suurendatakse valgu sünteesi ehk mõjutavad transkriptsiooni (palju mRNA-d tekib) ja translatsiooni (tekib rohkem valku, nende hulgas ka ensüüme. Mida rohkem ensüüme, seda suurem on ensümaatilise reaktsiooni kiirus. Seega on metaboolne vastus muutunud. Käib ainult nende hormoondie kohta, mis suudavad läbida rakumembraani. Ülejäänud rajad on nende hormoonide jaoks, mis ei pääse läbi membraani Ülekanne cAMP vahendusel · Somatostatiin, GRH, ACTH, FSH; LH, TSH, LPH, MSH, ADH, glükagoon, kaltsitoniin, PTH, hCG, antiotensiin II, VIP, opioidse toimega peptiidid Retseptor asub membraani peal, tavaliselt integraale valk (läbib membraani). Kui tuleb signaalmolekul hormoon ning toimub kompleksi moodustamine, muudab retseptor oma kuju. Retseptor on seotud G-valkudega. G-valgud on trimeersed valgud (alfa, beeta, gramma subühikud). Alfa-subühik omab ensümaatilist aktiivsust. Alfa-subühiku
insulae Langerhansii): - on 0,3-1 mm läbimõõduga väikeste rakkude kogumikud pankrease eksokriinsete sagarate vahel, enamik saarekesi on pankrease sabaosas; - erineb vähemalt 3 rakutüüpi – alfa, beeta ja delta rakud, millede hormoonid reguleerivad kõik eeskätt suhkrute, aga ka valkude jne. ainevahetust: insuliin (beeta-rakkudest); toime: glükoosi ja aminohapete minek verest rakkudesse; glükagoon (alfa-rakkudest); toime: glükoosi minek maksast verre, glükoosi süntees maksas jne. Somatostatiin (delta-rakud) – insuliini ja glükagooni eritamise takistamine Sugunäärmed: Munand (testis) – kuulub mehe suguelundite hulka, sisesekretoorne osa on munandi seemnetorukeste vahel olevad rakud, mis produtseerivad meessuguhormoone (androgeene – progesteroon jt.), mis reguleerivad mehe sekundaarsete sugutunnuste arengut, sperma tootmist jne. Munasari (ovarium) – kuulub naise suguelundite hulka, hormonaalselt väga aktiivne, toodab naissuguhormoone (östrogeene, gestageene jne
peptiidid (KNP) ja ANP aju natriureetiline peptiid) neid produtseeritakse, kui ringleva vedeliku hulk suureneb. Janu on ka kõrge veresuhkru korral (Osm rõhk tõuseb). 5. hüpotalamus mõjutab vegetatiivse ns-i talitlust (nii sümp kui parasümp). Hüpotalamuse närvirakud võivad vegetatiivset ns-i stimuleerida ja pidurdada. Statiinid hüpotalamuse hormoonid, mis pidurdavad adenohüpofüüsi hormoonide teket. Liiguvad piki hüpofüüsi vart eesmisse sagarasse. Statiivid on nt somatostatiin (soma keha ld k), mis pidurdab STH ja TTH teket; prodaktostatiin (dopamiin), mis pärsib laktiini teket. Osade eessagara hormoonide pidurdus toimuib negatiivse tagasiside teel väheneb liberiini produktsioon.
arengut ja selles munaraku küpsemist. 2) Kortikuliberiin (CRH), see hormoon stimuleerib hüpofüüsi eessagaras AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) teket. AKTH omakorda stimuleerib neerupealiste koores eelkõige glükokortikoidide teket, glükokortikoidide esindaja on kortisool. 3) Türeoliberiin (türeotropiinriliisinghormoon) , see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras türeotroopse hormooni (TTH) teket. Tema mõjutab kilpnäärmes kilpnäärme hormoonide teket. Statiinid somatostatiin see pidurdab hüpofüüsi eessagaras kasvuhormooni teket. Kasvuhormooni teket aga stimuleerib somatoliberiin e kasvuhormooni riliisinghormoon (GHRH). Hüpofüüsi eessagara kaks efektoorset hormooni on kasvuhormoon ja prolaktiin. Miks neid efektoorseteks kutsutakse? Nemad ei mõjuta teiste sisesekretoorse näärmete talitlust. Prolaktiin - mõjutab piima teket rinnanäärmetes ning piimanäärmete kasvu ja näärmerakkude arengut raseduse ja rinnaga toitmise ajal.
