Pruunikad, kollakad, rohekad Piklik keha, koosneb 10 lülist Suured ja pikad tagajalad Suur ja liikuv pea Väikesed silmad Kaks paari tiibu Tundlad Sihktiivaliste elupaik Aasad Vesi Viljapõllud Metsaservad Raiesmikud Puisniidud Paljunemine Lahksugulised Kogu talv munad mullas Munad kooruvad kevadel Areng vaegmoondega http:// www.arkive.org/common-field-grasshopper/c horthippus-brunneus/video-09.html Eluviis Soojalembesed Tegutsevad päeval Tegustevad maapinnal Rööv- ja taimtoidulised http:// www.arkive.org/common-field-grasshopp er/chorthippus-brunneus/video-08.html Heli tekitamine Pikatundlalised- eestiibadega (siristi, hõõrudes) Lühitundlalised- kattetiibade ja tagajalgadega (hõõrudes) http:// www.arkive.org/wart-biter-cricket/dectic us-verrucivorus/video-13.html Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Sihktiivalised http://et.wikipedia
Linnusääsed · Kõige suuremad sääsed · Eestis 5 liiki · Imevad põhiliselt lindude verd · Talvituvad inimeste keldrites, lautades, koobastes ja urgudes · Kevadel esimesed ärkajad Metsasääsed · 16 liiki · ainsad sääsed, kes munevad oma munad sügisel niiskele pinnasele või ka rohule · Vereimemine toimub aktiivselt õhtutundidel ja varastel hommikutundidel, Niiskemas metsavilus kogu päeva. Laulusääsed · 3 liiki · Soojalembesed · Toitub eelkõige kodulindudest · Talvitumispaik keldrites ja koobastes · Tuntuim liik majasääsk · Majasääsk toitub inimestest · Elupaigaks inimeste poolt loodud ehitised Kasutatud kirjandus · http://www.miksike.ee/docs/referaadid200 5/saased_evelin.htm · http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/ artikkel210_39.html
Rohkesti tarvitatakse hapukoort ja võid, toitvusele pannakse tugevasti rõhku. Supid on tavaliselt paksud, hapud ja rohke maitserohelisega. Lihatoite valmistatakse sageli neljast, viiest või enamast lihasordist, kasutades värske lihaga koos vorste, sinki ja siseelundeid. Eelistatakse praetud ja hautatud liha- ja kalatoite. Kastmeid maitsestatakse veini ja rosinatega. Toiduainete valik on üldiselt samalaadne nagu meilgi. Pehme talve tõttu kasvavad seal soojalembesed aedviljad- melonid, arbuusid, aprikoosid jm. Seeni tarvitatakse sageli kala- ja lihatoitude maitsestamiseks. Eelistatakse kuivatatud puravikke. Kalatoidud on väga hinnatud. Kalu keedetakse, praetakse, küpsetatakse, leides mitmesuguseid kombinatsioone. Seejuures meil poola kastmena tuntud keedetud muna ja või segu ei tunnista poolakad omaks, vaid nimetavad seda juudi kastmeks. Nende enda kaste sisaldab mandleid ja rosinaid.
Rindmikule kinnitub kaks paari tiibu. Eestiivad on kitsad, nahkjad, tagatiivad aga laiad, kilejad, hästi arenenud soonestusega. Pärast maandumist volditakse tagatiivad lehvikutaoliselt kokku ning tõmmatakse eestiibade alla varjule. Pikad eestiivad kaitsevad ülalt ja külgedelt ka putuka pikka tagakeha. Tagakeha lõppeb sageli lühikeste urujätketega ja emastel ka pika munetiga, mille abil nad oma munad pinnasesse või taimedesse munevad. Sihktiivalised on soojalembesed ning päevase eluviisiga putukad. Nad tegutsevad maapinnal taimede vahel, aga ka puudel ja põõsastel. Peamiselt toituvad nad rohttaimedest, vähem on rööveluviisiga liike. Sihktiivalistel on hästi arenenud helitekitamise aparaat ning kuulmiselundid. Nad arenevad vaegmoondega. Munast kooruvad tiivutud, sigimisvõimetud ja täiskasvanud putukast väiksemad vastsed. Tiivaalgmed ilmuvad neile selga juba paari esimese kestumise järel. Maailmas on tuntud üle 20 000 liigi sihktiivalisi.
ROOMAJAD ÜLDISELOOMUSTUS Kõigusoojased Soojalembesed Elavad enamasti maismaal Liiguvad kõhuga vastu maapinda toetudes Sigivad maismaal Järglased arenevad munas Mürkmadudel on mürgihambad Maailmas üle 8 000 liigi roomajaid ja Eestis 5 MITMEKESISUS R O O M A JA D S O O M U S E L IS E D K IL P K O N N A L IS E D K R O K O D IL L IL IS E D s is a lik u d ja m a o d k r o k o d ill, g a a v ia l, a llig a a t o r , k a im a n EESTIS ELAVAD ROOMAJAD RÄSTIK KIVISISALIK NASTIK VASKUSS ARUSISALIK VÄLISEHITUS Erinevate roomajate välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne Kõigi roomajate nahk on kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega - kaitseks Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. K...
