suremuse vanuskordaja imikusuremuskordaja Suremuskordaja standardiseerimine: standardiseerimise eesmärk; standardrahvastik ja uuritav rahvastik; standardiseerimise viisid (otsene, kaudne); koostise erinevus ja protsesside erinevus; vanus rahvastiku- uuringustes. Ülesanne: UR (uuritav rahvastik) CDR (suremuse üldkordaja) enne S (standardiseerimine) = 14 SR (standardrahvastik) CDR enne = 10 UR CDR pärast S = 12 --> tõlgendus Suremus arenenud riikides: Suremuse sooerinevused ja oodatav eluiga: nunnad ja mungad väliskeskkonnast eraldatud rahvastikurühmad; sarnane elustiil; erinevused elueas säilivad. Sotsiaalne staatus ja suremus: haridus; amet; sissetulek. Kas oodatava eluea kasv jätkub? - senised suundumused, bioloogilise eluea piir, harjumuste ja elustiili muutus, sotsaalse strukturi muutus. Võimaliku peatuse stress, keskkond, uued nakkushaigused, heaolusüsteemid. SÜNDIMUS Mõisted: sünnitusiga - sündide arv - sündimus -
Fritz Heider (1958) Atributsiooniteooria tuntuim autor on F. Heider. Tema järgi on iga inimene "pisike" teadlane, kes loob seletusi enda ja teiste kohta. Atributeerimise mõte on tekitada vähem ebamäärseid situatsioone. Klassifitseerimine: 1) põhjused võivad olla kas personaalsed (oli emotsioonide vallas) või situatiivsed (kõrval oli tohutu müra) 2) ajutised või püsivad Atributsioonitendentsid: egotsentrism, ohver, füüsiline atraktiivsus, sooerinevused... Egotsentrism kui atributsioon on seotud minu endaga, tüüpiline viis enda suhtes atributeerida on asetada põhjus iseendasse (kui eksami sain A) või teistesse (eksami sain F) Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine Fundamentaalne atributsiooniviga inimese tendents ülehinnata personaalseid põhjuseid ja alahinnata situatsiivseid. Nt kui keegi satub kuriteo ohvriks siis seletavad inimesed seda
Ajutised vs püsivad põhjused · Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine · Atributsioonitendentsid: egotsentrism(tüüpiline viis iseenda suhtes atributeerida on see, et kui läheb midagi hästi, asetatakse põhjus iseenasse. Kui midagi läheb halvasti, asetatakse põhjus situatsiooni); ohver; füüsiline atraktiivsus on seotud positiivsete atributsioonidega; sooerinevused (nt naisautojuht teeb liiklusõnnetuse, seda atributeeritakse mitte situatsiooni vaid soostereotüübiga) Grupitaju, keskkonnataju · Grupieelarvamused ja stereotüübid. Meie-nemad. · Keskkonna personaliseerimine kui tajufaktor. Sotsiaalne taju kandub üle isikutelt füüsilisele keskkonnale. · Isiku ja grupitaju kui maailma korrastamise ja määramatuse vähendamise viis. Hoiakud Hoiak ja väärtus Hoiak püsiv üldistatud suhtumine üksikobjekti
suurim kohasus) on olnud ajaloo jooksul meeste ja naiste jaoks erinev · Mehed ja naised on kohastunud erinevate sigimisega seotud probleemise lahendamiseks · Seepärast pole meil vähimatki põhjust eeldada, et nende psühholoogia/loomus peaks sarnanema Tähtsus · Soolise diskrimineerimise probleemidega tegelemisel ei tohi lähtuda valest eeldusest, et mehed ja naised on oma põhiolemuselt sarnased või et kõik sooerinevused on tingitud sotsiaalsest keskkonnast · Töötavate lahendusteni jõudmise eelduseks on sooerinevuste evolutsiooniliste algpõhjuste mõistmine ja nendega arvestamine o NT on naistel tekkinud eelsoodumus (cognitive bias) naiste seksuaalsete huvide ülehindamiseks o Naistel aga on 'kallim' uskumine, et mees tunneb tema vastu huvi, kui tegelikult ei tunne Isiksus ja käitumine 18. nov 2011 T Sepp Isiksus vs käitumine
kujundavad teistele endast jäävat muljet. 8.17. Mis vahe on staatuskindlusel ja -kindlusetusel? Staatuskindlus - olukord, kus inimene kuulub eri staatushierarhiates sarnasele astmele. Sõltub nii omandatud kui ka omistatud tunnustest. Staatuskindlusetus - eri tasemetel olemine sotsiaalsetes hierarhiates. 9) Ühiskonna sooline kihistumine - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 9 9.1. Mis vahe on bioloogilisel ja sotsiaalsel sool mille poolest sarnanevad ja erinevad sooerinevused bioloogilise ja sotsioloogilise perspektiivi seisukohast? "Mees" ja "naine" kirjeldavad bioloogilist sugu. Feminiinsus ja maskuliinsus on inimeste sotsiaalselt konstrueeritud sood. Mehelikkusele ja naiselikkusele tuleb viidata kui omistatud tunnustele ja feminiinsusele ja maskuliinsusele kui omandatud tunnustele. Sotsiaalne sugu on teisisõnu sotsiaalse klassiga sarnane ühiskonna struktuuriline muutja, sest meie keel ja