1989. aastal lisas ROK kasvuhormooni keelatud ainete nimistusse. Varsemalt koguti hormooni teiste loomadest, kuid nakkusohu tõttu see keelati. Kasvamist ja organismi üldist arengut reguleerib sisenõristussüsteem, eeskätt ajuripats ehk hüpofüüs, mille eessagara piirkonnas valmib somatotropiin. Põhiline kogus produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras uneaja esimese 1,5 tunni jooksul. Eritumist hüpofüüsist stimuleerivad somatokriniin ja greliin, inhibeerivad somatostatiin ja tagasiside printsiibil ka insuliinisarnane kasvufaktor 1 (IGF-1). Hüpofüüsist liigub kasvuhormoon mööda vereteid maksa, kus ergutab maksa ja teisi kudesid tootma insuliinisarnast kasvufaktorit IGF-1 (insulin-like growth factor) ehk somatomediin C. IGF-1 vahendusel realiseerub kasvuhormooni toime kudedes. IGF-1 tase vereringes on stabiilsem kui STH-l. IGF-1 mõjutab peaaegu, et iga rakku organismis, eelkõige aga lihaseid, kõhreid, närvirakke, luid ja vereloomet
Stimuleerivad hüpofüüsi vastavate hormoonide vabanemist (riliising-hormoonid; releasing hormone RH) ja nende esindajad: CRH kortikoliberiin; kortikotropiin-riliising hormoon GRH somatoliberiin, somatotropiin-riliising hormoon GnRH gonadotropiin-riliising hormoon PRH, PRF prolaktiin-riliising hormoon/faktor TRH türoliberiin; türeotropiin-riliising hormoon Statiinid Pärsivad hüpofüüsi vastavate hormoonide vabanemist (inhibeeriv hormoon; inhibiting hormone IH) GIH, GHIH somatostatiin GnRIH gonadotropiini vabanemist inhibeerivm hormoon PIF, PRIH prolaktiini inhibeeriv hormoon Hüpotaalamuse mõningaid teisi peptiidhormoone sünteesitakse inimkehas ka mujal (neurohumoraalse regulatsiooni integreeritus!). Nende nimistu täieneb pidevalt ja ammendava loetelu andmine pole võimalik. Seetõttu loetletakse vaid neid hormoone, mida on uuritud ka inimorganismi tasemel ja mille vastu on senini suurim sisuline kliiniline huvi angiotensiin I ja II, neurotensiin jpt.
Kasvuhormoon (growth hormone, GH) ehk somatotropiin (STH), on heterogeenne üheahelaline valk, mis sünteesitakse hüpofüüsi eessagaras. See on keemiline aine, mida produtseerib aju alumises pooles asuv ajuripats. Eritumine hüpofüüsist on episoodiline, olles mõjutatud peamiselt kahe hormooni poolt: kasvuhormooni vabastav hormoon (somatokriniin), mis stimuleerib GH sünteesi ja sekretsiooni ning kasvuhormooni inhibeeriv hormoon ehk somatostatiin, mis pärsib GH sekretsiooni. 1.2 Lühidalt põhiülesannetest Kasvuhormoon reguleerib organismi kasvu kas otseselt (nt kondrotsüütide jagunemine) või insuliinisarnase kasvufaktori 1 (IGF-1) vahendusel. GH stimuleerib valgusünteesi ja kaltsiumi retentsiooni. GH vähendab valkude katabolismi, suunates organismi ainevahetust rasvade kasutamisele ning suurendab veres glükoosi sisaldust, aktiveerides glükoneogeneesi ja vähendades glükoosi transporti maksa.
emotsionaalse pinge ja agressiivsuse suurenemist. ...valule: Massaazi ajal vabanevad kudedes endogeensed opioidid organismis endas tekkivad valuvaigistavad ained. Valu põhjustab iga ärritus, mis on võimeline kahjustama kudesid: termiline, põletikuline, mehhaaniline, keemiline jne. Valuaisingu tekkes peetakse oluliseks kahjustava teguri toimel kudedest vabanevate teatud keemiliste ainete hulka. Substants P, katehhoolamiinid (noradrenaliin ja adrenaliin), somatostatiin ja gamma- aminovõihape on olulisimad ained, mis vahendavad impulsse notsitseptiivsüsteemis. Selles süsteemis vahendatakse impulsse närvikiude mööda seljaajju ja sealt peaaju kõrgematesse keskustesse. Mida rohkem on neid aineid kahjustava teguri toimel vabaneb, seda tugevam on valuimpulss ajule ja seda tugevamat valu me tunneme. Et inimene igast valust shokki ei saaks, on ka teine, valuimpulsside ajju jõudmist pidurdav süsteem.