Mis on keele ülessanne? V: Keel on kaheharuline ja sellega nad maitsevad, kombivad maad või mingit objekti 7.Millised meeled on sisalikul tähtsad toidu otsimisel? V: Haistmismeel, nägemismeel ja maitsmismeel ka 8.Miks ei saa roomajad hingata naha abil? V:sest kuiva naha abil ei ole hingamine võimalik.Nad on nii arenenud et kopsudest piisab elutegevuseks. PTK. 12 1. Loetle peamised roomajate rühmad. Iseloomusta neid. V: Sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Nad on kõigusoojased soojalembesed loomad, kuid ei talu väga kõrget temperatuuri, kes elavad maismaal ja mõned liigid ka vees. nad liiguvad jäsemete abil või siueldes , osal neist pole jäsemeid. 2. Võrdle kilpkonna ja krokodilli välimust ning leia erinevused. V: Kilkonnal on seljas kilprüü, mis on selgroo ja roietega kokku kasvanud, 3. Millest oleneb roomajate värvus? V: Elupaigast, ehk ümbritseva looduse värvitoonidest. 4. Kuidas kaitsevad roomajad end vaenlaste vastu?
krooksumist. Järvekonnade kudemisperiood on pikk ning selle aja jooksul muneb emasloom 5...10 cm sügavusse vette kuni 3000 muna. Munad munetakse kas ühe kämbuna või portsjonitena. Kulleste koorumiseks kulub 1 nädal. Kullesed läbivad metamorfoosi enamasti augustis ja täiskasvanud ja noored lahkuvad kuivale maale talvituskohti otsima septembri alguspoolel. Suguküpsus saabub isastel 2 aastaselt ja emastel 3 aastaselt. Järvekonnad on soojalembesed loomad ja seepärast peab kudemisajaks veetemperatuur tõusma 15...18 °C-ni. Kulleste areng on pikk ja kestab kuni moondeni 80...90 päeva. Kullesed, kes alguses on helekollased või pruunid, muutuvad rohelisteks, kui on saavutanud pikkuse 3 cm. Enne moonet on kullesed ...9 cm pikkused, moondejärgne noor konn on aga kõigest 1,5...2,5 cm pikk. Eluiga ulatub 6...7 aastani. Järvekonn on looduskaitse all. Järvekonn elab seni teadaolevalt ainult Lõuna-Eestis. Huvitavaid tähelepanekuid
Rohkesti tarvitatakse hapukoort ja võid, toitvusele pannakse tugevasti rõhku. Supid on tavaliselt paksud, hapud ja rohke maitserohelisega. Lihatoite valmistatakse sageli neljast, viiest või enamast lihasordist, kasutades värske lihaga koos vorste, sinki ja siseelundeid. Eelistatakse praetud ja hautatud liha- ja kalatoite. Kastmeid maitsestatakse veini ja rosinatega. Toiduainete valik on üldiselt samalaadne nagu meilgi. Pehme talve tõttu kasvavad seal soojalembesed aedviljad- melonid, arbuusid, aprikoosid jm. Seeni tarvitatakse sageli kala- ja lihatoitude maitsestamiseks. Eelistatakse kuivatatud puravikke. Kalatoidud on väga hinnatud. Kalu keedetakse, praetakse, küpsetatakse, leides mitmesuguseid kombinatsioone. Seejuures meil poola kastmena tuntud keedetud muna ja või segu ei tunnista poolakad omaks, vaid nimetavad seda juudi kastmeks. Nende enda kaste sisaldab mandleid ja rosinaid. Poola kruubi-seenesupp.
Kõige põhjalikum geograafiline muutus Paleogeeni ajastul oli Maa jahenemine polaaraladel, mille tulemusena külmusid ka sügavad mered ja lõpptulemuseks oli kontinentaalne jäätumine. Paleogeen (jätk) Paleogeeni taimeriigis polnud veel selliseid vööndeid nagu tänapäeval. Laial alal Vahemeremaades Arktikani valitses soe troopiline ja lähistroopiline kliima Ida-Euroopa lauskmaal kasvasid sel ajal palmid, Kesk- Euroopas banaanipuud ning Gröönimaal tammed, kastanid ja teised soojalembesed taimed Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud Mereelu evolutsioon Kõige erilisemad selle perioodi mere elusorganismidest olid vaalad, kes arenesid Eotseeni jooksul lihasöövatest maismaaimetajatest ja muutusid suurteks merekiskjateks
(rukis, kaer, oder) kartulit, köögivilju, lina, rapsi. MÕÕDUKAS PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 5 kuud või rohkem · Eristatakse: 1) merelise kliimaga alad pehme, niiske talv (teraviljad, sõstrad, õuna -puud, piimakarjakasvatus). 2) mandrilised alad külm talv, lühike vegetatsiooni periood 3) Kaug-Ida mussoonvaldkond suve lõpul, sügisel rohked sademed SOE PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem · Soojalembesed kultuurtaimed, hilised teraviljasordid (riis, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, viinamarjad) · Eristatakse: 1) parasniiske valdkond 2) kuiv mandriline valdkond USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad jäävad kuiva mandrilisse valdkonda · Kasvatakse lambaid, kitsi LÄHISTROOPILINE VÖÖDE · Põllumaad palju (300 mln ha) · Pikka vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima · Eristatakse : 1.Läänerannikute vahemerelisi
Eestis on ta levinud Saaremaal ja Taevaskojas. Ta elab nii niisketel kui ka kuivadel aladel, enamasti segametsades. Talvel on ta talveunes. Tema saagiks on aeglaselt liikuvad loomad, näiteks vihmaussid. Vaskuss on aeglane ja seega ka kaitsetu loom. Sellepärast on ta kerge saak vaenlastele, kuid tal on kaitseks kergesti äratulev saba. Vaenlased on näiteks rästikud, nugised, rebased. Vaskussil on jäsemete algmed. Ta kuulub looduskaitse alla. Roomajatest üldiselt: Roomajad on soojalembesed loomad. Nad elavad nii vees kui ka maismaal. Roomajad on kõigusoojased. Osadel roomajatel pole jäsemeid. Roomajad sigivad ainult kuival maal. Enamikul neist arenevad järglased nahkja või lubiainest koorega munas. Nad arenevad moondeta. Hingamiseks on neil kopsud. Sarvestunud nahk kaitseb neid kuivamise eest ja nad saavad elada ka kuivades paikades. Roomajate hulka kuuluvad sisalikud, maod, kilpkonnad ning krokodillid. Maailmas on ligi 8000 liiki erinevaid roomajaid
