Kreekas kogunesid geniaalsed mehed hetääride umber, leides neis võimsa teguri, mis edendas vaimuelu ja poliitikat. Niiviisi on hetäärid tugevasti mõjutanud kogu maailma kultuurilugu. Nad on ka mitmete kunstide kaudu endast jälje jätnud. Hetääre on tihti reljeefidel. Skulptor Pheidias on teinud kuju Aspasiast. Aspasia pidas kirjanduslikku ja poliitilist salongi, kus armastasid käia rikkad ja kuulsad mehed. Aspasiat pilgati komöödias tema hetäärikutse pärast, kuid sokraatikud pidasid temast lugu. Kuna armastust käsitleti vaid kui meelelist naudingut, siis on ka mõistetav, miks muidu kõige üle juurelda armastanud kreeklased on armastusest nii vähe tarktaate kirjutanud. Vana-Kreeka hetäärid ei kirjutanud traktaate armastusest, nagu seda tegid nende ametiõed Itaalias mitu sajandit hiljem. Hea meelega lugesid nad aga meeste töid. Ka näitekunst polnud neile võõras. Nii kandis üks hetäär koo oma sõpradega ette ika vähegi
Esimestena tunnetasid filosoofide ees seisvat uut ülesannet sofistid. Nende õpetus oli oluliseks eelastmeks Aristotelese loogikale, nad arendasid retoorikat ja aitasid oma tegevusega suurel määral kaasa jõukate vabade kodanike üldise haridustaseme tõusule. Levitades loodusõiguseõpetust, arvustasid nad enamasti iganenud ühiskondlike vaateid, kuid kaldusid seejuures sageli subjektivismi ja relativismi. Sokrates ja sokraatikud - Sokrates seadis endale esmaseks ülesandeks vabaneda suvalisusest õigeks tunnetuseks vajalike mõistete valdkonnas, sest tunnetuse õigsus oli tema arvates kõlbelise käitumise eeldus. Ta uskus inimese mõistusse ja tõestuse jõusse ning pidas igaüht võimeliseks kõlbeliselt käituma; tema eetika on sügavalt ratsionalistlik. Sokrates ise oli pärit lihtrahva seast, kuid pal jud tema õpilased pooldasid aristokraatiat. Sokraatikute koolkondadest allusid Megara (selle ra-
.........................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..............................................................................................................................10 Hellenistid................................................................................................................................ 13 Keskaja filosoofia.....................................................................................................................16 Augustinus................................................................................
puudub nüüd tardumus, on palju loomulikumad. Populaarsed olid Aiginia meistrid, kes said 34 eriti kuulsaks oma pronkskujudega. Myroni "Kettaheitja", Pheidiase Zeusi kuju Olümpia templis. See punkt on nähtavalt meeletu mahuga, seepärast annan järgnevate kultuuriharude kohta punktide numbrid, kus teemast pikemalt lugeda peaks saama. Kujutav kunst (52. Sofistid ja sokraatikud (43.,45) Kreeka klassikalise ajastu suurimaks lüüriliseks poeediks oli Pindaros, kes lõi pidulikke võidulaule (epiniikione). Tragöödia (49). Komöödia (50) Herodotos, Thukydides (48). Kul tuur IV sa j. e . Kr. IV saj. mitmed tehnilised uuendused nt. liivakell ja veekell e. klepsüdra. IV saj. kaotab Ateena helleni kunstis juhtiva koha. Tema asemele tulevad Peloponnesose ja Väike-Aasia lääneranniku linnad. Tempel lakkab olemast juhtiv hoonetüüp. teda asendavad ük.
vasem, mees ja naine, paigalseisev ja liikuv, sirge ja kõver, valgus ja pimedus, hea ja halb, nelinurk (ruut) ja ristkülik....; teistel lisaks: kuum ja külm, kuiv ja märg, tahke ja hõre, raske ja kerge). 8.)Sofistika- arendasid retoorikat ja aitasid oma tegevusega kaasa jõukate vabade kodanike üldise haridussüsteemi tõusule, levitades loodusõiguseõpetust, arvustasid enamasti iganenud ühiskondlikke vaateid, kuid kaldusid sageli subjektivismi ja relativismi. 9.)Sokrates ja sokraatikud- tunnetuse õigsus oli kõlbelise käitumise eeldus, pidas igaüht võimeliseks kõlbeliselt käituma. 10.)Antiikfilosoofia klassikaline süsteem- Demokritos pidas maailma tõeliseks olemuseks aatomite liikumist, uuris nende kuju, suurust, paiknemist. Tema eetikas põhineb inimese elu eesmärgiks olev õnn tunnetusrahul ja meeleselgusel. Aristoteles lõi oma aja ulatuslikema teaduste süsteemi. Püsivamat mõju on avaldanud tema rajatud loogika, eriti otsuste, järelduste
· Kokkuvöte: · Sokratest iseloomustab soov mitte olla teadja. Jääda küsijaks ka siis kui kõik arvavad, et nad midagi teavad. · Sokrates on äratatud südametunnistusega filosoof. Esmakordselt töstab ta eetilise teadvuse tunnetusteoreetilise postuaaldina esile. Ta annab sofistide lausele: "Inimene on köigi asjade mööt" positiivse sisu. · Seejuures on ta suur vooruste kuulutaja. Voorused ilmuvad nagu sönumid teisest maailmast. · Sokraatikud - tema kölblusöpetuse edasikandjad. Küünikud, kürenaikud jne. · Sokraatika - Öppemeetod, mis on iseloomulik 1776-1830 kateheetikas kirikus ja koolis. Selle suuna eesmärgiks on tugevdada öpilaste mötlemisvöimet ja röömu öppetööst ning iseseisvate veendumuste kujunemist. 13
annaabi.ee 
