· Hemodünaamikahäiretest neeru veresoone vasokonstriktsioon · Tüüp 1 HRS - kiiresti progresseeruv neerupuudulikkusprogressive renal failure, - seerumi kreatiniin >221 mol/L (2.5 mg/dL) - kratiniini kliirens < 20 mL/min üle kahe nädala · Tüüp 2 HRS - aeglasem algus ja progressioon - seerumi kreatiniin > 133 mol/L (1,5 mg/dL) - kratiniini kliirens < 40 mL/min - uriini Na < 10 mol/L · Ravi - midodrine ( -agonist) - okreotiid (somatostatiini analoog), - iv albumiin - maksatransplantatsioon Tänan tähelepanu eest!
Eessagar ehk adenohüpofüüs Ajuripatsi eessagarast eraldub peamiselt vabastajahormoone, mis tekitavad teistes sisenõrenäärmetes hormoonide vabanemise. Kesksagar Eritab naha pigmentatsiooni reguleerivat hormooni intermediini. Täiskasvanul võib üldse puududa. Tagasagar ehk neurohüpofüüs Eritab peamiselt kahte hormooni: oksütotsiini ja antidureelist hormooni. Oksütotsiini kutsutakse ka õnne-, armu- ja emadushormooniks. Tuntumad ajuripatsi haigused Kääbuskasv somatostatiini vähesusel ja gigantism selle rohkusel Hüpopitutarism ühe või enama ajurpatsi hormoonide vähesusel Hüperpitutarism ühe või enama ajuripatsi hormooni rohkusel Ajuripatsi pahaloomuline kasvaja Ajuripatsi healoomuline kasvaja Kilpnääre Kilpnääre asub kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste hingetoru kõhrede kohal ning kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme talitlust reguleerivad hüpotalamus ja ajuripats. Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi ja need on kaltsioon, trijoodtrüoniin
2) glükagooni A rakkudes teket stim vere glükoosisisalduse langus, sümp ns-i toonuse ja adrenaliini suurenemine, vereplasmas aminohapete .... . Glükagooni metaboolsed toimed: · Maksas väheneb glükogeeni teke, suureneb glükoosi teke · Intensiivistub glükoneogenees · Intensiivistub lipolüüs · Ketokehade sünteesi tõus maksas ............ Tõstab vere glükoositaset 3) somatostatiini D rakkudes - Avaldab mõju insuliini kui ....... protsessile 4) pankrease polüpeptiidi PP rakkudes pidurdab kõhunäärme välissekretsiooni (VT INSULIINI KONSPEKTE...) Anatoomia SUGUNÄÄRMED Naisel munasarjad Mehel testised e munandid Sugunäärmeil nii sise kui välissekretroorne funktsioon. Naisel sisesekretsiooniks naissuguhormoonide tootmine - östrogeenid ja gestageenid Välissekretsioon munaraku produktsioonis (toimub munasarjas folliikulis)
Tühja kõhuga on inimesel vereplasma ghreliinisisaldus kõrgem, söönult madalam. Rasvarikas dieet langetab maos ghreliini teket ja sekretsiooni, mis kinnitab ghreliini tundlikkust toiduga saadud energiahulgale. Ghreliin suurendab isu ja kehakaalu. 7.3 Maonäärmete talitluse regulatsioon 7.3.1. Stimulatsiooni ja pidurduse mehhanismid Funduse piirkonnas histamiini produtseerivad ECL rakud, antrumi piirkonnas on somatostatiini produtseerivad D-rakud ja gastriini produtseerivad G-rakud. Regulatsioonis on oluline parasümpaatiline närvisüsteem. Sihtmärk: parietaalrakk. Stimuleerivad retseptorid Kolinoretseptor (M3 muskariintundlik), mida stimuleerib atsetüülkoliin (ACh), mis vabaneb parasümpaatiliselt närvilõpmelt. Histamiinitundlik H2 retseptor. Histamiin vabaneb parietaalraku naabruses asuvast ECL rakust, parakriinne toime läbi ekstratsellulaarruumi. H3 retseptor