Konn saab tegutseda ainult siis kui on soe ja niiske. Töntsakamad, kuivema ja krobelisema nahaga konnad on kärnkonnad. Kärnkonnad liiguvad peamiselt kõndides. Kärnkonna mürk võib panna inimese aevastama ja silmi vesistama. Juttselg-kärnkonn ehk kõre elab vaid Eesti lääneosas. Sabakonnalistel on väike pea ja sale nelja jäsemega kere, mis lõpeb pika mõlaja sabaga. Nad arenevad ka moondega. Kahepaiksetel on oluline koht toiduahelates. Roomajad on sarvsoomustega loomad. Nad on soojalembesed loomad, kes elavad valdavalt maismaal. Mõned neist elutsevad vees. Nad on kõigusoojased nagu kahepaiksedki. Roomajate hulka kuuluvad sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Eestis elavatest roomajatest on kõige tavalisem arusisalik. Arusisalikul on väike pea ning pikk ja sale kere. Erinevalt kahepaiksetest on roomajatel kael. Sisalike nahk on kuiv, nahapinda katavad väiksed sarvainest soomused. Kuna sarvkate takistab looma kasvamist, vahetavad roomajad nahka. Roomajate kolju on
Kui joogivett võetakse Ülemistest, peab vett pidevalt kontrollima, et lahustunud mürgid läbi filtri inimesteni ei jõuaks. Nad suudavad kiiresti ja hulgaliselt paljunedes koguneda vee pinnakihti. Selline püreesupi sarnane õitsev vesi haiseb ja on suplejatele ebameeldiv, võivad tekida kublad ja nahk hakkab kihelema. Harvem on sellise vee joomine põhjustanud kariloomade hukku ( just troopikas) ja inimese haigestumist. Enamus soojalembesed, tõeline nuhtlus soojemates maades. Ukrainas Dnepri veehoidlas on nende hulk kuupmeetris kuni 2 kg ( Eestis mõnisada g). Soojades meredes on olnud vetikalaike, mille pindala on suurem kui Eesti. Enamik mikroskoopilised, kuid hulganisti koos võivad moodustada ka nähtavaid kogumikke. Vees võib näha sinakasrohelisi 1-2 mm läbimõõduga kägarikke, mis on sinivetikate kolooniad. Kolooniaid, mis koosnevad sadadest väga tillukestset rakkudest, hoiab koos polüsahhariidne lima
(rukis, kaer, oder) kartulit, köögivilju, lina, rapsi. MÕÕDUKAS PARASVÖDE Vegetatsiooniperiood 5 kuud või rohkem Eristatakse: 1) merelise kliimaga alad pehme, niiske talv (teraviljad, sõstrad, õuna -puud, piimakarjakasvatus). 2) mandrilised alad külm talv, lühike vegetatsiooni periood 3) Kaug-Ida mussoonvaldkond suve lõpul, sügisel rohked sademed SOE PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem Soojalembesed kultuurtaimed, hilised teraviljasordid (riis, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, viinamarjad) Eristatakse: 1) parasniiske valdkond 2) kuiv mandriline valdkond USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad jäävad kuiva mandrilisse valdkonda Kasvatakse lambaid, kitsi LÄHISTROOPILINE VÖÖDE Põllumaad palju (300 mln ha) Pikka vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima Eristatakse : 1
esinemine, mistõttu seda piirkonda võib meie jõgedes pidada harjusepiirkonnaks, Jahedaveelisi väiksemaid jõgesid-ojasid võib nimetada liigirikkaks forellipiirkonnaks. Parajaveelisi jõelõike võib pidada eurütoopsete (laia levikuga) liikide (haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, võldas) domineerimise piirkonnaks. Soojaveelised jõelõigud on enamasti jõgede alamjooksud, kus eurütoopsete liikide kõrval domineerivad (või esinevad sageli) soojalembesed karpkalalased (viidikas, turb, tippviidikas, rünt, teib, latikas, säinas). Ühiseks jooneks enamikule järvede väljavooludele on kalakoosluste liigivaesus. Kokkuvõte Pidev ühesuunaline veevool on vooluvetes kõige peamiseks keskkonnateguriks. Ta mõjutab kõiki ökosüsteemi osi. Teised keskkonna tegurid mõjutavad erineval määral erinevaid ökosüsteemi osi. Nii on vee temperatuur ja vooluhulk olulisteks faktoriteks kaladele. Autotroofsetele organismidele (kõrgemad
jne. 2. Külmakindlad liigid- taluvad külma - 25 kuni - 35 kraadini. Siia kuuluvad kanada, torkav, engelmanni ja serbia kuusk, amuuri korgipuu, harilik elupuu jt. sireliliigid ja enamik pajuliike. 3. Suhteliselt (mõõdukad) külmakindlad liigid- taluvad temp. langust -15 kuni -25 kraadini.. Siia kuuluvad euroopa ja kaukaasia nulg, harilik jugapuu, harilik pöök, kreeka ja must pähklipuu jt. 4. Külmahellad (soojalembesed) liigid- taluvad temp. langust -10 kuni -15 kraadini. Siia kuuluvad euroopa kastanipuu, korgitamm, sekvoia jt. 5. Väga soojalembesed liigid- taluvad ainult lühiaegset temp. langust kuni -10 kraadini, mõned liigid ei talu isegi temp langust alla 0 kraadi. (Laas 1967: 26) Puittaimede elus on väga olulise tähtsusega nende võime hästi taluda madalat temp. ja teisi talvel esinevadi ebasoodsaid tingimusi. Siiski esineb paljudel liikidel külmakahjustusi