tuhandeid rakke. 2. Mitteklassikalised näärmed difuusne (laialihajutatud) neuroendokriinne süsteem (DNS). Siia kuuluvad organismis erinevates kudedes hajutatult lausa üksikult paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti palju on näärmerakke seedekulglas, mao limaskestas, NS-is. Osa saavad olla mediaatoritena, vabanevad näärmerakust (nt somatostatiin seedekulglas pidurdas maohappe sekretsiooni, pärssis happe jm sekretsiooni). Seedekulglas on üle paarikümne ... raku. Roomajatel on palju nahas neid. Hormoonide struktuur avastati 60ndate lõpus. HORMOONIDE TOIMEMEHHANISM Avaldab toimet efekotrrakule vastava retseptori kaudu. Retseptorid võivad paikneda efektorraku membraani peal, kutsutakse membraanretseptoriteks, või raku sees. tsütosooli retseptorid. Tsütosooli retseptoritega sarnanevad rakutuumaretseptorid
maosisaldise väljalükkamine Keskus piklikus ajus Tavaline koeral ja kassil Hobusel, rebasel raskendatud 11. Seede peensooles: protsessid ja seedenõred. Peensool - keemiline seede ja imendumine Seedenõred: Sapp Pankrease nõre 12. Pankreasenõre koostis ja sekretsiooni regulatsioon. Pankreasenõre toimub peensooles, see on keemiline seede. Pankreas on nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre Langerhansi saared endokriinne osa (insuliin, glükagoon, somatostatiin) Sagaratena paiknevad suured näärmerakud eksokriinne osa - toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse) Nõre: Seedeensüümid: -- proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enteropeptidaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -- lipaas (aktiivne sapihapete manulusel, lagundab 1 ja 3 estersidemed) -- fosfolipaas (lagundab fosfolipiidide estersidemeid)
Happeline keskkond aitab kaasa valkude denatureerimisele. Seedetrakt Seedetrakti eesmärgiks on toidu segamine seedemahladega ja piki soolestikku edasitoimetamine. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus Kõigil muundtakse keerukad suured molekulid väiksemaks. süsivesikud -> monosahhariidideks rasvad -> rasvhapeteks vagud -> aminohapeteks. 24. Olulisemad seedetrakti hormoonid (gastriin, sekretiin, koletüstokiniin, somatostatiin, motiliin, ghreliin, glükagooni-sarnane peptiid-1, vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid) ja nende füsioloogiline roll. Hormoonid reguleerivad tasakaalu anablismi ja katabolismi vahel. Nad reguleerivad kiirust, millega aineid talletatakse või võetakse kasutusele, ning ka ühtede substraatide muutumist teiseks. 25. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Maksa ja sapipõie roll seedimise protsessis.