pvk) Tolbutamiidi suhteline toime kestus on lühike. Manustatakse 2-3x päevas. Glipsiidi suhteline toime kestus on keskmine ja manustatakse 1-(2)x päevas. Glibenklamiidi suhteline toime kestus on pikk ja manustatakse 1x päevas. • Stimuleerivad insuliini vabanemist pankrease - rakkudest (vajalik funktsioneerivate -rakkude olemasolu). • Vähendavad insuliini lagunemist maksas. • Stimuleerivad somatostatiini vabanemist ja pärsivad glükagooni vabanemist. • Võimalik kombineerida metformiini või tiasolidiindioonidega. Toimemehhanism: • Blokeerivad -rakkude K + -kanali takistades sellega K+ väljavoolu. • - rakkude depolarisatsioon. • Avanevad voltaažtundlikud Ca2+ -kanalid. • Intratsellulaarne Ca2+ kontsentratsiooni tõus põhjustab insuliini vabanemise intensiivistumise. Kõrvaltoimed: • Hüpoglükeemia, s.h. kooma. – Sagedasem vanematel haigetel kaasuva
näärmerakkudest (ühes näärmes mitu ühesugust näärmerakku). Need sisesekretoorsed näärmed on: AJURIPATS (HÜPOFÜÜS), KÄBINÄÄRE, KILPNÄÄRE, KÕRVALKILPNÄÄRMED, HARKNÄÄRE, NEERUPEALISED, KÕHUNÄÄRE, SUGUNÄÄRMED . Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed (st. neil on sise kui ka välissekretoorsed näärmed). Kõhunäärme sisesekretoorsed rakud toodavad hormoone insuliini, glükagooni, somatostatiini ja pankrease polüpeptiidi. Välissekretoorne funktsioon kõhunäärmel aga seisneb kõhunäärme nõre tootmisel. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide produktsioonis. Välissekretoorne funktsioon seisneb aga naistel munaraku produktsioonis, mehel aga välissekretoorne funktsioon on spermatosoidide produktsioonis. 2. MITTEKLASSIKALISED NÄÄRMED (moodustavad difuusse neuroendokriisse
retseptoritega(Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega(somatostatiini toime enda sekretsioonile). Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul(mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse südamenärvilõpmetes ja ta toimib südamelihaserakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptiliselneuronil).
retseptoritega(Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega(somatostatiini toime enda sekretsioonile). Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul(mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse südamenärvilõpmetes ja ta toimib südamelihaserakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptiliselneuronil).
varustus · Silmaava ehk pupill laineb · Karvad tõusevad püsti · Seedenäärmete talitslus pidurdub, seedeelundite motoorika samuti. · Vere glükoosi tase tõuseb, lipolüüs intensiivistub (rasvkoe lammutamine) · Vere hüübimine kiireneb. Kõhunääre produtseerib 4 hormooni- glükagoon, insuliin, stomatostatiin, pankrease polüpeptiid. Glükagooni produtseerivad A rakud, insluiini B rakud, somatostatiini D rakud, polüpeptiidi PP rakud. · Insuliin ja glükagoon- vere glükoositaseme regulatsioon- mis neid vallandab, mis teevad. Mis mehhanismid, ise vaadata! · Stomatostatiin reguleerib insuliini ja glükagooni vastastikust reaktsiooni? · Polüpeptiid pidurdab kõhunäärme välissekretsioon- kõhunäärme nõre ja selles sisalduvate komponentide ehitust. Suguelundite ja sugunäärmed, suguhormoonid.
