Klass:10a Ajalugu 1800.a. leiutas Edison esimese praktilise hõõglambi Esimese katse teha hõõglampi tehti Warren de la Rue poolt 1820. aastal. 1904.a. tulid Euroopa turule esimesed volfram lambid. 1950.a. oli volfram lampide tehnoloogia lõppu jõudnud. Elektripirni ehitus: 1 -- kuumakindlast klaasist kest 2 -- väärisgaasiga täidetud ruum 3 -- volframist hõõgniit 4 -- ühendusjuhe põhjakontaktiga 5 -- ühendusjuhe sokliga 6 -- tugivardad 7 -- klaastoestik 8 -- ühenduskontakt sokliga 9 -- keermestatud sokkel kontaktiga 10 -- isolaator 11 -- põhjakontakt Kasutamine Nüüdsest hakatakse neid ümber vahetama säästu pirnide vastu. Neid kasutavad enamus inimesed maailmas. Tootmine Euroopas keelustati sajavatiste hõõglampide tootmine. Tänan tähelepanu eest!
ELEKTRILAMBID SISUKORD ELEKTRILAMBID Valgustit ostes tuleb silmas pidada ka seda, milline pirn sinna sobib. Eriti oluline on see siis, kui pirn läbi põleb ning tuleb mi nna poodi uut ostma. Kõige lihtsam on muidugi vana pirn koos sokliga kaasa võtta ja paluda müüjalt samasugust. Neile aga, kes elektrist ja lampidest enam huvitatud, tutvustame koduseid valgusallikaid. Hõõglambid Hõõglamp on kõige vanem elektriline valgusallikas. Pika arengutee jooksul on lambi valgusviljakus kasvanud rohkem kui kümme korda. Hõõglambil on kaks olulist puudust. Lambis muutub nähtavaks valguseks 510% kulutatud energiast ja lambi eluiga on tavaliselt 10001500 tundi (kõige lühem teiste valgusallikatega võrreldes)
Veiko Liis ja Kadarbiku Köögivili OÜ (design management kategooria). 5 AERO Valgusti pehmete vormide ja särava värviaktsendiga. Algselt tulenes vorm soovist kasutada ühes valgustis korraga kahte rõngaslampi, et saavutada tõhus valgustatus, ilma et pimestaks. Sama vormiga saab hea valgusti ka tavalise, E27 sokliga. Lisaks lihtsale,selgele vormikeelele on kahest detailist koosneva valgusti keskkohas juhtmega sama värvi plastikust ketas, mille sisemine valgus särama lööb. Autor(id): Tõnis Vellama Kategooria: tootedisain Materjal: alumiinium +detailid Mõõdud: d400 x h250 Tootja/tellija nimi: SEOS Valgustus 6 Warm up Collection
Neid on kahte sorti: ksenoongaasiga täidetud ja infrapunakattega halogeenlambid. Halogeenlampide pluss on nende hea hämardatavus, sisselülitamisel kohe saavutatav täisvalgus ja madal hind. Nende miinus on lühike tööiga ja suurem energiakulu kui teistel energiasäästlikel lampidel, kõrge töötemperatuur ja saadavus ainult sooja valge valgusena. Ksenoongaasiga täidetud halogeenlampe on nii tavalise hõõglambi välimusega kui ka spetsiaalse halogeenlambi sokliga. Tavalisest hõõglambist on need ainult kuni 25% efektiivsemad ning 2016. aastal jäävad neist tootmisesse vaid spetsiaalse sokliga mudelid. Tavalisi hõõglampe ja täiustatud hõõglampe võib visata olmeprügi hulka. 7 3.2. SÄÄSTULAMBID Kompaktluminofoorlambid ehk säästulambid on müügil juba 1980. aastatest. Praegu saadaolevad lambid suudavad asendada paljusid hõõglampe nii suuruse, värvustemperatuuri, süttivuskiiruse kui ka lubatud lülituste arvu poolest
Aastal 2010 lõppesid mõisas suurejoonelised Pärnu REVi pool teostatud restaureerimistööd, mille kogumaksumus oli 20 miljonit krooni. 4 Suurem osa toetusest pärines Norra kuningriigilt. Renoveerimistööde käigus taastati esindusliku keldrikorrus algupärane olek, mida aja jooksul oli lihtsalt kinni ehitatud ja unarusse jäätud. Sellega võideti ligi 200m2 põrandapinda. [2] 2.2 Arhitektuur Suur, keskosas kahekorruseline ning kõrge sokliga kiviehitis on vormikõnelt lähendane 18.saj I poolest pärit barokiarhitektuurile ning ühtlasi sisaldab fragmente renessansist. Sellest tulenevalt on hoonel sümmeetriline, veidi ümardunud üldkuju. Ainulaadne vormikate voluutfrontoonidega ning uuk-ja termakendega kõrge murdkelpkatus ilmestab mõisa veelgi võimendades tähelepanu pöörama detailidele ning rikkalikule ornamentikale.