G-rakku stimuleerib ajufaasi vaagusärritus ning maofaasis erinevad toidud-joogid (valkude hüdrolüsaadid, kofeiin, lahjad alkohoolsed joogid). G-raku stimulatsioonil vabaneb gastriin, mis mõjub parietaalraku HCl väljutusele stimuleerivalt. ECL-rakk vabastab histmaiini, mis H3-histamiintundliku retseptori kaudu enda produktsiooni negatiivselt tagasisidestab ja H2-retseptori kaudu stimuleerib parietaalrakkude HCl produktsiooni. Gastriin stimuleerib ECL-rakke. D-rakkudest vabanev somatostatiin pärssib HCl produktsiooni. Ensüümid maos => pepsinogeenid => lipaas Pepsinogeenid on valkude lõhustamist algatavad ensüümid maos, mis pole aga pearakkudes veel aktiivsed. Pepsinogeene on 7 isoensüümi (pepsinogeen 1...7). Pepsinogeenid 1...5 => molekulmass 42 000...43 000 D, toimeoptimum on pH 1,5...2,2. Kõik isoensüümid aktiveeruvad pH alla 7 korral, kuid esmalt aktiveeruvad (mitte nii happelise pH juures) isoensüümid 6 ja 7. Aktiveerumisel
Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega(Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega(somatostatiini toime enda sekretsioonile). Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul(mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse
värisema. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega(Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega(somatostatiini toime enda sekretsioonile). Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul(mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse
· Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoriga. (Näiteks ACTH sünteesitakse hüpofüüsis, kuid toimib neerupealistele.) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega. (pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele.) · Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega. (somatostatiini toime enda sekretatsioonile.) · Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmetes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega
· Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoriga. (Näiteks ACTH sünteesitakse hüpofüüsis, kuid toimib neerupealistele.) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega. (pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele.) · Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega. (somatostatiini toime enda sekretatsioonile.) · Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmetes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega
munaraku küpsemist. 2) Kortikuliberiin (CRH), see hormoon stimuleerib hüpofüüsi eessagaras AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) teket. AKTH omakorda stimuleerib neerupealiste koores eelkõige glükokortikoidide teket, glükokortikoidide esindaja on kortisool. 3) Türeoliberiin (türeotropiinriliisinghormoon) , see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras türeotroopse hormooni (TTH) teket. Tema mõjutab kilpnäärmes kilpnäärme hormoonide teket. Statiinid somatostatiin see pidurdab hüpofüüsi eessagaras kasvuhormooni teket. Kasvuhormooni teket aga stimuleerib somatoliberiin e kasvuhormooni riliisinghormoon (GHRH). Hüpofüüsi eessagara kaks efektoorset hormooni on kasvuhormoon ja prolaktiin. Miks neid efektoorseteks kutsutakse? Nemad ei mõjuta teiste sisesekretoorse näärmete talitlust. Prolaktiin - mõjutab piima teket rinnanäärmetes ning piimanäärmete kasvu ja näärmerakkude arengut raseduse ja rinnaga toitmise ajal.
Neuropeptiidid Substants P - Vahendab valuaistingut sensoorsetest närviest KNS-i -Endorfiinid (loomulikud opiaadid) Toodetakse hüpofüüsis ja hüpotalamuses pingelise kehalise koormuse, orgasmi, ülierutuse ja valu ajal. Mõju sarnaneb opiaatidega valuvaigistavad toimes ja heaolu tunde tekitamises. *Koletsüstokiniin- tekitab küllastustunnet, retseptorid on laialt levinud kogu KNS.Inimesel tema manustamine põhjustabiiveldust, ärevust ja vähendab soovi süüa. *Somatostatiin – inhibeerib kasvuhormooni vabanemist. GLIIA Abistav kude. Klassifikatsioon: 1) Ependüüm – ühekihiline kuupepiteel seljaaju tsentraalkanalis ja ajuvatsakeses 2)Astrogliia – protoplasmaatilised astrotsüüdid(toide) ja kiulised astrotsüüdid(toestus) 3)Oligodendrogliia – toestus ja isolatsioon(vähejätkelised rakud) 4)Mikrogliia e. Hortega rakud – kaitsefunktsioon Gliia funktsioonid Toestusfunktsioon, troofiline funktsioon
