"soldatimundrit" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

paraku, sa ei teagi, mis on õnnetus. Oh! Armastada naist! Olla seejuures preester! Olla vihatud! Armastada kõigest südamest, tunda, et vähemagi naeratuse eest annaksid kogu oma vere, oma südame, oma hea nime, oma hingeõnnistuse, surematuse ja igaviku, selle ja tulevase elu; kahetseda, et sa pole kuningas, geenius, keiser, peaingel, jumal, kes kõige suurema orjana ta jalgade ette heidaks; kaisutada teda ööd ja päevad oma unelmates ja mõtetes -- ja siis näha, et ta armastab soldatimundrit! Ja sul enesel pole talle muud pakkuda kui määrdinud preestri-kuub, mille ees ta hirmu ja vastikust tunneb! Kadeduse ning raevuga pealt vaadata, kuidas ta viletsale kehken-püksile oma armastuse ja ilu aardeid pillab! Näha seda keha, mille nägemine sind põletab, seda veetlevat rinda, 319 kogu keha värisemas ja punastamas teise suudluste all. Oo, taevas, armastada ta jalga, ta kätt, ta õlgu, unistada ta sinistest soontest, ta tõmmust nahast, piinelda ööd läbi oma kambri