Üld-a käsitleb inimrühmade (populatsioonide) mitmekesisust, kehaehituse tüüpe, inimeste üksiktunnuseid ning nende arengutaset, individuaalset varieeruvust, ke- haosade proportsioone, tunnuste seoseid (korrelatsioone) ja seaduspärasusi. üld- a peamised uurimismetoodikad on antropomeetria ja antroposkoopia, rakenda- takse ka fotograafiat. Traditsioonilised harud on: • antropogenees, • paleo-a, • somatoloogia, • rassiteadus, • . . . aga ka dermatoglüüfika, • antropoloogiline odontoloogia (hambauurimine), • seroloogia (vererühmade uurimine) • primatoloogia (võrdlus teistega) Eri-a-d on meditsiiniline, ealine (pedagoogiline), spordi- ja tööstus-a. A tekkis iseseisva teadusena 19.saj keskel, rajajaks peetakse P. Brocad. [1] Tänapäeval on A mõiste laienenud, eeltoodud kirjeldus sobib rohkem füüsilisele
uurib nähtusi enam teleoloogilisel põhimõttel. Matemaatika olevat üksnes lisand kõigele. Valgustusajal kaks suurt koolkonda: inglise empiristid ja mandri ratsionalistid (matemaatika ja geomeetria korüfeed). Baconi arvates peaks metafüüsikale ja füüsikale eelnema filosofia prima - teaduslike põhimõistete ontoloogia. Antropoloogia (philosophia humanitatis) uurib inimest (somatoloogia, füsioloogia j.n.e.); psühholoogia tegeleb inimhinge uurimisega; loogika uurib inimliku mõtlemise seaduspärasusi; eetika on teadus inimese eetilise käitumise kohta; philosophia civilis uurib õiguspoliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid j.m. küsimusi. Kõrgeimaks vooruseks peab armastust, mida pole kunagi küll. Peegeldub tegudes. Pahed siis, kui affektid võimutsevad mõistuse üle. Elus edasijõudmiseks on vaja pisut narrust ja vähem otsekohesust. Rikkus tarvilik, kuid koormav.
annaabi.ee 
