Et lihaskoes on ainevahetus kiirem kui rasvkoes, siis peaksid jooksmisele lisaks ka jõusaalis treenima. Kui jaksad nädalas joosta 3-4 korda, soovitatavalt ülepäeviti, 45 minutit korraga ja mõõdukas tempos, võid järgneva nelja nädala jooksul hakata tasapisi harjutuskorra kestust suurendama, igal nädalal 10 protsendi võrra, või lisada ühe treeningu endale sobival päeval. Äärmiselt oluline on 10–15 minutit enne jooksuringile minekut teha soojendusharjutusi ja pärast treeningut lihaseid 15 minutit venitada. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Testitav peab olema terve, väljapuhanud (isegi nohu korral ei anna test õiget tulemust). Samal ja eelneval päeval ei tohi tegeleda raske kehalise tegevusega. Eelnevalt tuleb süüa süsivesikuterikast toitu. Viimasest toidukorrast peab olema möödas väh 2 tundi. Testimise ruumi temperatuur peab olema vahemikus 18-22 kraadi, et tagada optimaalne tulemus. Ruumist peab kõrvaldama segavad tegurid. Testitav peab olema väh 10 min enne testi algust kohal, tegema soojendusharjutusi ja ootama järjekorda istudes. Peab kasutama julgestuvahendeid või meetodeid. Maksimaalset pingutust nõudnud testimise korral tuleb testi lõppedes koormust vähendada järk-järgult (järsdu peatamise korral on vererõhk kõrge ja veretagasivool häiritud, mis vähendab vereringluses oleva vere hulka ning mille tagajärjel ei jõuta aju hapinikuga piisavalt varustada > minestamine). Test PWC170 (= veloergomeetriline test)
või maksimaalseid pingutusi. Harjutusd: · Kael Kalluta pead ette, taha ja mõlemale poole küljele. Seejärel pööra pead korda mööda vasakule ja paremale. · Kere ja käed Kerepöördeid ja puusaringid mõlemas suunas. Käte ja randmeringid mõlemas suunas. Õlatõsted ja ringid. · Jalad Harjutused jalgadele on eriti olulised, kuna jalad on jooksmisel kõige rohkem töös. Jalgade puhul on uudseks lähenemiseks kombineerida klassikalisi soojendusharjutusi arendavate jõuharjutustega. Käesolevaga tutvustan teile 5 harjutusviisi, mis soojendavad ja arendavad jalalihaseid. A Väljaasted ette Astu parema jalaga samm ette pikkusega, mis on ligikaudu pool sinu kehapikkusest, mõlema jala varbad suunatuna otse ette. Sammu lõpus suuna põlv täpselt jalalaba kohale. Astu tagasi püstiasendisse. Korda harjutust 5 korda ühele jalale. Seejärel soorita harjutus teise jalaga. B Väljaasted ette koos kerepöördega
Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala mida mängitakse ülemaailmselt. Soojendus Enne igat mängu või treeningut peavad mängijad sooritama kindlad harjutused, et vältida vigastusi. Korvpallis on selleks 3 sorti harjutusi: soojendus, millele järgneb venitus ja lõpetuseks mahajahutamine. Kuid nüüd kõigest lähemalt. Soojendus ehk Warm-Up. Korraliku soojenduse kestus on 20-30 minutit, mis sisaldab üldiseid soojendusharjutusi. Soojendusel on kokku 3 faasi. 1 faas : üldine soojendus, mille jooksul mängijate kogu keha vereringe paraneb ja kehatemperatuur tõuseb selliste kehaliste harjutustega nagu kerge sörkjooks, jooks edas- ja tagurpidi, liikumine libiseva sammuga ja jooks ristsammuga. Seda tehakse tavalielt, kuni mängija hakkab kergelt higistama ning see toimub keskelt läbi 7 minuti jooksul. 2. faas: kogu keha staatiline, aktiivne venitus, mis hõlmab kõiki suuremaid lihasrühmi ja kestab
suusatajatele erinevate ilmadega kandmiseks ning müüjad on koolitatud andma täpsemat nõu, milline suurus on hea igale inimesele. Murdmaasuusatamise näpunäiteid algajatele Tervisesportlased tunnevad tihti pärast suusatamist lihasevalu kõhu-, selja-, jalgade ja õla piirkonnas. Ühelt poolt näitab see arendavat mõju nendele lihasgruppidele, kuid samas annab märku sellest, et kõnealused lihased on tervisesportlasel nõrgad. Seetõttu ongi ühtemoodi oluline teha enne jõutreeningut soojendusharjutusi ja pärast venitusi. Võrreldes jooksmise ja rattasõiduga, koormab suusatamine lihaseid rohkem, pea 90% lihastest teevad tööd. Lisaks sellele aitab iga liigutus venitada seljalihaseid. Teistest tervisespordialadest vaid selili ujumine mõjub selgroole sama hästi. Suurt tähtsust omab algajatel õige suusa valik. Igasuguste suuskadega on võimalik sõita, kuid selleks, et protsessi nautida, on soovitatav valida iga stiili jaoks õige varustus. Mida parem on
mäkke ronides). *Kogu veri ei ole korraga pidevalt ringluses(nii on vaid väga suure füüsilise pingutuse korral), veri võib olla ka depoodes-maksas, põrnas, punases luuüdis või lihastes. *Seal, kus on hapnikku rohkem vaja, laienevad veresooned. Verd saab juurde võtta maksast või põrnast. Kui maks verest tühjaks jookseb, tekib piste(äkilise koormuse suurenemise korral-nt. ilma varema soojenduseta trenni tehes). Et pistet ei tekkist, tuleb enne sportimist teha soojendusharjutusi. Veregrupid *Punaliblede pinnal ja vereplasmas on olemas väikesi moodustisi, mida kutsutakse aglutinogeenideks(üldnimetus-antigeen). Nad paiknevad punaliblede membraanide peal. Vastavate aglutinogeenide suhtes on plasmas võimalik aglutiniinide(üldnimetus-antikehad) esinemine. Vastavalt nende kobinatsioonidele eristatakse veregruppe. Nende klassifikatsioone on enam kui üks: 1) AB0 klassifikatsioon, mille avastas Landsteinen.