oksüdeerimisest. Süsiniku alikas on CO2. Elutegevuse tagajärjel tekib metaan(muda). Autotroofsed bakterid fotosünteesijad ja kemosünteesijad. Tsüanobakterid(sinivetikad) ehk sinikad. Bakteritele vajalikud elutingimused Piisav toitainete kontsentratsioon ja sobiv kasvutemperatuur. Jääkainete vähesus keskkonnas. Niiskuse olemasolu. Hapnik olemasolu või puudumine. Külmalembesed: 4°C.... 10°C vahel Kesklembesed: 20°C ...... 40°C vahel Soojalembesed: 50°C ...... 70°C vahel. Aeroobsed bakterid vajavad gaasilist hapnikku. Anaeroobsed hapnik pärsib ainevahetist, kassutavad slfaati. Kõrge soolsus või suhkru tase. Bakteriaalsed haigused Normaalne mikroflora Taimede, loomade ja inimesega koos elavad bakterid. Takistab organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudele. Aitab kaasa toitainete seedimisele ja imendumisele. Stimuleerib antikehade teket. Bakterid sünteesivad erinevaid vitamiine. Bakterid, mis
kui öö pikkus (umbes 12 tundi) (Nt: tubakas, sojauba) Pikapäevataimedel vajavad õitsemiseks üle 12 tunni päikesevalgust(Nt: rukis, kartul, kaer) 4) Miks on vaja enne taime kasvama panekut teada, kas see on pika- või lühipäevataim? Siis saab teada kuhu seda panna(kus on rohkem valgus), Mis aasta ajal peaks seda istutama 5) Kuidas mõjutab temperatuur taimede ja loomade elu? See mõjutab organismi keha temperatuur ja aktiivsust. Soojalembesed: krokodil, kõrbe rebane, lõbi külmalembsed: jääkaaru, pengviin, polaar rebane. Mõõduka temperatuur: mets kits, rebane, siga 6) Millised iseärasused on kõrbetaimedel kuivumise talumiseks? a) Pikkad juured (b) väiksed lehed või puuduvad(c)säilitus organid (vett hoida) 7) Selgita õhu liikumise mõju taimedele ja loomadele. Kuidas elusorganismid õhu liikumist ära kasutavad?
ühtlustades nii mulla kui taime soojuskõikumist. Päeval võtab vesi vastu päikeseenergiat ja soojeneb ning öösiti vabastab seda soojust. Soojus - Taimede kasvuks ja arenguks on vaja piisavalt soojust, liiga madal temperatuur võib avalduda taimede kehvas kasvus. Idanemiseks vajatav soojus sõltub taime liigist madalamaid temperatuure armastavad liigid idanevad hästi 13-18°C juures, samas soojalembesed taimed idanevad paremini, kui temperatuur jääb vahemikku 18-24°C. Kuigi taimed suudavad lühiajaliselt taluda kuni -10°C külma, võivad esimesed kahjustused tekkida juba temperatuurilangusel alla 0°C. Kõrgete temperatuuride kahjustused algavad 45°C-st ja ilmnevad paljude tegurite koosmõjul. Kuumuse tagajärjel võib tsütoplasma ehk raku kogu elussisu, välja arvatud rakutuum, hävida. Õhk - Taimedele niisama vajalik kui vesi ja mineraaltoitained
pärast külmutusest väljavõtmist riknevad nad loetud tundidega. Temperatuuri juures alla 6 kraadi ja üle 65 kraadi paljude mikroorganismide paljunemine katkeb, kuid nad ei hävi. Eksisteerib ka mikroorganismide rühm, mille arenemise optimaalne temperatuur kõigub 10...20 ° C piirides, neid nimetatakse psührofiilseteks (külmakindlateks). Sellesse rühma kuuluvad bakterid põhjustavad riknemist ka toiduainete külmkapis hoidmisel. Ühe rühma moodustavad veel termofiilsed ehk soojalembesed mikroobid, nende elutegevuseks sobilik temperatuur on 50...70°C. Bakterite spoorid on kõrgele temperatuurile väga vastupidavad, nende hävitamiseks on vajalik temperatuur üle 100°C. Madal temperatuur toiduainete säilitamiseks saavutatakse külmseadmetega, mõningatel juhtudel kasutatakse ka looduslikku jääd (värsket kala hoitakse vahetult jääl). Külmutamisel tagatakse toiduainete säilitamine temperatuuri alandamisega -18 ... -45°C
kambrist liigub mingi osa koguaeg turule. 10. SITAAKE e tammeseen e kastaniseen Hiinas hakati sitaaket viljelema juba 2000a tagasi . sitaake viljakehad on noorelt peaaegu mustad, seejärel värvuvad pruunikaks Sitaaket on raske kasvatada, oluline on mädanikuvaba puit . Eriti hea oleks kasvatada mägijõgede ääres või kuskil kus on väga külma vett. Siitaksekasvatamise parameetrid: Viljakehade arenguks vajalik temp 16-18(jahedalembesed tüved), 21-27(soojalembesed tüved) Suhteline õhuniiskkus 60-80 Sitaake ekstensiivmeetod Võetakse 1m pikkused ja 5cm läbimõõduga puunotid ( hall-lepp, sanglepp) , sinna sisse puuritakse vastavad augud (tehakse rivid vahedega 2 cm ja iga rivis aukude vahe u 20cm). Seejärel topitakse sinna aukudesse nakatunud puupulgad. Augukohad katta seejärel pookevahaga. Palgid asetatakse pärast seda kuhugi kus päike otse peale ei paista. Pakke võib ka katta, aga peab jälgima et nad seal all siis hallitama ei läheks
Kogutakse mereplanktonit pikkadel vahemaadel. Filtriks on planktonsiid, mis asetseb rullikutel. Rullikuid ajab ringi propeller. Tööpõhimõte: Siidikassettidelt eemaldatakse siid ja seda uuritakse laboris. Zooplanktoni horisontaalne levik. Mõjutegurid. 1. Temperatuur. 2. Soolsus. 3. Hapnikureziim. 4. Toitumistingimused (eraldi loeng). 1.1 Temperatuur. Eurütermsed: meririst Aurelia aurita, rübik Evadne normanni, Acartia bifilosa. Stenotermsed soojalembesed: tavaline paunik Pleopsis polyphemoides (temp. 15-16ºC); Bosmina maritima, Podon intermedius, putak Centropages hamatus ja koodik Temora longicornis (temperatuuril > 16ºC). Stenotermsed, külmalembesed: Limnocalanus macrusus. Keriloomad, vesikirbud ja aerjalgne Acartia bifilosa talvituvad puhkestaadiumis (resting eggs). Aerjalgsete vastsete arvukuse tõus korreleerub temperatuuri tõusuga kevadel. Üldiselt, zooplanktoni max arvukus on augustis.
