aurumasin. Ka kohalikud elanikud olid selle asukoha unustanud. Tegu on Inglismaal valmistatud seadega, mida kasutati 19. sajandi keskel Jenissei kubermangus lõkkele löönud kullapalaviku päevil. Käesoleva masina ajaloost kõneleb ka käesolev kirjatükk. Aurumasin Aurumasin on soojusmasin, mis muundab auru soojusenergia mehaaniliseks tööks, laiemalt võttes aurujõuseade. Aurujõuseadmetes kasutatakse töökeha või soojakandjana veeauru. Auru toodetakse aurukateldes, kus vesi kuumutatakse keemistemperatuurini, aurustatakse ja antakse aurule vajalikud parameetrid (rõhk ja temperatuur). Aurumasina ajalugu Teadaolev aurujõuseadme esimene skeem pärineb esimeset sajandist. Seadme nimi oli Aeolipile (tuleb sõnadest aeoli ja pile – Kreeka tuulejumal), autoriks Heron Aleksandriast. See masin praktilist kasutust ei leidnud, kuid demonstreerib ilmekalt, et aurujõuseade on
õhust võetava soojuse arvel. Puuduseks on, et nende töö efektiivsus sõltub välistemperatuurist ja talviste krõbedate külmade ajaks lülituvad seadmed otseelektriküttele. Seadmed on suhteliselt kallid, sest seadmesse on ehitatud lisaks soojuspumbale täies mahus otsene elektriküte juhuks kui madalatel välistemperatuuridel õhust sooja võtta pole. Viimasel ajal on turule jõudnud seadmed, kus soojakandjana kasutatakse freooni asemele süsihappegaasi ja need töötavad efektiivselt ka 20°C juures. 3. Maasoojuspumbad on stabiilse võimsusega süsteemid, ei sõltu välistemperatuurist. Asjatundlikult kavandatud maakontuur tagab vajaliku soojakoguse kogu aasta jooksul ega põhjusta lisaprobleeme. Seadmed on reeglina varustatud ka liselektriküttekehadega, sest lühiajaliste tippkoormuste tagamine on nii
Siis on võimalik veeküttega süsteem rajada ka õhust võetava soojuse arvel. Puuduseks on, et nende töö efektiivsus sõltub välistemperatuurist ja talviste krõbedate külmade ajaks lülituvad seadmed otseelektriküttele. Seadmed on suhteliselt kallid, sest seadmesse on ehitatud lisaks soojuspumbale täies mahus otsene elektriküte juhuks kui madalatel välistemperatuuridel õhust sooja võtta pole. Viimasel ajal on turule jõudnud seadmed, kus soojakandjana kasutatakse freooni asemele süsihappegaasi ja need töötavad efektiivselt ka -20°C juures. 9 4.3 Maasoojuspump Maasoojuspumbad on stabiilse võimsusega süsteemid, ei sõltu välistemperatuurist. Asjatundlikult kavandatud maakontuur tagab vajaliku soojakoguse kogu aasta jooksul ega põhjusta lisaprobleeme. Seadmed on reeglina varustatud ka liselektriküttekehadega, sest
hakkab kihelema. Närvimürgid peatavad signaali leviku ühelt närvirakult teisele, tulemuseks krambid; surm võib saabuda, kui hingamislihased ei tööta. · Heitvesi- kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi (võib olla reostunud või mitte). · Olme- ehk kommunaalreovesi- suur orgaaniliste ainete sisaldus. Olmereovetele on omane kõrge bakterioloogiline saastus. · Tööstuslik reovesi- vett kasutatakse tööstuses soojakandjana( katlad, jahutusvedelikuna (masinaehitus, metallitööstus, toiduainetööstus), lahustina, pesemisvahendina jne. Mineraalsete saasteainete peamisteks allikateks on: väetisetööstus, keemiatööstus, keraamikatööstus jne. Orgaanilisi saasteaineid sisaldavad reoveed pärinevad peamiselt: naftatöötlemise ja naftakeemiatööstusest jne. Bakteriaalse ja bioloogilise saastuse annavad reoveel lihakombinaadid, nahavabrikud jne.
- atmosfäärne reovesi 63 64 Olme- ehk kommunaalreovesi Tööstuslik reovesi · Vett kasutatakse tööstuses soojakandjana · suur orgaaniliste ainete sisaldus (pindaktiivseid (katlad), jahutusvedelikuna (masinaehitus, aineid ja sünteetilisi pesemisvahendeid). metallitööstus, toiduainetööstus), lahustina, pesemisvahendina, absorbendina (gaaside