Teaduslik töö 19. sajandil kujutas endast eeskätt vaimuhaiguste klassifitseerimise katseid. 19. sajandil võitlesid psühholoogias omavahel materialistlikud ja metafüüsilised ideed. Liigne kaldumine somatoteraapiasse (narkootikumid, aadrilaskmised, karusselid), 19. Saj. Lõpul liigne usk kirurgiasse(stereliseerimine, lobotoomia) Väärteooriad (degeneratsiooniteooria, kriminaalantropoloogia, frenoloogia) Närvi- ja vaimuhaigused (somaatikud versus psüühikud) Psüühikute juures valitses arusaam, et närviprotsessid ja vaimuhaigused sealt lähtuvalt, on teaduslike meetoditega hõlmamatud, kuni selleni välja, et peeti võimalikuks ka teatavaid metafüüsilisi jõude mängus olevat. Piltlikult öeldes räägiti siis vaimu haigusest. (tuntud psüühik - Johann Heinroth (1773-1843)) Materialistlikel positsioonidel olnuid tuntakse nn somaatikutena (Wilhelm Griesinger (1817-1868), Kaspar Max Brosius (1825-1910))
tema õpetus kasvas välja materialistlikust õpetusest ning jäi põhimõtteliselt sellele pinnale. Pärast sõda alanud nn terapeutiline revolutsioon tõi endaga kaasa erinevate ravimite (rahustid, antidepressandid) tähtsuse esiletõusu. Kirjandus: Alo Jüriloo, Vaino Vahing. Vaimuhaiguse müüt. Akadeemia, nr. 5, 1990. Kordamisküsimused · Vaimuhaigete staatus enne uusaega (keskaeg, araabia) · Uusaegne (valgustusaegne) murrang · Närvi- ja vaimuhaigused (somaatikud versus psüühikud) · Ebateadused (frenoloogia, kriminaalantropoloogia) · Antipsühhiaatrilised ideed (vt PowerPoint presentatsioon!) 20 XV. 7. LOENG Farmakoloogia ja farmaatsia Ravimite kasutamine on omane juba traditsioonilistele kultuuridele, millised on seda ilmselt õppinud loodusest, jälgides nt loomade käitumist (viimased teatavasti kasutavad teinekord taimi või mineraale, millised nende põhi-toidusedelisse ei kuulu)
annaabi.ee 