2.2 Eksterjöör Jaani kirik on esinduslik neoromaani stiilis punasest ja helepunasest savitellisest sakraalhoone. Kirik kujutas endast kahekorruselist kõrget lubjakiviplokkidest sokliga ehitist. Kesklöövil asetseb soliidne ja tagasihoidlik 8- tahuline torn, mille otsas ilutseb 6,5 tonnine tornikiiver kullatud ristiga. Sinna oli algselt paigladatud ,,mehhaanilise teljega" kellamäng. Algselt oli torn 18-süllane (38,4 meetrit) ja kullatud ristiga. Esifassaad lõppes viiluga, mille tõstis esile esinduslik paraadtrepp perspektiivportaaliga. Arhitektuuriliselt kujutas kirik endast ühelöövilist basiilikat, mille telg oli põhja-lõuna suunaline
Mooste mõis Mõisa ajastus, arhidektuuri stiil ja iseloomulikud elemendid: Mooste mõisa uhkuseks on Eesti üks suurejoonelisim historitsistlikus stiilis kõrvalhoonete kompleks. Tegemist on Peipsi aarest pärit meistrite laitmatu tööga. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid mustreid. Kõrge sokliga hoone on rohkelt liigendatud, arvukalt on ärkleid, karniise ning kaunistusi. Ainulaadne on hoone järsk katus, mis oli algselt kaetud Baieri Alpide musta kiltkiviga. Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus kaldtee, mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne klassitsistlikus stiilis hoone. Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik
romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul, piiretena aga puidu asemel järjest enam tööstushoonetega seonduvat metalli. Põhjamaadel seevastu tuletati uudseid vorme rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast. Nii täitus näiteks Helsingi moodsate raskepäraste klompkivist sokliga ning ruumiplaneeringust tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid juugendehitisi, mille autorid olid enamasti kuulsad välismaalased. Selles referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri „isaks“ nimetatud Eliel Saarineni ja tema projekte Tallinnas. Gottlieb Eliel Saarinen ( 20.august 1873- 1.juuli 1950 )
romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul, piiretena aga puidu asemel järjest enam tööstushoonetega seonduvat metalli. Põhjamaadel seevastu tuletati uudseid vorme rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast. Nii täitus näiteks Helsingi moodsate raskepäraste klompkivist sokliga ning ruumiplaneeringust tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid juugendehitisi, mille autorid olid enamasti kuulsad välismaalased. Selles referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri isaks nimetatud Eliel Saarineni ja tema projekte Tallinnas. Gottlieb Eliel Saarinen ( 20.august 1873- 1.juuli 1950 )
arkaadimotiiviga jalgu; kõrgrnessanssis tuli ette ka täiesti skulpturaalseid ja balusterjalgu. Mustritega võis kaunistatud olla ka puust või marmorist lauaplaat. Kapp Korpuselise mööbli uhkeimateks esindajateks olid kõrged neljaukselised kapid, mille ülesehitus oli selgelt arhidektuurne, majalik: kapp toetus madalatele plokk-või kuuljalgadele, korpus algas profileeritud ja ornamenteeritud sokliga, fassaadi liigendasid pilastrid, uksetahvlitel oli profileeritud raamistus, kaht ülemist ust eristas alumisest eenduv vahevöö ja kapp lõppes karniisiga. Kapi sisemuses oli jaotus horisontaalne, s.t. siin olid riiulid ning riideid esialgu mitte ei riputatud, vaid laotati. Itaalia renessanssi veel üks uhkus oli kõrge puhvet credenza'l oli palju vorme: oli nii pikku kui ka lühikesi, kahe- ja neljaukselisi, mõnikord olid ülaosas sahtlid. Mahutava mööblina
1620. aastal mõis riigistati ja anti endisele omanikule rendile. Tüüpiline mõis kujunes välja 1627. aastal. 1630. aastal andis kuningas Gustav Adolf Laupa koos küladega Reinhold Fabian von Fersenile, kelle perekonna valduses oli see 1696. aastani. Viimaseks omanikeks olid Otto Iwan von Taube (surn.1933). Mõis kuulus neile 1919. aastani. Praegune peahoone on valminud 1914. aastal ning on juugendstiili retrosuuna esinduslikumaid näiteid Eestis. Hoone on keskosas kahekorruseline, kõrge sokliga kiviehitis. Lõunapoolset esifassaadi kujundab lai sepisvõrega terrass, mille külgedelt tõusevad trepid. Põhjapoolse fassaadi keskel on rinnatisega terrass, millelt laskub trepp jõele. Võrreldavat dekooriküllust ei leidu ühegi 20. sajandi alguse Eesti mõisahoonel. Siseplaneering on ebasümmeetriline. Praeguseni on mõisahoones säilinud kaks suurt kaminat ja koridoride seinakapid. Kõrvalhooneid on olnud rikkalikult. Alates 1922. aastast töötab mõisas kool, praegune Laupa Põhikool
