kontuuridesse. Takistuse mõjul juhe soojeneb ja soojendab enda ümber olevat betooni. Juhtmetega elektrisoojendus koosneb järgmistest osadest: o Trafo- ülesanne on alandada võrgupinge ohutu väärtuseni (alla 42V) ning toimida võimsusregulaatori ja juhtimisseadmenda. o Peakaabel- selle abil juhitakse vool soojendatava objektini. o Ühenduskaabel- selle abil ühendatakse soojendus juhtmed peakaabliga. o Soojendusjuhtmed- on plastkattega 2 mm terastraadid. Soojendusjuhtmed paigaldatakse enne betoonimist soojendusprojekti järgi umbes 20-30 cm vahega juhtmekontuuridena ja liidetakse ühenduskaabli vahendus peakaabliga. Iga tarind tuleb varustada vähemalt kah juhtmekontuuriga. Külmematesse kohtadesse tuleb panna lisasoojendusjuhe. Juhtmed seotakse sarruse külge teibiga või juhtmejubbidega. Need ei tohi betoonis välja jääda ega olla vastu puitraketist, vastasel juhul võivad need need suluda või kujutada endast tuleohtu Raketisesoojendus
Joonis 3) . Seal kus võiksid asetseda külmemad kohad saab ju kontuure tihedamalt panna. · Termoreaktiivse raketisega soojendus selleks tuleks ehitada raketise ümber kest, mis on vägagi sarnane aurusärgiga. Meetod iseenesest erineb auruga soojendamise omast selle poolest, et auru asemel täidetakse õhkvahe, raketise ja kesta vahel, vesinikkloriidiga immutatud Joonis 3. Seina soojendusjuhtmed. saepuruga, mida siis hiljem soojendatakse elektroodidega. 3.3 Keemiliste lisandite kasutamine. Mõned keemilised ained, nagu soolhape HCl ja selle soolad, aga ka sellised ühendid nagu kaaliumkarbonaat K2CO3, teise nimega potas, naatriumnitrit NaNO 2, samuti erinevaid kompleksühendeid viiduna eraldi või seguna betooni seguvette, avaldavad mitmekülgset mõju betooni tardumis- ja kivinemisprotsessidele. Suuremates kogustes segusse viidavad
soojendamisel v = 10 - 15 0/h jahtumisel v = 5 - 10 0/h 2 . E L E K T R I G A S O O J E N D A M I N E A) VOOL JUHITAKSE VAHETULT LÄBI SEGU ¾ TINGIMUSED: 1. Ülekuumenemise vältimiseks on elektroodide vahekaugused piiratud sõltuvalt kasutatavast pingest 2. Elektroodid peavad asuma sarrusest > 15 cm kaugusel, vastasel juhul tuleb nad ristumiskohal isoleerida. 3. Kasutatavd pinged: 52 - 380 V.. B) SISSEBETONEERITAVAD SOOJENDUSJUHTMED C) TERMOREAKTIIVNE RAKETIS 3 . Õ H U G A S O O J E N D A M I N E 2. Betoonitööd 31 BETOONITÖÖD TALVEL 2. Betoonitööd
sellele valu hooldama. Termosmeetod komponentide eelsoojendus(raketis, armatuur), raketise soojustamine (soojusisolatsioonimatid), betoonisegu eelsoojendus. Kui välisõhu temperatuur on langenud alla 0ºC, kasutatakse kindlasti sooja betooni , jahtumise eest kaitstakse siis betoon konstruktsiooni soojustamisega soojustusmaterjalidega. Vaheseina betoneerimine talvel Variandid on elektrisoojendusraketised, auruga soojendamine, soojendustraadid, sissebetoneeritavad soojendusjuhtmed. Raketis peab olema juba enne valu soojendatud, et valatav betoon ei satuks miinustemperatuuridel pinnale, samuti peab olema puhas jääst ja lumest. Armatuur tuleb enne valu viia plusstemperatuuridele, kui armatuur on miinuskraadidel, siis tekib selle ümber kokkupuutel betooniga jää, ülessulamisel moodustub aga veekiht, mis halvendab märkimisväärselt kontakti betooni ja armatuuri vahel, pärssides nende koostööd. Metallvormide kasutamisel tuleb need kindlasti isoleerida
annaabi.ee 