klassid Väga pakasekindlad- taluvad -45...-55ºC, n harilik kuusk, harilik mänd, hall lepp Pakasekindlad- taluvad -35...-45ºC, n harilik vaher, harilik tamm, harilik elupuu Külmakindlad- taluvad -25...-35ºC, n torkav kuusk, mägi-ebaküpress Puittaimede külmakindluse klassid Keskmise külmakindlusega- taluvad -15...-25 ºC, n harilik jugapuu, harilik hobukastan, kalifornia ebaküpress Külmahellad- taluvad -5...-15 ºC, n söödav kastan, hiidsekvoia Soojalembesed- taluvad kuni -5ºC, n piinia, vahemere küpress Puittaimede rühmitamine valgusnõudlikkuse alusel Valguslembesed e valgusnõudlikud n lehised, hall nulg, tammed, torkav kuusk Varjulembesed n harilik kuusk, harilik pukspuu, jugapuud, rododendronid Varju taluvad- liigid, mis eelistavad kasvada küll täisvalguses, kuid kasvavad normaalselt ka poolvarjus n nulud, kontpuud, sõstrad Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Kserofüüdid e kuivustaimed- kasvavad
külm ja pikk Väheviljakad leetmullad Kasvatakse teravilju, (rukis, kaer, oder) kartulit, köögivilju, lina, rapsi. MÕÕDUKAS PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperiood 5 kuud või rohkem Eristatakse: 1) merelise kliimaga alad pehme, niiske talv (teraviljad, sõstrad, õuna -puud, piimakarjakasvatus). 2) mandrilised alad külm talv, lühike vegetatsiooni periood 3) Kaug-Ida mussoonvaldkond suve lõpul, sügisel rohked sademed SOE PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem Soojalembesed kultuurtaimed, hilised teraviljasordid (riis, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, viinamarjad) Eristatakse: 1) parasniiske valdkond USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad 2) kuiv mandriline valdkond jäävad kuiva mandrilisse valdkonda Kasvatakse lambaid, kitsi LÄHISTROOPILINE VÖÖDE Põllumaad palju (300 mln ha) Pikka vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima Eristatakse : 1.Läänerannikute vahemerelisi alasid – pehme, vihmane talv, kuum
Rohkesti tarvitatakse hapukoort ja võid, toitvusele pannakse tugevasti rõhku. Supid on tavaliselt paksud, hapud ja rohke maitserohelisega. Lihatoite valmistatakse sageli neljast, viiest või enamast lihasordist, kasutades värske lihaga koos vorste, sinki ja siseelundeid. Eelistatakse praetud ja hautatud liha- ja kalatoite. Kastmeid maitsestatakse veini ja rosinatega. Toiduainete valik on üldiselt samalaadne nagu meilgi. Pehme talve tõttu kasvavad seal soojalembesed aedviljad- melonid, arbuusid, aprikoosid jm. Seeni tarvitatakse sageli kala- ja lihatoitude maitsestamiseks. Eelistatakse kuivatatud puravikke. Kalatoidud on väga hinnatud. Kalu keedetakse, praetakse, küpsetatakse, leides mitmesuguseid kombinatsioone. Seejuures meil poola kastmena tuntud keedetud muna ja või segu ei tunnista poolakad omaks, vaid nimetavad seda juudi kastmeks. Nende enda kaste sisaldab mandleid ja rosinaid. 5
15 m. Noored võrsed on kaetud udekarvadega. Elliptilised lehed on samuti kaetud karvadega nii pealt kui alt. Viljad on tavaliselt sinised, kaetud vahakirmega, väiksemad kui ahtalehisel mustikal. Küülikusilm-mustikas – Vacciunium ashei. Kasvult sarnane kännasmustikaga, süstemaatikud peavad teda kännasmustika lõunapoolseks vormiks. Taimede kõrgus võib ulatuda 2.5 meetrini. Kännasmustika viljad on seest heledad, valkjad, kuid küülikusilm-mustika marjad on rohelised. Taimed on soojalembesed ning seetõttu selle liigi sortide kasvatamine Eestis kõne alla ei tule. Sordid- kontrollida, millised on soovitussortimendis, vajadusel lisada juurde. ´Hele´ – Viljad tumesinised, kuid vahakirme muudab pinna helesiniseks, meeldiva maitsega. Taim kuni 0,5 m kõrgune, haruneb rohkesti, üsna laiuv (maad ligi hoidev), saagikas. Soome oludes vastupidav talvele, haigustele ja kahjuritele. Sobib hästi ka pinnakatte-ja ilutaimedeks oma nägusate õite, marjade ja sügisvärvuse poolest
esinemine, mistõttu seda piirkonda võib meie jõgedes pidada harjusepiirkonnaks/Jahedaveelisi väiksemaid jõgesid-ojasid võib nimetada liigirikkaks forellipiirkonnaks./Parajaveelisi jõelõike võib pidada eurütoopsete (laia levikuga) liikide (haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, võldas) domineerimise piirkonnaks./Soojaveelised jõelõigud on enamasti jõgede alamjooksud, kus eurütoopsete liikide kõrval domineerivad soojalembesed karpkalalased (viidikas, turb, tippviidikas, rünt, teib, latikas, säinas)./Ühiseks jooneks enamikule järvede väljavooludele on kalakoosluste liigivaesus. Alamad ja kõrgemad taimed, mille järgi eristatakse - ALAMATEL TAIMEDEL (VETIKATEL) ON GAMETOFÜÜT JA SPOROFÜÜT ERI ISENDID, mis võivad väliselt olla sarnased või erinevad Tolmlemine - AUTOGAAMIA e. isetolmlemine on võimalik vaid ühekojalistel taimedel õietolm samast õiest või sama taime teisest õiest RISTTOLMLEMINE e
Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri. Joonis 19. Paleogeeni ajastu Paleogeeni taimeriigis polnud veel selliseid vööndeid nagu tänapäeval. Laial alal Vahemeremaades Arktikani valitses soe troopiline ja lähistroopiline kliima. Ida-Euroopa lauskmaal kasvasid sel ajal palmid, Kesk-Euroopas banaanipuud ning Gröönimaal tammed, kastanid ja teised soojalembesed taimed. Õistaimede lopsakus, arvukus ja mitmekesisus soodustasid taimtoiduliste kiiret arengut (I. Arold, 1987) Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleogeen.html). 4.2 Neogeen
Eestis 39 liiki MORFOLOOGIA 2 – 200 mm Haukamissuised hüpognaatsed; keha pikenenud ja külgedelt kokku surutud; 2 paari tiibu; III jalgadepaar – hüppejalad; isastel 2 urujätket, emastel mõõgakujuline muneti. ELUVIIS/KOHT Enamasti taimtoidulised; tekitavad heli 9. O. Dermaptera – nahktiivalised Eestis 2 liiki MORFOLOOGIA 3 – 85 mm Tundlad niitjad; urujätked saagi haaramiseks ja enesekaitseks; II ja III tagakeha segmendil mürginäärmad ELUVIIS/KOHT öise eluviisiga soojalembesed ja valguskartlikud; peamiselt maapinnal; emane muneb ühe kogumi mune ja valvab neid, vastsed jäävad emase hoole alla = lõimetishoole. 10. O. Blattodea – prussakalised Eestis 5 liiki MORFOLOOGIA 2,5 – 100 mm lame, ovaalne keha, pea varjatud kilbitaolise eesseljaga, kõik jooksujalad; lõhnanäärmed, mis eritavad suguferomoone; suguline dimorfism (isastel tiivad pikemad) ELUVIIS/KOHT Öise eluviisiga, toituvad peam. taimejäänustest; munad ooteegis. 11. O
kuslapuu; Harilik kikkapuu; On nõudlikud mulla viljakuse suhtes, Naastune kikkapuu; kasvavad linnades hästi. Harilik kukerpuu; Valguslembene, ei talu kärpimist, meetaim. Thunbergi kukerpuu; Lehtedest tehakse ravimteed, astelpaju õli kasutatakse raskete põletushaavade ravimiseks. Valgus- ja soojalembesed, mulla suhtes Harilik robiinia; vähenõudlikud, põuakindlad, dekoratiivsed, küllalt kiirekasvulised. Suur läätspuu; Väike Üsna külmakindel, Sobivad kuivale mullale, läätspuu; Liiv-läätspuu; õitsemiseks vajavad vähe päikesepaistet. Mage sõstar; Must sõstar; Kasvatatakse aedades, parkides, võib kasvatada ka poolvarjus, sobib värske
Viinamarjadest saab abi bronhiidi, tuberkuloosi, kehvveresuse, astma, unetuse, maomahla kõrgenenud happesuse korral. Rosinad peaksid kuuluma nende inimeste menüüsse, kellel tuleb taluda suuri füüsilisi koormusi. Nad aitavad intensiivistada ka mõttetegevust. Värskeid viinapuulehti võib kasutada nagu teelehtigi - haavale pannes vaigistavad nad verejooksu. Lehtedest valmistatud tõmmistega on ravitud nahahaigusi ja angiini. Viinapuud on soojalembesed taimed, aga pidevalt tehakse intensiivseid pingutusi, et aretada järjest külmakindlamaid ning suvel väiksema soojushulgaga hakkama saavaid sorte. Nii on Eesti aiapidajatelgi võimalus üritada saaki saada isiklikelt viinapuudelt. Järjekindlaks viinapuude propageerijaks on olnud Hr. Jaan Kivistik Räpinast. Täpsemaid näpunäiteid viinapuude kasvatamiseks võite leida mitmetest tema poolt kirjutatud artiklitest ja raamatutest. Alljärgnevalt vaid mõned refereeringud alustuse tarvis
Sigima hakkavad nad paar nädalat kuni kuu aega peale talveunest ärkamist. Sel ajal on isasloomad veepinnal suurte seltsingutena, nad on väga liikuvad ning krooksuvad kooris rämeda häälega. Laulu võimendamiseks punnitatakse suunurkadest välja tumedad häälepõied. Järvekonnade kudemisperiood on pikk ning selle aja jooksul muneb emasloom 5...10 cm sügavusse vette kuni 3000 muna. Munad munetakse kas ühe kämbuna või portsjonitena. Järvekonnad on soojalembesed loomad ja seepärast peab kudemisajaks veetemperatuur tõusma 15...18 ?C-ni. Kulleste areng on pikk ja kestab kuni moondeni 80...90 päeva. Kullesed, kes alguses on helekollased või pruunid, muutuvad rohelisteks, kui on saavutanud pikkuse 3 cm. Enne moonet on kullesed ...9 cm pikkused, moondejärgne noor konn on aga kõigest 1,5...2,5 cm pikk. Suguküpseks saab 3 aasta vanuselt, eluiga ulatub 6...7 aastani. Järvekonn on looduskaitse all. Imetajad Tuhkur
fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus(FAR) Infrapunane kiirgus soodustab taimerakkude kasvu ja väljavenimist ning aitab taimel omandada kindalt kuju. Ultraviolettkiirgus mõjutab fotosünteesi vähe, aga väldib taimede väljavenimist FAR:Sinakas valgus on tähtis lehtede kasvuks, punakas spektriosa soodustab taimede õitsemist. Soojus Idanemiseks vajatav soojus sõltub taime liigist madalamaid temperatuure armastavad liigid idanevad hästi 13-18°C juures, soojalembesed taimed idanevad paremini18-24°C juures. Taimede aktiivne kasv toimub põhiliselt temperatuuril 0-45°C. Intensiivseim taimede kasv toimub temperatuuril 15-25°C. Vesi Taimede veetarve on suur: ühe kaaluühiku kuivaine tekkeks kulub vett 2001000 või veelgi enam korda rohkem. Suurim veetarve on taimedel õitsemisefaasis ja vahetult enne seda ning viljade moodustumisel ja valmimisel. Vähim vett tarbivad taimed idanemisfaasis Õhk Taimekasvatuses on kõige vajalikumad CO2, O2 ja N.