◦ 3. tagavad organismi kohanemise erinevate tingimustega (stress, trauma jne.); ◦ 4. aitavad tagada organismi homöostaasi – osmootne rõhk, veresuhkrupeegel, kaltsiumi- ja fosforisisaldus); ◦ 5. ainevahetuse regulatsioon, energeetilise tasakaalu regulatsioon. HORMOONID, INIMORGANISMI METABOLISMI JA TALITLUSE REGULATSIOON 1. Süsivesikute metabolismi reguleerijad ◦ vere glükoosisisaldust langetavad: insuliin, somatostatiin ◦ vere glükoosisisaldust suurendavad hormoonid: glükagoon, epinefriin, STH, glükokortikoidid kortisool) 2. Lipiidide metabolismi reguleerijad ◦ STH, β- lipokaiin, epinefriin, kortikotropiin, glükokortikoidid, insuliin 3. Aminohapete ja valkude metabolismi reguleerijad ◦ STH, kortikotropiin, glükokortikoidid, kortikotropiin 4. Vee ja mineraalainete metabolismi reguleerijad ◦ adiuretiin (vasopressiin), atrionatriureetiline faktor, mineralokortikoidid, endoteliinid,
*Antidiureetiline hormoon on ajuripatsi tagasagara hormoon, mis osaleb neerude talitluse ning vee ja soolade vahetuse regulatsioonis. 151.Mis on inimese suurim sisenõrenääre? Kilpnääre 152.Millised sisenõrenäärmed toodavad alltoodud hormoone? a) Melatoniin ja serotoniin → Käbikeha, b) Türoksiin, trijoodtüroniin ja kaltsitoniin → Kilpnääre, c) Parathormoon → Kõrvalkilpnäärmed, d) Glükagoon, insuliin ja somatostatiin → Kõhunäärme sisesekretoorsed saared 153.Milliseid alltoodud hormoone toodab neerupealise koor, milliseid säsi? a) Adrenaliin → Neerupealise säsi, b) Aldosteroon → Neerupealise koor, c) Kortisool → Neerupealise koor, d) Noradrenaliin → Neerupealise säsi 154.Milline ajuripatsi sagar toodab gonadotroopseid hormoone nagu folliikuleid stimuleerivat hormooni ja luteiniseerivat hormooni? Eessagar 155
Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid: ·Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega (Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega (pankrease D rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A ja B rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega (somatostatiini toime enda sekretsioonile). ·Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni,
Kõhunäärmesaarekesed e Langerhans'i saarekesed e pankreasesaarekesed 0,3-1 mm läbimõõduga väikeste rakkude kogumikud. Vähemalt 2 aktiivsete rakkude tüüpi alfa, beeta ja delta rakud, millede hormoonid reguleerivad kõik eeskätt suhkrute, aga ka valkude ainevahetust: · insuliin (beeta-rakkudest) glükoosi ja aminohapete minek verest rakkudesse · glükagoon (alga-rakkudest) glükoosi minek maksast verre, glükoosi süntees maksas · somatostatiin (delta-rakud) insuliini ja glükagooni eritamise takistamine Suhkruhaigus e diabeet põhjuseks insuliini vähesus. Veres hüperglükeemia (glükoosi liig), kuid rakud ei saa glükoosi kätte ja kasutavad energia tootmiseks valke ja rasvu enda sees. Neerud ei suuda kogu glükoosi tagasi imendada, see läheb uriiniga välja ning viib kaasa palju vett, tekib dehüdratatsioon (kudede veepuudus). Tekivad diabeedi välised tundemärgid: polüuuria (uriini hulga
ka glükoneogeneesi maksas, elavdab rasvhapete aine-vahetust maksas. *Insuliin prod. B rakud. Tundlikud on maks, lihas- ja rasvkude ja küllastuskeskus. Alandab vere glükoosi-tase:1.I sood. glükoosi akumuleerimist maksa,aktiveerides maksarakkudes ensüümi glükokinaasi;2.I aktiveerib maksas glükogeeni süntaasi, inhibeeri-des samas fosforülaasi. 3. I stimuleerib maksas, ka rasvkoes glükoosi ümbertöötamist rasvhapeteks. 4.I stimul. glükoosi transporti perifeersete kudede rakkudesse. *Somatostatiin-prod. Langerhans´i saarekestes, mõjutab A ja B rakkude talitlust.Pärsib neis glükagooni ja I sünteesi ja sekretsiooni. S sünt.Ka hüpotalamuses,sealt vabaneb verre ja toimib hüpofüüsi eessagaras kui kasvuH inhibiitorH. HINGAMINE Hingamine-protsessid, mis kindlustavad gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel ning organismis. Gaasivahetus väliskeskkonna ja kopsualveoolide vahel e. väline hingamine. Väline hingamine on protsess, mille
