SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................2 1.SOLAARIUM........................................................................................................3 1.1.Solaariumi kahjulikkus.......................................................................................3 1.2 Solaariumi kasulikkus..........................................................................................4 2.KOGU TÕDE SOLAARIUMIST 2.1. Hirmutav statistika..............................................................................................5 2.2. Müüdid ja tegelikkus.......................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................7 Kasutatud materjalid................................................................................
Solaariumid Signe Lillipuu 9a Mis on solaarium? · Masin mis edastab ultraviolett kiirgust, mis muudab naha pruunimaks Vertikaalne või horisontaalne solaarium? Vertikaalne solaarium: · kliendil pole klaasiga otsest kontakti · on hügieenilisem · pikaajaline püstiseismine on väsitav Horisontaalne solaarium: · akrüülalusega kokkupuutuvatele nahaosadele võivad jääda heledad laigud Reeglid solaariumis päevitamiseks · Soovituslik seansside arv: 30-45 ,iga seansi pikkuseks võiks olla 10minutit · Esimeste päevitusseansside vahele tuleb jätta vähemalt 48-tunnine paus, edaspidi vähemalt 24-tunnine · Kasuta kaitseprille · Nahka tuleb niisutada enne ja pärast seanssi Miks külastada solaariumi? · UV-kiired soodustavad organismis D-vitamiini tootmist · Organismi ainevahetusprotsessid aktiveeruvad · Immuunsussüsteem tugevneb · Soodustab nahahaiguste ravi · Nahk valmistatakse ette aktiivsele suvepäikesel...
C-d on 20% ; sekundaarstruktuuris naaberahelate keemiliste sidemete suund on vastupidine - nim antiparalleelsuseks c) kolmandat järku struktuur - DNA molekuli seostumine valkudega, seos põhineb ioonsetel sidemetel, kus DNAl on negatiivne laeng, aga histoonvalkudel on positiivne laeng. DNA seostumine valkudega võimaldab 1) kaitset lagundavate faktorite eest - kõige ohtlikum on DNAle kiirgus 260-280 nm, mis tuleb vananenud solaariumitest ja päikeselt. 2) DNA seostumine valkudega võimaldab mõõtmeid vähendada, kokku pakkida 3) see võimaldab geenide valikulist avaldamist (nt kromosoomid) RNA koostis ja ehitus Koostis 1. Pentoos: riboos 2. Lämmastikalused, mida on 4 jag.: a)puriinalused (2-tsüklilised) A- adeniin ja G - guaniin b)pürimidiinalused (ühetsüklised) U- uratsiil ja C- tsütosiin 3. Fosforhape Ehitus 1. esmane - RNA üksikahel- oluline nukleotiidijääkide hulk ja järjestus, esineb nt teatud
Mis on nahavähk? Nahavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline haigus valgenahalistel inimestel. Nahavähi all mõistetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajad. Neist sagedasemad on basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk- kartsinoom.Kõikide nahavähi vormide oluliseks riskiteguriks on liigne ultraviolettkiirgus nii looduslikest allikatest kui ka solaariumitest. Nahavähk kuulub nende vähiliikide hulka,mida on võimalik peaaegu täielikult välja ravida, kui oskate end jälgida ja tulete arsti juurde õigel ajal. Samuti on oluline mõista, mis vähki tekitab, sest siis oskate end kaitsta. Ohtlikem nahavähi vorm on melanoom, mis tekib naha pigmenti tootvatest rakkudest, mida nimetatakse melanotsüütideks. Enamasti on melanoom värvuselt pruun või must, mõnikord ka punakas, naha värvi või
annaabi.ee 