Esmase raku kujunemisel pidid olema täidetud 4 tingimust: 1) Piiristav süstem (membraani ürgne analoog) 2) Paljunemissüsteem (RNA) 3) Energeetiline süsteem (ATP eelkäijad) 4) Katalüsaatorid (anorgaanilised molekulid) Erinevate evolutsiooniteooriate jaotus 1) Ektogeneetilised (Põhirõhk on organismivälistel teguritel): lõssenkism (T. D. Lõssenko) 1930-1960: a. Organismid reageerivad adekvaatselt väliskeskkonna muutustele (võeti soojalembesed loomad, keset talve aeti välja, et muutuksid külmalembesteks) b. Mitte mingeid geene, kromosoome pole olemas. Pärilikkust kannab organism tervikuna (nullistati tõu- ja sordiaretus) c. Toimub hüppeline liigiteke d. Liik on kollektiivne organism, mille üksikud isendid üksteist aitavad 2) Autogeneetilised: psühholamarkism (E. Cope) organismid evolutsioneeruvad tänu sisemisele tungile teadvus, mälu, tahe. a
Neile lisandusid algelised kollad ja sõnajalgtaimed. Kesk-Devonis ilmusid ka esimesed puukujulised eostaimed, kuid tõelised puitunud tüvega kõrged puud ilmusid Hilis-Devonis. Taimestiku plahvatuslik kasv kutsus esile kliima järk-järgulise jahenemise, mis lõppes jääaja tekkega ajastu lõpul. See põhjustas taimede ja loomade massilise väljasuremise, mis oli sarnane Ordoviitsiumi lõpul toimunuga. Eriti kannatasid kliima jahenemise all soojalembesed rifielanikud tabulaatsed korallid ja kihtpoorsed käsnad, kes Devoni lõpul täielikult välja surid. Ladestu kivimid Devon jaguneb Vara-, Kesk- ja Hilis-Devoniks. Vara-Devon liivakivid, Kagu-Eestis kuni 40 meetri paksused setted. 8 Kesk-Devon põimjaskihilised liivakivid. Eesti lõunaosas on säilinud sellest ajast kuni 400 meetri paksused settekivimid.
Veerikaste ja jahedaveelistele jõelõikudele on tüüpiline harjuse esinemine, mistõttu seda piirkonda võib meie jõgedes pidada harjusepiirkonnaks. Jahedaveelisi väiksemaid jõgesid-ojasid võib nimetada liigirikkaks forellipiirkonnaks. Parajaveelisi jõelõike võib pidada eurütoopsete(laia levikuga) liikide (haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, võldas) domineerimise piirkonnaks. Soojaveelised jõelõigud on enemasti jõgede alamjooksud, kus erütoopsete liikide kõrval domineerivad soojalembesed karpkalalased(viidikas, turb, tippviidikas, rünt, teib, latikas, säinas) Ühiseks jooneks enamikule järvede väljavoolule on kalakoosluste liigivaesus. Vee temperatuur ja vooluhulk on olulisteks faktoriteks kaladele. 4.Rekreatsioon siseveekogudes kui looduslikku ökosüsteemi mõjutav tegur. Rekreatsioon e. virgestuse all mõistetakse töövõime taastamisega seotud aktiivset puhkust. Kalapüük, suplemine, jalutamine, paadiga sõitmine, päevitamine jne.
kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk, kautsukitaim koksagõss, põhja-kanep, liivakaer 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Soojus Taimede kasvuks ja arenguks on vaja piisavalt soojust. Idanemiseks vajatav soojus sõltub taime liigist madalamaid temperatuure armastavad liigid idanevad hästi 13-18°C juures, soojalembesed taimed idanevad paremini18-24°C juures. Taimede aktiivne kasv toimub põhiliselt temperatuuril 0-45°C. Intensiivseim taimede kasv toimub temperatuuril 15-25°C. Soojanõudlus erinevates kasvufaasides pole ühesugune. Kõige paremini kasvavad taimed, kui päevane temperatuur on öisest 5-8°C kõrgem. Vesi on vajalik taime toitainete vastuvõtuks, nende kudedesse toimetamiseks ja mulla ning taime temperatuuri ühtlustamiseks. Päeval võtab vesi vastu päikeseenergiat ja soojeneb
Kingloom. Enamus filtreerijad, esineb ka küttijaid, peamiselt taimetoidulised, üksikud röövtoidulised · b)juurjalgsed- Kambrilised- enamus bentilised mereorganismid, päikeseloomad- peamiselt magevees; kiirloomad- eranditult meres troopikas ja subtroopikas; · · Metazooplakton: · a)keriloomad e. rotatoorid- peamiset magevees · b)vesikirbulised e. kladotseerid- enamasti magevees, seisuveekogudes, enamus filtreerijad, soojalembesed. · c)aerjalgsed e. kopepoodid (planktoni püsiv koostisosa- eriti liigirikas meres, kuid esineb ka magevees · d)kammloomad- röövloom, toitub peam. väikestest aerjalgsetest. Läänemeres 1 liik- meritikker- oluline toidubaas tursale, lõhele. 1 · e)hüdraloomad- valdavalt mere, röövloomad. 2 tüüpi- polüübid ja meduusid · f)karikloomad- eralditult meres, polüübi põlvkond nõrgalt arenenud