ravi pohjustab kiire surma, ravimata jiitmine aga pikendab elu. Hippokrates. IV. Aforismid, VI. XXXVIII elleks, et moistuse juures piisida, pídí ta kiilmas veesujuma. Meie nagime - teda ujumisvoistluste aegu, ta vottis osa koikidel distantsidel ningjai alati viimaseks. Kui teised voistlejad basseini kal dal soojendusharjutusi tegid ja starteri kasu peale pukkidele astusid, siis tema tousis pukile otse C-veest.Tugevad, paikese kaes pruuniks polenud kaed tombasid jassaka, kuid mitte iilemaara musklis keha basseini aarele, lohmakate, poolde saarde ulatuvate mustade piikste otstest solises vesi mooda karvaseid saari vildakale betoonist hiippepakule. Mitte keegi meist poleks suutnud naeru pidada, poleks me teadnud, et magusamad kohad ootavad ees.
Kool peaks tekitama huvi õppida uusi ja sobivaid liikumisviise. Õpilasel peaks olema soov olla terve ja rühikas. Tundma erinevate liikumisviiside tehnikaid. (PRÕK) 1.2 Õppetegevus Praegu on igal klassil ette nähtud kaks kehalise kasvatuse tundi ühes nädalas. Tund kestab 45 minutit. Meie arvates on 45 minutit ühe kehalise kasvatuse tunni jaoks liiga vähe. Õpilased ei saa ennast selle aja sees korralikult välja elatud. Tunni alguses joostakse ja tehakse erinevaid soojendusharjutusi. Tunni teises pooles tehakse vajaduse korral ära hindelisi ülesandeid või mängitakse erinevaid mänge, kui aega üle jääb. Hindele vastatakse kaugushüpet, kõrgushüpet, palliviset, võimlemiskavasid ja erinevaid jookse. Hindamine toimub skaalal ,,1",,5", kuid leidub ka uuendusmeelseid õpetajaid, kes on muutnud oma kehalise kasvatuse tundide hindamise arvestuslikuks (Tallinna 32. Keskkooli hindamisjuhend). Aja nappuse üle on kurtnud ka meie enda
• Eelnevalt on testi sooritamist harjutatud • Testitav peab olema terve • Samal ja eelneval päeval ei tohi tegeleda raske kehalise tegevusega • Eelnevalt tuleb süüa süsivesikuterikast toitu • Viimasest söögikorrast peab olema möödas vähemalt 2 tundi • Testimise ruumi temperatuur peab olema vahemikus 18-22 o C • Ruumist peab kõrvaldama segavad tegurid • Testitav peab olema vähemalt 10 min enne testi algust, tegema soojendusharjutusi ja ootama järjekorda istudes • Peab kasutama julgestusvahendeid või –meetodeid • Max pingutust nõudnud testimise korral tuleb testi lõppedes koormust vähendada järk- järgult. Test PWC170: • Näitab, milline koormus kutsub esile südame löögisageduse 17 korda minutis • Üldise kehalise töövõime näitaja • Määratakse astmeliselt tõusva koormustesti alusel
vähendada. Masseerimiseks kasutada väiksemat palli või plastpudelit, panna see talla alla ja rullida. Masseerida saab ka sõrmedega. Selleks, et põletikku ja valu vähendada, peab kasutama ka ravimeid. Plantaarfastsiidi ravi võib kesta paarist kuust kuni paari aastani. Selle väljaravimata jätmisel tekib krooniline põletik ja operatsioon on vajalik. (http://www.sport.ee) Plantarfastsiidi ennetamine Plantarfasdiidi teket saab ennetada, kui tehakse piisavalt soojendusharjutusi ning peale treeningut piisavalt lõdvestustharjutusi. Kui soojendus ja lõdvestus on liiga pikad, võib plantarfastsiid siiski tekkida. Selle vältimiseks tuleks kanda ilmasikule vastavaid jalanõusid, vältida kõval pinnasel jooksmist, jälgida, et treening ja puhkus oleksid tasakaalus ning kehakaal peaks olema normis. (http://www.sport.ee) 2. UURIMISTÖÖ ANALÜÜS Töö eesmärgiks oli teada saada: · millises vanuses esineb kõige rohkem spordivigastusi
annaabi.ee 
