risk haigestuda suureneb pärast 45. eluaastat. (Viigimaa, 2016) Enamasti põhjustab südameinfarkti südant toitvate pärgarterite ühe haru tugev ahenemine või umbumine ateroskleroosi, tromboseerumise või spasmi tagajärjel ning vereringluse järsk vähenemine või lakkamine kahjustatud arteri piirkonnas (vt Joonis 1). Tihti areneb südameinfarkt siis, kui pärgarterite ateroskleroosile lisandub tugev psüühiline või füüsiline pingutus, negatiivne emotsioon (hirm, viha, eriti solvumistunne) jms. (Viigimaa, 2016) Südameinfarkti peamiseks tunnuseks on stenokardia (rinnavalu), mis on tavaliselt ülitugev ega möödu, vaatamata nitroglütseriini võtmisele, 15 minuti jooksul. Sageli kaasneb higistamine, nõrkustunne, iiveldus, oksendamine, hingeldus, südamepekslemine ja tugev hirmutunne. Harva võib südameinfarkt kulgeda täiesti valutult või vähese valuga. Südameinfarkti esmaseks avalduseks võib olla ka äkksurm. (Südamelihase infarkt, 2014)
primitiivsest ja manipulatiivsest, ta ei küüni konventsionaalse tasemeni ainult sel põhjusel, et temas ei toimu puhast rollide koostööd. Suhtlemine baseerub standarditel, aga mitte partnerite vastastikuste rollide alusel ning nende lehviku aeglasel avamisel. Teiste sõnadega, seda tasandit võib nimetada maskide kontaktiks. Partnerile suunatuse faas, selles faasis ei ole ehtsat kontakti soovi või valmidust suhtlemiseks. Kontakteeruda mitte soovimisel võib olla mitu põhjust: solvumistunne ja usaldamatus (tahaks eemalduda partnerist), suhtlemiskartus (sest varasematel kordadel koges ta pigem solvangut kui rõõmu), suhtlemislaiskus(inimene hoiab kokku hingelist jõudu, mida on vaja suhtlemiseks teisega), ükskõiksus teiste suhtes (inimene on iseendaga liiga hõivatud või veendunud, et ta on teistest parem) ning väsimus (ei jätku jõudu kontakti jaoks). Mitte valmidus kontaktiks läheb alati vastuollu kehtivate normidega. Moodus
annaabi.ee 
