Asustustihedus 1+ 2000-3000 tk ha. 2+ 600-1000 tk/ha. Söötmine ja kasv Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Vili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt Söödakoefitsient *Iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta). *Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2. *Mõjutab suvine veetemperatuur ja kalade asustustihedus. Karpkalade söödad *Maimuperioodil looduslik sööt kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt. *Vanematele (1+ ja 2+) sobivad peaaegu kõik teraviljad (nisu, oder ja mais) , loodusliku söödabaasi eeldusel. Söötmine Karpkala toitumise ja toidu omastamise eripära määrab asjaolu, et tal puudub magu. Kuigi karpkalal on pikk sooltoru (keha ja sooltoru pikkuse vahekord on 1 : 2,5 kuni1 : 3), seedub toit põhiliselt selle eesmises laienenud osas, mida nimetatakse ka pseudomaoks.
vähetundlik, harjub kergesti kunstliku toiduga, tal on aretatud tõud. Euroopas on kaks kaubaforelli suurust valge või roosa lihaga portsjonforell (ca 250g) ja punase lihaga lõheforell (üle kilo, tänapäeval eelistatult 2-3 kg). Portsjonforelli tarbitakse rohkem Lõuna- Euroopas, kus on väikese jõeforelli söömise traditsioon, lõheforelli Põhja-Euroopas, kus tuntakse lõhet. Lõheforell konkureerib turul lõhega ja forelli turustamisest rääkides tuleb märkida, kumma produktiga on tegemist. Eestis kasvatatakse vaid suurt forelli ja turukala saamiseks kulub harilikult 3 suve, head majandid toodavad kaubakala 2 suvega. Soomes saadakse mais 15-25g maimud, järgmise aasta juulis kaaluvad need kalad üle 1 kg. Asustusmaterjali ostavad vaid kaubakala kasvatamisega tegelevad kalakasvatajad tavaliselt 5-15g maimudena või suuremate aastaste kaladena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
