kolmanda isiku tegevuse tõttu täielikult. Nt: A paneb B supi sisse mürki eesmärgiga B tappa. B peaks juhul, kui ta suppi sööb ja talle ei osutata arstiabi, surema kahe päeva pärast. Järgmisel päeval pärast mürgitatud supi söömist jääb B liiklusõnnetuses C juhitud sõiduauto alla ja saab surma. Kui mürgitamine ei põhjustanud B auto alla jäämist, ei ole A tegu B surma põhjuseks (põhjuslikkuse ahel on katkenud). Soodusolukord - üks isik loob soodusolukorra kahju tekkimiseks ja teine isik paneb toime õigusvastase teo, millel on silmnähtav seos kannatanu kahjuga. Sellisel juhul võib olla tegemist kahju ühise põhjustamisega. Kausaalsuse ahela võib lõhkuda eelkõige kolmanda isiku õigusvastane tegu. Kui õigusvastase teo toime pannud isikut ei suudeta kindlaks teha, võiks pöörata tõendamiskoormuse kahju tekkimiseks soodusolukorra loonud isiku kahjuks (s.t
Nõukogude Venemaal oli suhtumine Eesti Vabariiki suhteliselt heatahtlik - esimene riik, mis enamlaste vastasest ühisrindest välja astus. 1920. aastate alguses Eesti ja Nõukogude Venemaa majandussuhted olid tihedamad kui kunagi hiljem. Eesti oli ainuke välisriik, millel oli otsesed sidemed Nõukogude valitsusega. Nõukogude Venemaa suunas oma tellimused Eestisse. Kõik need kaubad, mis Lääne- Euroopast vaja oli, tulid Eesti kaudu. 1921. aastal sai selline soodusolukord Eestile otsa, sest siis hakkasid ka teised riigid Nõukogude Venemaaga suhtluskanaleid sisse seadma. Eesti jäi aga olulisemaks transiitriigiks Venemaale - 1921. aasta oli Eesti transtiitkaubanduse tipp-aasta. Valitsus kaalus vabakaubanduse sadamate loomist, näiteks Paldiskist pidi üks selline tulema. Näiteks aktsiaselts Atlanta, kelle asutajates olid Ipsberg, Juhan Raamot, hiljem liitusid ka Päts ja teised tuntud poliitikud. Sai