Elavhõbe
üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on
normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Hg on raskeim vedelik. Vee tiheduse
ületab see 13,6 kordselt. 20-liitrist kanistrit (272 kg) ei jõua tavainimene tõstagi. Raudvasar
ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus 38 kuni +357 C ja soojendamisel
paisub ühtlaselt, siis on see sobiv termomeetri täiteaine. Termomeetrimetallina on Hg tuttav
paljudele. Päevavalgus- ja somaariumilampides on metalse Hg tilgad. Kokkupuutumisel teiste
metallidega moodustab Hg sulameid amalgaame. Eriti kergesti ühineb ta kullaga, kusjuures
kuldese muutub kohe hõbedaseks, millest Hg eraldamine on juba keerukas. Esimeseks meie
eellaste tähelepanu pälvivaks elavhõbedaühendiks oli erkpunase värvusega mineraal kinaver,
mida tunti ja kasutati Vana Kreekas ja Rooma riigis. Tõlkes tähendab kinaver draakoni
verd. Juba kiviajal joonistati sellega koopa ja hauakambri seintele
annaabi.ee 