Insuliinist sõltumatu on närvirakkude, erütrotsüütide ja lihaste glükoositarbimine(Viimasele I oluline vaid puhkeseisundis. I on omane ka rasvhapete triglütseriididena ladestamist stimuleeriv efekt maksas ja rasvkoes; pärsib lipolüüsi; valkude ainevahetusele anaboolne mõju- soodustab valgusünteesi. I reguleerib küllastuskeskuse (hüpotal.)kaudu in. toitekäitumis,seal jälgitakse ka glükoosi konsentratsiooni veres(söögiisu tekib vajadusel)-ainult I juuresolekul.*Somatostatiin-prod. Langerhans´i saarekestes, mõjutab A ja B rakkude talitlust.Pärsib neis glükagooni ja I sünteesi ja sekretsiooni. S sünt.Ka hüpo-talamuses,sealt vabaneb verre ja toimib hüpofüüsi eessagaras kui kasvuH inhibiitorH. Kõhunäärme hormoonide sekretsiooni regulatsioon : autonoomne NS, toitainete tase veres ja teised H-d. Pankrease H sekrets. mõjut. glükoosi ja teiste H tase veres ja NS.I on glükoosisisaldust vähendav, glükagoonil suurendav efekt
Süsivesikud • Toit: polüsahhariidid, disahhariidid • Imendumine: monosahhariididena 80% glükoos fruktoos, galaktoos Amülaas • 20‐40% süljest • ‐60‐80% pankreasest (suurema aktiivsusega) 15‐30 min pn praktiliselt kõik süsivesikud lammutatud duodenumis (двенадцатиперстная кишка) • Soole ensüümid (enterotsüüdid) • Laktoosi talumatus 24. Olulisemad seedetrakti hormoonid (gastriin, sekretiin, koletüstokiniin, somatostatiin, motiliin, ghreliin, glükagooni-sarnane peptiid-1, vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid) ja nende füsioloogiline roll. 50 Gastriin (mao antrumist) Sekretiin (duodenum) Kolestüstokiniin (CCK, duodenum) Pankrease polüpeptiid (pankreas) Magu inhibeeriv polüpeptiid (GIP: jejunum ja duodenum) Motiliin (jejunum ja duodenum)
Insuliinist sõltumatu on närvirakkude, erütrotsüütide ja lihaste glükoositarbimine(Viimasele I oluline vaid puhkeseisundis. I on omane ka rasvhapete triglütseriididena ladestamist stimuleeriv efekt maksas ja rasvkoes; pärsib lipolüüsi; valkude ainevahetusele anaboolne mõju- soodustab valgusünteesi. I reguleerib küllastuskeskuse (hüpotal.)kaudu in. toitekäitumis,seal jälgitakse ka glükoosi konsentratsiooni veres(söögiisu tekib vajadusel)-ainult I juuresolekul.*Somatostatiin-prod. Langerhans´i saarekestes, mõjutab A ja B rakkude talitlust.Pärsib neis glükagooni ja I sünteesi ja sekretsiooni. S sünt.Ka hüpo- talamuses,sealt vabaneb verre ja toimib hüpofüüsi eessagaras kui kasvuH inhibiitorH. Kõhunäärme hormoonide sekretsiooni regulatsioon : autonoomne NS, toitainete tase veres ja teised H-d. Pankrease H sekrets. mõjut. glükoosi ja teiste H tase veres ja NS.I on glükoosisisaldust vähendav, glükagoonil suurendav efekt
Verejooksu risk on seotud vaariksite suurusega. Suremus on 15-20%. Diagnoos: - Sümptomid: valutu massiivne veriokse ja/või meleena, üldsümptomid tahhükardia, hüpotoonia, hingeldus, oligoanuuria, rahutus/hirm. - Diagnoosi kinnitamiseks vaja endoskoopiat, isegi kui pt on teadaolevate vaariksitega. Ravi: - Toetav ravi: infusioonravi, lisahapnik, nasogastraalaspiratsioon jne - Mitteinvasiivne ravi: värskelt külmutatud plasma, vasoaktiivsed ained (somatostatiin, oktreotiid, terlipressiin) - Tamponaad: Blakemore toru, Danis stent ajutine lahendus - Endoskoopia: skleroteraapia, vaariksite ligeerimine peamine ravimeetod, ideaaljuhul 12t jooksul - Endoskoopilise ravi ebaõnnestumisel: transjugulaarne intrahepaatiline portosüsteemne sunt (TIPS), perkutaanne transhepaatiline embolisatsioon, kirurgiline venoosne sunteerimine või ösofagogastraalne devaskularisatsioon (Sugiura op). 15
