Kuna koldes on temperatuur kõige kõrgem ja tänu sellele põhiline osa põlemissoojust kolde seintes, siis on ahju kasutegur lähedane kolde kasutegurile. Umbkoldga kasutegur on 0.3 ja tuharestiga varustatud kuni 0.7 mille tulemusena väheneb kütuse kulu poolteist korda Toaahjusid võib liigitada olenevalt: lõõriseinte soojenemise astmest ja soojusmahtuvusest gaaside liikumisest ahju sisemuses korruste arvust materjalist suitsugaaside ärajuhtimisest Soojamahtuvuse järgi jagunevad soojamahtuvusega ja soojamahtuvuseta. Soojamahtuvusega ahjud võib jagada suure või väikse soojamahtuvusega ahjudeks. Suure soojamahtuvusega ahjud ehk paksuseinalised on toaahjud, mille lõõriseinte paksus on vähemalt ½ tellist (11-12 cm). Väikese soojamahtuvusega ehk õhukeseseinaliste ahjude lõõride paksus on võrdne poti pakususega või neljandik tellise paksusega (5-6,5 cm) Sellised on mitmesugused kantavad karkassahjud. Ka
Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni-materjalideks ja neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonides vajaliku soojapidavuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni puhul kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet- soojapidavus. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg) ja ta näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1 0C võrra. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid: 2 Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012
Materjali soojajuhtivus sõltub mõningal määral ka temperatuurist. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Materjalide soojaerijuhtivus antakse üldjuhul +20 OC juures. Materjalide soojajuhtivus võib üksteisest erineda mitme suurusjärgu võrra. 7. Soojamahtuvus, head ja halvad materjalid soojamahtuvusele? Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg). Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. 8. Survetugevus, tõmbetugevus, paindetugevus- määramine, valem, mõõtühik? Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks
kasutamise kohast; mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus ʎ (W/mk) .Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/®C kg) Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase . Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid)
Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni-materjalideks ja neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonides vajaliku soojapidavuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni puhul kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet- soojapidavus. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg) ja ta näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 10C võrra. 2 Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. On levinud
Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (lambda) (W/m°C või W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui kui jämepoorne. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivs suureneb. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/°C kg või kJ/K kg) ja näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1°C võrra. Suure soomahtuvusega - vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega - metallid (kuumenevad kiirelt ja ka kahtuvad kiirelt). Ruumide piirdekonstruktsioonid (eriti perioodilise kütte puhul) peaks omama küllaldast soojamahtuvust. See ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. Põlevus
Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. · Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg) ja ta näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1 0C võrra. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. · Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks.
soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni- materjalideks. Neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonidel vajaliku soojuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni korral kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet – soojapidavust. Soojamahtuvus. See on materjali omadus salvestada soojenemisel endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab materjal soojuse ümbritsevasse keskkonda tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/ºC kg või kJ/K kg). See näitab soojusenergia kogust mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1 ºC võrra. 14 Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Sellest tingituna materjali niiskumisel suureneb ka selle soojamahtuvus. Väikese soojamahtuvusega on metallid. Metallid kuumenevad kiirelt ja ka jahtuvad kiirelt.
mõõtmisandmed. Joonis 3.21 on iseloomulik tüüpilisele ahju ja pliidiga köetavale maamajale, kus hommikul köetakse lühidalt pliiti ja õhtul köetakse põhjalikult ahju. Joonis 3.22 toodud maja erineb esimesest vaid niipalju, et temperatuuri aitab stabiilsemana hoida maaküte, kõige külmemal perioodil ei suuda maaküte piisavalt sooja toota ja õhtul köetakse ka ahju (päeval kasutatakse ka pliiti). Joonis 3.23 toodud elamus on küttekoldeks metallkestaga kamin, milles tuleb väikese soojamahtuvuse tõttu hoida püsivalt tuld all. Graafikul on näha, et sisetemperatuur langeb kiiresti, kui ühe päeva jooksul ei köeta (maja piirdeks on soojustamata palk). Joonis 3.24 on erinevalt kolmandast toodud väike maja, mida köetakse väga massiivse ja suure soojusmahtuvusega vene tüüpi ahjuga, sellist ahju võib kütta kahe päeva tagant (seejuures maja piirdeks on soojustamata palk).
annaabi.ee 