varustus · Silmaava ehk pupill laineb · Karvad tõusevad püsti · Seedenäärmete talitslus pidurdub, seedeelundite motoorika samuti. · Vere glükoosi tase tõuseb, lipolüüs intensiivistub (rasvkoe lammutamine) · Vere hüübimine kiireneb. Kõhunääre produtseerib 4 hormooni- insuliin, glükagoon, stomatostatiin, pankrease polüpeptiid. Glükagooni produtseerivad A rakud, insluiini B rakud, somatostatiini D rakud, polüpeptiidi PP rakud. Insuliin ja glükagoon- vere glükoositaseme regulatsiioon- mis neid vallandab, mis teevad. Mis mehhanismid, ise vaadata! Stomatostatiin reguleerib insuliini ja glükahooni vastastikust reaktsioon? Polüpeptiid pidurab kõhunäärme välissekretsioon- kõhunäärme nõre ja selles sisalduvate komponentide ehitust. Suguelundite ja sugunäärmed, suguhormoonid. Sugunäärmed paiknevad meestel testistes, seal toimub spermatogenees, mis on
näärmerakkudest (ühes näärmes mitu ühesugust näärmerakku). Need sisesekretoorsed näärmed on: AJURIPATS (HÜPOFÜÜS), KÄBINÄÄRE, KILPNÄÄRE, KÕRVALKILPNÄÄRMED, HARKNÄÄRE, NEERUPEALISED, KÕHUNÄÄRE, SUGUNÄÄRMED. Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed (st. neil on sise kui ka välissekretoorsed näärmed). Kõhunäärme sisesekretoorsed rakud toodavad hormoone insuliini, glükagooni, somatostatiini ja pankrease polüpeptiidi. Välissekretoorne funktsioon kõhunäärmel aga seisneb kõhunäärme nõre tootmisel. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide produktsioonis. Välissekretoorne funktsioon seisneb aga naistel munaraku produktsioonis, mehel aga välissekretoorne funktsioon on spermatosoidide produktsioonis. 2. MITTEKLASSIKALISED NÄÄRMED (moodustavad difuusse neuroendokriisse
• Spiraalne liikumine aeglustab küümuse kulgemist ja soodustab selle segamist seedenõredega • Kurdude pind kaetud hattudega (1 mm), mille pind omakorda moodustub enterotsüütidest • Naaberenterotsüüdid omavahel seotud tiheühendustega • Rakkude pinnal mikrohatud (1μm), mis moodustavad hariäärise • Hattude vahel paiknevad krüptid (näärmed) Peensoole seina rakud Peale enterotsüütide leidub peensoole seinas: • D-rakke (toodavad somatostatiini) • S-rakke (toodavad sekretiini) • N-rakke (toodavad neurotensiini) • I-rakke (toodavad CCK) • Enterokromafiinseid rakke (toodavad 5-HT) • Tüvirakke (kogu peensoole epiteel uueneb nädala jooksul) GALT GALT (gut-associated lymphoid tissue) on osa MALTist (mucosa- associated lymphoid tissue) Toiduga siseneb organismi mitmeid baktereid, viirusi ja toiduallergeene 25% soolelimaskestast moodustab immunokompetentne
1. Mis on Diabetes Mellitus (suhkrudiabeet)? Diabetes mellitus on haigus, mis on põhjustatud organismi insuliinipuudusest. Insuliin on hormoon, mida valmistatakse pankreases, mis asub ülakõhus mao tagaküljel. Tänapäevalgi ei teata, miks mõnel inimesel areneb välja suhkrudiabeet, mõnel mitte. Pankrease rakud toodavad nelja erinevat hormooni: -rakud -glükagooni -rakud -insuliini -rakud -somatostatiini PP-rakud - pankreaatilist polüpeptiidi Suhkrudiabeeti on kahte tüüpi. Kui kõhunääre ei erista enam piisavalt insuliini ja/või organism ei oska enam insuliini õigesti kasutada, areneb välja II tüüpi suhkrudiabeet ehk insuliinisõltumatu diabeet. Seda tüüpi diabeet esineb enamasti ülekaalulistel täiskasvanutel. I tüüpi suhkrudiabeet ehk insuliinsõltuv suhkrudiabeet tekib siis, kui pankreas ei tooda enam piisavalt insuliini
) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega. (pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele.) · Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega. (somatostatiini toime enda sekretatsioonile.) · Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmetes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega. (noradrenaliini sekreteeritakse südame nüdame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub
) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega. (pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele.) · Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega. (somatostatiini toime enda sekretatsioonile.) · Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmetes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega. (noradrenaliini sekreteeritakse südame nüdame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub
Ümarad või ovaalsed rakkude kogumid eksokriinsete lõpposade vahel Koosnevad rakkude põrkadest ja nende vahel kulgevatest sinusoidsetest verekapillaaridest Pankrease endokriinrakkudel on erinevad alatüübid: A rakud (produtseerivad glükagooni) B rakud (produtseerivad insuliini) D rakud (produtseerivad somatostatiini) PP rakud (sekreteerivad pankrease polüpeptiidi) Pankreas on suuremõõtmeline nääre, mis on sidekoeliste septidega jaotatud sagarikeks Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid (pankrease morfofunktsionaalsed ühikud) – aatsinused Sagarike vahel paiknevad sagarikevahelised juhad ja pankrease peajuha, mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikusoolde
vähendades vere glükoosisisaldust. Insuliini sekretsiooni häirete korral tekib diabeet e. suhkurtõbi, mille korral vere glükoosisisaldus on kõrge, kuid rakud ei saa seda kasutada. Glükagoon on oma toimelt insuliinile vastand. Tema toimel suureneb glükogeeni lagundamine maksas ja suureneb vere suhkrusisaldus. Glükagoon stimuleerib glükoneogeneesi ja suurendab rasvhapete vabanemist rasvkoest. Koos insuliiniga tagavad nad vere stabiilse glükoosisisalduse . Somatostatiini toime pankreasele on parakriinne, ta inhibeerib insuliini ja glükagooni sekretsiooni. Lisaks sellele pärsib ta seedimise aktiivsust maos ja soolöestikus ning toitainete imendumist, vältides sel teel vere suhkrusisalduse suuri kõikumisi. 78) Sugunäärmete hormoonid SUGUHORMOONID testosteroon stimuleerib väliste sugutunnuste kujunemist, suguiha kujunemist ja sugulist käitumist isasloomadel. Testosteroon stimuleerib lihasmassi suurenemist ja luustiku kasvu ning agressiivset käitumist
sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega (pankrease D rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A ja B rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega (somatostatiini toime enda sekretsioonile). ·Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse südame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptilisel neuronil).
näärmerakkudest (ühes näärmes mitu ühesugust näärmerakku). Need sisesekretoorsed näärmed on: AJURIPATS (HÜPOFÜÜS), KÄBINÄÄRE, KILPNÄÄRE, KÕRVALKILPNÄÄRMED, HARKNÄÄRE, NEERUPEALISED, KÕHUNÄÄRE, SUGUNÄÄRMED. Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed (st. neil on sise kui ka välissekretoorsed näärmed). Kõhunäärme sisesekretoorsed rakud toodavad hormoone insuliini, glükagooni, somatostatiini ja pankrease polüpeptiidi. Välissekretoorne funktsioon kõhunäärmel aga seisneb kõhunäärme nõre tootmisel. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide produktsioonis. Välissekretoorne funktsioon seisneb aga naistel munaraku produktsioonis, mehel aga välissekretoorne funktsioon on spermatosoidide produktsioonis. 2. MITTEKLASSIKALISED NÄÄRMED (moodustavad difuusse neuroendokriisse
vere glükoosisisaldust. Insuliini sekretsiooni häirete korral tekib diabeet e. suhkurtõbi, mille korral vere glükoosisisaldus on kõrge, kuid rakud ei saa seda kasutada. Glükagoon on oma toimelt insuliinile vastand. Tema toimel suureneb glükogeeni lagundamine maksas ja suureneb vere suhkrusisaldus. Glükagoon stimuleerib glükoneogeneesi ja suurendab rasvhapete vabanemist rasvkoest. Koos insuliiniga tagavad nad vere stabiilse glükoosisisalduse . Somatostatiini toime pankreasele on parakriinne, ta inhibeerib insuliini ja glükagooni sekretsiooni. Lisaks sellele pärsib ta seedimise aktiivsust maos ja soolöestikus ning toitainete imendumist, vältides sel teel vere suhkrusisalduse suuri kõikumisi. 78) Sugunäärmete hormoonid SUGUHORMOONID testosteroon stimuleerib väliste sugutunnuste kujunemist, suguiha kujunemist ja sugulist käitumist isasloomadel. Testosteroon stimuleerib lihasmassi suurenemist ja luustiku kasvu ning agressiivset käitumist
kuid ta toimib neerupealistele ) 2.parakriinne toime - Endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub seal retseptoritega ( pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele ) 3.Autokriinne signalisatsioon - Endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega ( somatostatiini toime enda sekretsioonile ) 4.Neurokriinne signalisatsioon : Närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter ) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (näiteks noradrenaliini sekreteeritakse südame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele, atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptilisel neuronil )
annaabi.ee 
