Rooma kirjanduse rajajaks oli endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus. Vanakreeka retooriline ja filosoofiline proosa Proosakirjandus hakkas Kreekas arenema 6.saj ekr peamiselt kolmes suunas: filosoof. , ajalooline ja retooriline. Reetor-kõnemees ; Retoorika kõnekunstiteooria Demosthenes: säravaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Sokrates: mees kes ei kirjutanud midagi, kuid tema õpilased jäädvustasid nn sokraatilisi vestlusi. Platon: Sokratese õpilane ja tema õpetuse põhilisi kirjapanijaid. Aristoteles: Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja tähtsaim mõtleja. Herodotos: Ajaloo isa, kes jäädvustas Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo. Vanakreeka ja rooma komöödia Komöödia on naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid. Kreeka komöödia sai alguse Dionysose rongkäikude falloseluludest. Komöödiate teemad: muiduleivasööja, armunud noormees, veiderdaja ja kiitlev sõdur.
Plautus - populaarne draamakirjanik, säilinud 21 komöödia teost, tegevus Kreeka linnades Terentius - töötles kreeka komöödiaid ja püüdis säilitada originaalide kunstilist omapära Proosakirjandus - hakkas Kreekas arenema 6.saj eKr kolmes suunas (filosoof. , ajalooline ja retooriline) Proosa kirjanikud - Demosthenes (säravaim kõnemees ja filosoofilise proosa meister, kõned Philiposse vastu), Sokrates (mees kes ei kirjutanud midagi, kuid tema õpilased jäädvustasid nn sokraatilisi vestlusi), Platon (Sokratese õpilane ja tema õpetuse põhilisi kirjapanijaid, filoof. sõnavara looja), Aristoteles (Platoni kuulsaim õpilane, oluliseim teos ,,Poeetika", paljud ta seisukohad said klassitsismi teoreetikute lähtepunktiks), Herodotos (ajaloo isa, kes jäädvustas Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo), Cicero (kõnekunsti sümbol, suurim rooma kõnemees) Rooma kirjandus - keeleks ladina keel, looja endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus, rahvaluules esindatud
kirjutajate järele. Oluline koht oli kõnepidamisel ka poliitikas, kus rahvast tuli oma seisukohtade õigsuses veenda. Kuulsaim poliitiline kõnemees oli Demosthenes. 3. FILOSOOFILINE PROOSA. Varased filosoofid andis oma mõtteid edasi peamiselt suuliselt. Tõuke filosoofilise kirjaliku dialoogi tekkimiseks andsid kuulsa Sokratese vestlused oma õpilastega. Sokrates ise midagi ei kirjutanud, kuid pärast tema surma jäädvustasid paljud autorid nn sokraatilisi vestlusi, kus õpetaja osava vaidlejana viib õpilase kimbatusse ja õpilane on sunnitud oma loogikavigu tunnistama. Kuulsaimaks filosoofilise proosa meistriks oli Sokratese õpilane Platon. Ent kuulsaimaks Vana-Kreeka mõtlejaks võib lugeda Aristotelest, kelle pärandist kirjandusloo jaoks on esmatähtis „Poeetika“, so varaseim käsitlus kirjandusest, milles leidub nii kirjandusajaloo, kirjandusteooria kui ka kirjanduskriitika elemente.