külmageelid jne) ja kuuma- (saun, soojendussalvid jne) protseduurid. spetsiaalseid taastumisseadmeid (tervisekapsel, energiakookon, elektrostimulatsiooniseade, ultraheliseade jne) spetsialisti teostatavaid taastumisprotseduure (spordimassaaž, manuaalteraapia jne). 2. Milles seisneb külma toime treeningujärgsel taastumisel? Külma kasutatakse peamiselt vigastuste varajases ravis. Külma mõjul ainevahetusprotsessid aeglustuvad, veresooned ahenevad ja turse alaneb
annaabi.ee 
