tuleb oluliselt väiksem kui ümberkohandatud aurukatlal. Kuumaveekatelde areng sai alguse malmist sektsioonkatlast ja jätkus sektsioonkatelde täiustamise kaudu. Ka esimesed teraskatlad koosnesid sektsioonidest. Paralleelset terasest sektsioonkatelde arenguga toimus horisontaalsete leek-suitsutorukatelde kasutuselevõtt. Spetsiaalsete soojavee katelde võimsus ulatub 200 MW ja üle selle. Uue põlvkonna leek-suitsutorukatelde võimsus ulatub 10 MW. Soojaveekatlad töötavad otsevooluseadmetena. Vaatamata sellele on soojavee katelde põhiprobleemiks soojuskandja ühtlane jaotamine torupaneelides. Torude otsad on kollektorite külge keevitatud, ühe kollektori küljes on terve hulk torusid. Ühe kollektori külge ühendatud torude arv valitakse nii, et need torud laseksid läbi kogu tootlikkuse ja seejuures kujuneks neis välja sobiv keskmine kiirus. Torude paralleelse
71(113) Villu Vares Energia ja keskkond 7 TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE RAKENDAMINE 7.1 Biokütuste rakendamine Biokütuseid kasutatakse laialdaselt kaug- ja lokaalkütte soojusallikatena. Põhiline osa biokütustel töötavatest kateldest on soojaveekatlad, aurukatlad on kasutusel tööstusettevõtetes ning soojuse ja elektri koostootmise jaamades. Sõltuvalt biokütuse liigist ning seadme võimsusest on enamlevinud järgmised põletustehno- loogilised lahendused. 1. Hakkpuit: · küttekatlad võimsusega 0,2 2 MW: liikumatu kaldrestiga või mehaanilise (liigutatavate elementidega) restiga kolle; · küttekatlad võimsusega 2 8 MW: mehaaniline restkolle;
annaabi.ee 
