HIIUMAA AMETIKOOL Renek Tiku Vana puitakna vale parandusviis Referaat aines “Ehitusfüüsika alused” Palkmajaehitus PM18 Viljandi 2018 Remondiga algust teinud inimesed on lisaks muule üle vaadanud ka oma akende seisukorra. Saades aru, et akende omadused on aja jooksul ilmselgelt halvenenud, mõeldakse üldjuhul aknad uute vastu välja vahetada. Targem oleks puitaken taastada. Huvi või raha puuduse tõttu tullakse tihti lagedale ideedega, mis on odavad ja kiired, kuid võivad elanikule/omanikule teha karuteene. Vanu puitmaju remontides tuleks iseloomu ja terviklikkuse säilitamiseks eelistada kas puitakna taastamist või asendamist uue puitaknaga. Samuti on see ökoloogiliselt sõbralikum kui plastaken ja ajalooliselt tähtis säilitada. Klaasitud puitaknad hakkasid Eestis levima 19. sajandi esimesel poolel (joonis 1). Akna eelkäijaks võiks lugeda kah...
Et soojustus töötaks, ei tohi soojustusplaat imada enesesse pinnase niiskust, seega võiks valida näiteks XPS- või PIR-soojustuse, jälgides kas soojapidavuste omadusi või kui palju on soojustuse jaoks konstruktsioonis ruumi näiteks on olemas ekstra kitsastes oludesse sobiv XPS-erisoojusläbivus 0,027 W/mK. Üldjuhul on pinnasesse paigutavata soojustuse puhul oluline selle võimalikult madal veeimavus, kuna soojustus jääb niiskesse keskkonda ja see mõjutab oluliselt soojustuse soojapidavusomadusi. XPSide, aga ka IKO Enertherm PIR- soojustusel on vastav näitaja minimaalne, vastavalt 0,7 ja 1,0 (WLT). Plaatvundamente kasutatakse enim kas energiasäästlike passiivmajade või täiskeldriga eramute puhul. Passiivmajade puhul, sest plaatvundamenti saab väga lihtsalt külmasillavabaks ehitada ning nii-öelda siduda soojustused maa all kokku selliselt, et konstruktsioon ei katkesta soojustust külmasildadega. Seega on plaatvundamendi soojustamisel tähtis ka soojustusmaterjali tugevus ja
annaabi.ee 
