Kartul ja Pirn
Kaasajal kasvatavatest
7
sortidest on kõige kauem vastu pidanud 'Ando' (35 aastat). Kõige uuemad sordid on
meil 'Piret' (2000), 'Reet' (2007) ja 'Maret' (2007).
Eestis tegutseb aastast 1989 Eesti Kartulitöötlejate Ühistu.
2.4 Toiteväärtus ja biokeemiline koostis
Kõik kartulitaime osad (eriti rohelised osad) sisaldavad mürgist solaniini. Valguse kätte
jäetud mugulate solaniinikogused võivad sedavõrd suureneda, et nad ei kõlba enam
süüa. Söögiks tarbitakse eelkõige termiliselt töödeldud (keedukartul, ahjukartul,
friikartul jm) mugulaid. Toiteväärtuse ja biokeemilise koostise tabelis on andmed
kooritud ja soolata keedetud kartulite kohta. Koorega keedetud kartulite C-vitamiini
sisaldus peaaegu kaks korda kõrgem.
2.5 Haigused ja kahjurputukad
Kasvuperioodil kahjustavad kartulit paljud bakter-, seen- ja viirushaigused, samuti on