Jaapani muusika
Instrumendid
Shakuhachi, Koto ja Shamisen saavutasid järgmisel Edo perioodil suurt populaarsust.
Shakuhachit mängiti algselt Zenteenistustel ja oli rändavate budapreestrite lemmikinstrument. Ehkki see
flööt kujunes edaspidi vaid muusikute instrumendiks on tugevad religioossed soolod tähtsaks osaks
shakuhachimuusikas. Seda kasutati ka koos Koto ja Shamiseniga lihtsas puhtas muusikas ilma religioosse
tagapõhjata.
Koto muusikat kutsutakse Sokyokuks. See koostati, mängiti ja kanti edasi vaid pimedate naiste ja tüdrukute
poolt. Kõrgemas militaar ja jõukamas kaupmeeste klassis õpiti seda osana kultuurilisest haridusest. Edo
perioodil rajati kaks Sokyoku koolkonda: Ikuta ja Yamada. Yamada koolkond rõhutas rohkem vokaalset osa.
Ikuta pani aga rõhku rohkem instrumentaalosale. Kuid mõlemad kolkonnad esitasid palu, kus vokaal puudus
hoopis.
Shamiseni kasutati saatmaks kas meloodilist laulmist või jutlustuslaule