Uitnärvi vahendusel kahesugune toime; mao proksimaalses osas lõtvumine (mediaatoriks VIP) ja distaalses osas peristaltika stimulatsioon (mediaatoriks atsetüülkoliin) Humoraalne regulatsioon Gastriin stimuleerib motoorikat Koletsüstokiniin, sekretiin, GIP pidurdavad motoorikat 50) Pakreasenõre koostis ja toime. Pankrease nõre toimub peensooles, see on keemiline seede. Pankreas on nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre Langerhansi saared endokriinne osa (insuliin, glükagoon, somatostatiin) Sagaratena paiknevad suured näärmerakud eksokriinne osa toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse). Eksokriinsete rakkude kogumikud eksotsüteerivad ensüüme sisaldavad graanulid kogumisjuhasse. Pankreasenõre Seedeensüümid: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enterokinaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -lipaas (aktiivne sapihapete manulusel)
peristaltika stimulatsioon (mediaatoriks atsetüülkoliin) Humoraalne regulatsioon Gastriin stimuleerib motoorikat Koletsüstokiniin, sekretiin, GIP pidurdavad motoorikat 50) Pakreasenõre koostis ja toime. Pankrease nõre toimub peensooles, see on keemiline seede. Pankreas on nii eksokriinne (välissekretoorne) kui ka endokriinne (sisesekretoorne) nääre Langerhansi saared endokriinne osa (insuliin, glükagoon, somatostatiin) Sagaratena paiknevad suured näärmerakud eksokriinne osa toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse). Eksokriinsete rakkude kogumikud eksotsüteerivad ensüüme sisaldavad graanulid kogumisjuhasse. Pankreasenõre Seedeensüümid: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enterokinaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -lipaas (aktiivne sapihapete manulusel)
Hormoonide teed efektorini jagatakse : 1. endokriinne toime - Endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega (Näiteks adrenokortikotroofne hormoon sünteesitakse hüpofüüsis, kuid ta toimib neerupealistele ) 2.parakriinne toime - Endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub seal retseptoritega ( pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele ) 3.Autokriinne signalisatsioon - Endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega ( somatostatiini toime enda sekretsioonile ) 4.Neurokriinne signalisatsioon : Närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter ) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega
apoptoos Varajastes arengustaadiumites on organismide kasv enamasti väike * kahepaiksete ja putukate embrüote lõigustumisel on algselt G1 ja G2 kontrollfaasid rakutsüklist eemaldatud mistõttu blastomeerid jagunevad sünkroonselt ja toimub rakujagunemine ilma kasvamiseta (blastomeerid muutuvad iga lõigustumisega väiksemaks) Kasvuhormoonid *GHRH (growth hormone releasing hormone) GH tootmine/sekretsioon *Somatostatiin – inhibeerib GH tootmist/sekretsiooni GH - Somatotropiin Imetajatel toodetakse ajuripatsi (hüpofüüs) eessagaras kasvuhormooni (GH, ingl Growth hormone), mis vereringe kaudu liigub üle organismi laiali ja stimuleerib kasvu GH taseme tõusu aitavad reguleerida omakorda suguhormoonid (peamiselt östrogeen) 74 o Madal östrogeeni tase soodustab skeleti kasvu ja kõrge tase pidurdab
rinnanääre) reaktsioone. Hüpotaalamus on aju ja hüpofüüsi vaheliseks ühendusliiniks. Hüpotaalamuse neuronites toodetakse vabastaja- e. riliiserhormoone ning pidurdavaid e. inhibiitorhormoone. Praeguseks hetkeks on teada viis hüpofüüsi e. ajuripatsi eesagara tegevust reguleerivat hormooni: 1) türeotropiini vabastajahormoon (TRH) 2) gonadotropiini vabastajahormoon (GnRH) 3) kasvuhormooni vabastamist inhibeeriv (pärssiv) hormoon e. somatostatiin 4) kasvuhormooni vabastajahormoon (GH-RH) 5) kortikotropiini vabastajahormoon (CHR) Lisaks on teada, et prolaktiini (PRL) inhibiitorhormoonina toimib dopamiin. Hüpotaalamusest erituvad vabastaja- ja inhibiitorhormoonid ajuripatsi e. hüpofüüsi eessagarasse, kus nad mõjutavad hormoonide vabanemist. Gonadotropiini vabastajahormoon tagab hüpofüüsi eesmises sagaras gonadotropiinide s.o. 1) folliikleid stimuleeriva hormooni (FSH) ning 2) luteiniseeriva hormooni (LH) sünteesi ja vabanemist
annaabi.ee 