Käristaja Psophus stridulus, täpiksitrs Tetrix bipunctatus. Selts: Nahktiivalised Dermaptera Nahktiivalised on keskmise suurusega (5 kuni 40 mm), saledad, saagi haaramiseks ja enesekaitseks kujunenud tangjate tagakehajätketega (cerci) putukad. Eesmised kattetiivad on lühikesed, tagumised lennutiivad pikad ning need volditakse kattetiibade alla pikisuunas kaks korda kokku. Teisel ja kolmandal tagakeha segmendil on mürginäärmed. Liigid öise eluviisiga, niiskuse ja soojalembesed, valguskartlikud, esineb tigmotaksis. Toituvad enamasti lagunevast taimsest massist, harvem elustaimedest, mõned ka röövtoidulised. Emane kõrvahark muneb munad hunnikusse kuhugi varjulisse ja niiskesse kohta ning jääb neid valvama. Ema hoole alla jäävad noored seniks, kuni suudavad iseseisvalt toime tulla. Eestis elab kaks liiki: nendest suurem on harilik kõrvahark Forficula auricularia , kes võib kahjustada ladustatud toiduaineid. Väike kõrvahark
lehekõdusse või hoolitsevad mõne looma urgu. poegades eest ka hiljem Näited vaskuss, nastik, rästik stepikilpkonn krokodill ja komodovaraan alligaator Roomajad on soojalembesed loomad, kes elavad valdavalt maismaal. Nad on kõigusoojased nagu kahepaiksedki. Roomajad sigivad ainult kuival maal. Enamikel arenevad järglased nahkjas või lubiainest koorega munas ning ilma moondeta. Hingamiseks on neil ainult kopsud. Kuna sarvestunud nahk kaitseb ka kuivuse eest, saavad nad elada ka kuivades paikades. Rästik Nastik
3)Arguloos Arguloos on kalade invasioonihaigus, mille tekitajaks on Argulus'e (kalatäi) perekonda kuuluvad parasiitvähid. Arguloosipuhangud esinevad eelkõige tiikides ja basseinides kasvatatavatel kaladel, aga ka väikestes järvedes ja veehoidlates. Kalatäid on lameda ovaalse kehaga ja hallikasrohelise värvusega parasiitvähid. Nad elavad nii meres kui magevees, nugivad kala kehapinnal ja imevad .Nad on soojalembesed parasiidid, kelle arenguks optimaalne temperatuur on üle 20 °C. On lahksoolised ja paljunevad munadega. Isassuguproduktid väljutatakse kestaga kaetud pakikestes, mis kleebitakse emasparasiidi suguava külge. Munad väljutatakse kogumikena (igaühes 200300 muna), mis kinnitatakse veealustele kividele ja taimedele. Areng toimub moondega ja sõltuvalt vee temperatuurist kestab 1555 päeva
Roomajate kolju on alati luuline. Eluviis. 29 Olles omandanud võime sigida maismaal, polnud roomajail enam vajadust minna tagasi veekogudesse ja nad muutusid täielikult maismaaloomadeks. Asuti elama troopikatesse ja kõrbetesse, pooluste suunas roomajate liikide arv kahaneb. Enamus roomajatest on päevaloomad (mõned videviku). Roomajad on soojalembesed ja seetõttu enamus liike on talviti talveunes. Talvitumiseks koguneb neil varutoitaineid ja ainevahetus aeglustub. Paikades, kus on palju munadest toituvadi loomi, valvavad vanemad muna. Osadel roomajaist on passivseks kaitsevahendiks kaitsevärvus, teistel kilprüü. Hulk roomajaid toob kuuldavale hoiatushelised. Mürginäärmed on umbes 450 maol (s.o. mürgise mürgiga). Põlvnemine.
· Arguloos Arguloos on kalade invasioonihaigus, mille tekitajaks on Argulus'e (kalatäi) perekonda kuuluvad parasiitvähid. Arguloosipuhangud esinevad eelkõige tiikides ja basseinides kasvatatavatel kaladel, aga ka väikestes järvedes ja veehoidlates. Kalatäid on lameda ovaalse kehaga ja hallikasrohelise värvusega parasiitvähid. Nad elavad nii meres kui magevees, nugivad kala kehapinnal ja imevad .Nad on soojalembesed parasiidid, kelle arenguks optimaalne temperatuur on üle 20 °C. On lahksoolised ja paljunevad munadega. Isassuguproduktid väljutatakse kestaga kaetud pakikestes, mis kleebitakse emasparasiidi suguava külge. Munad väljutatakse kogumikena (igaühes 200300 muna), mis kinnitatakse veealustele kividele ja taimedele. Areng toimub moondega ja sõltuvalt vee temperatuurist kestab 1555 päeva. Munast väljub vabalt ujuv vastne,
Selgitus: Hunti mõjutavad looduse eluta osa tegurid: temperatuur, tuul, niiskus, valgus jt tegurid. Hunti mõjutavad looduse elusosa tegurid: teise liigi isendid (nt rebane), sama liigi isendid (nt teine hunt). * Millised on eluslooduse tegurid mõjutavad rebase elu? Iga organism vajab elamiseks ja kasvamiseks sobivat temperatuuri Organismide elu mõjutab temperatuur. Maakera eri paikades on see erinev ja vastavalt sellele on kohastunud ka organismid. Soojalembesed loomad, nt krokodillid, ei saa elada ega areneda jahedas kliimas. Madalate temperatuuridega on kohastunud külmalembesed liigid, nt jääkaru, kes pole võimeline elama soojadel aladel. Kõigusoojaste loomade kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist ja seetõttu ei saa nad külmas olla aktiivsed. Püsisoojastel loomadel aga mõjutab väliskeskkonna temperatuur ja selle muutumine näiteks toitumist ja sigimisaega.
annaabi.ee 
