sest kivid on niisked ka palavaima päevaga. Kõige õrnemad ongi munad, need võivad läbi kuivada, neid hävitavad röövtoidulised putukad, linnud jne. Noortel on ees ohurikas tee ja täiskasvanuikka jõuab neist vaevalt 5%, sageli tunduvalt vähem. Osa hukkub liigse kuivuse tõttu, osa langeb lindude, siilide, nirkide, karihiirte, kärbsevastsete ja jaanimardika vastsete saagiks. Esimese talvitumise järel võib neile saatuslikuks saada talvituspaigast välja meelitanud soojalainele järgnev pakaseline ilm. Need on ainult osa ohtudest, mis tigusid nende teel saadavad. Kui esimesed kõige ohtlikumad aastad on vastu peetud, läheb pisut lihtsamaks. Toitumine Tigude toiduks kõlbavad nii mitmesugused rohelised taimed, paljud põllu- ja aiataimed, seened kui ka kõdunev taimne materjal. Suvel ja sügisel lisanduvad menüüsse mitmesugused mahlased viljad. Talvel teod magavad. Nende ainevahetus aeglustub, nad ei toitu ega kasva. Külma üleelamiseks tõuseb
Teadlaste ennustuste järgi tõuseb aastaks 2100 temperatuur globaalselt 1-3,5o. Kliima soojenemine ja muutused sademete esinemises avaldavad olulist mõju inimese elamistingimustele ja tervisele. Termiline ehk soojusstress Tulevik toob endaga kaasa teatud piirkondades kuumalainete sagenemise suvel ja külmaperioodide vähenemise talvel. Euroopas esinenud kuumalained on seotud lühiajalise suremuse tõusuga. Nii kaasnes Londonis 1995.a juulis-augustis valitsenud soojalainele 16% suremuse tõus. 1987.a Ateena kuumalaine oli seotud 2000 erakorralise surmajuhuga. Jõgede üleujutused Kliima muutustega Euroopas on seotud jõgede üleujutuse riski suurenemine. Sama võib öelda ka mere rannikualade üleujutuste kohta. Viimastel aastatel Kesk-Euroopas esinenud jõgede üleujutustega kaotas oma kodu 200 000 inimest, seejuures 100 inimest hukkus. Poolat 1997.a tabanud üleujutustega oli seotud 50 suitsiidi juhtu.
annaabi.ee 
