Richard Roht - elu ja looming
Novellikogu ,,Vabadus ja
vangla" (1932) ainestik on osalt pärist kaasvangide vestlusest. Kogu teemaks on kehtivate
kodanlike õigusnormide ja inimliku õiglusmõiste vatuolu (,,Eraku elu", ,,Ühe kaasvangi
jutustus").
Teravaima ühiskonnakriitikaga esineb Roht aga mainitud romaanides. Esimeses neist
(,,Vastsed rajad", 1933) on palju autobiograafilist. Selle mina-peategelaseks on äsja vanglast
vabanenud kirjanik. Romaan koosneb koolmest osast (,,Surnuaed", ,,Metsatöölised" ja
,,Sooelanikud"). ,,Surnuaias" kõneldakse peategelase süngetest elamustest vanglast
vabanemise järel, ta lootusetust olukorrast leida uuesti koht ,,ausas" ühiskonnas ning tööd kas
või ainult nälja kustutamiseks. Ta veendub, et vaesel, rahata ainimesel on see võimatu.
Peategelase hingeliste heitluste kujutamises saavutab autor siin parima, misa on andnud
inimpsüühika alal, välja arvatud hilisema ,,Elutee" vastavad leheküljed. Teises osas on Roht