Vabadusõja mälestusmärgi valimistas Tõrva kiviraidur Richard Tooming oma kavandi järgi. Sammas avati 2. septembril 1934 ja lõhuti oktoobris 1940. aastaid hiljem toodi kiviraidur Elmar Kingi juurde tahukas langenute nimedega. 1980. aastate lõpus võttis Kingi kohalikega ühendust ja temakt telliti seejärel ka uue monumendi kiviraiumistööd. Sammas taasavati 12. mail 1990. Taastaud sammas on üldvaates sarnane esmasega. Kaheastmelisel alusel paikneb kahejärgulise sokliga obelisk, mille esikülje ülaosas on tekst ,, Au langenuile", selle all reljeefse Vabadusristi kujutis ning Vabadussõja daatumid 1918-1920. sokli esiküljel on tekst. ,, Eesti Wabadussõjas langenud kodukaitsjatele tänulik Taagepera Wald ( 8 nime). Lk 354 kell 11.11 Kristjan Soots ,, Eesti sõjaajaloo teejuht" Ordulinnus Helme ordulinnuse rajamisel arvestasid sakslased looduslikke tingimusi. Ilmselt oli sama koha peal
Neist kasutatavamad on toru- ehk päevavalguslambid (Ø 26 mm), ja kompaktlambid. Luminofoorlampide valgusviljakus on 25 korda kõrgem kui hõõglampidel, nende eluiga on 8 00016 000 tundi . Luminofoorlampidele on iseloomulik valgusvoo vähenemine lambi kasutamisel. See võib olla isegi 5% normeeritud eluea lõpus, aga odavamatel lampidel ka 20% pärast 6 000 tundi. Tavaliselt väheneb valgusvoog lambi eluea lõpus järsult. Säästulambid Säästulambid on E-27 või E-14 sokliga kompaktlambid võimsusega 332 W. Lambi nimetus tuleneb umbes viiekordsest valgusviljakusest ja kaheksakordsest elueast hõõglambiga võrreldes. Säästulambi võib keerata hõõglampvalgustisse. Näiteks 60 W hõõglambile vastab 11 W säästulamp ja 150 W hõõglambile 32 W säästulamp. VALGUSTUSTEHNIKA TULEVIK Enam kui sajandi jooksul on valgustuses põhiline areng toimunud koos üleminekuga hõõglampidelt valgusviljakamatele halogeenlampidele ning energiasäästlikumatele
Krunt haljastatakse keskse muruväljakuga ja astmeliselt tõusvate põõsaste ja puudega selle ümber. Juurdepääsud, piirded Põhjapoolsele piirile ehitatakse autovärav , mis avaneb automaatselt piirile ehitatud müürikese taha. Autovärava kõrvale kivipostide vahele rajatakse jalgvärav. Müüri sisse ehitatakse postkast. Müür varjab ära prügikonteineri. Ülejäänud Maarjatähe tänava poolne piire ehitatakse metallpostidel, 10...20 cm kõrguse sokliga ja 120 cm kõrguste traatvõrkpaneelidega . 2 Ülejäänud külgedele ehitatakse traatvõrktara ilma soklita ning hekk istutatakse kahele poole piiret. Sissesõidu ala kaetakse betoonkividega, samuti tee jalgväravast majani. Hoonet ümbitsevad terrassid kaetakse terrassilaudadega. Välisvalgustus . Peasissepääsu varjualuse alla, samuti lõunapoolse terrassi varjualuse alla paigutatakse liikumisanduriga valgustid. Peasissepääsu kõrvale garaazipoolsele seinale paigaldatakse
Pilastrit on kasutatud ka ukse ja akna raamistusena. Piltidel pilastrid. 6 Piilar harilikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või ristikujuline. Erinevalt klassikalisest sambast võib piilaril puududa kapiteel (või on asendatud talumiga) ja baas (või on asendatud sokliga). Fuktsiooni ja vormi järgi eritatakse näiteks seina-, tugi-, rist-, kimp- kantonpiilarit. Piilar tuli ehituskonstruktsiooni elemendina kasutusele keskajal. Gooti stiilis võeti aga kasutusele eriline võlvikandu toetav tugipiilar ehk kontraforss. Pildil Corregio linnas asuva ehitise piilarid. Arhitraav (ka epistüül või ematala) antiikses arhitektuuris ja sellest sõltuvais stiilides otseselt sambakapiteelidele toetuva taladesüsteemi alaosa, ülevalt piirneb friisiga, alt
madalrõhu luminofoorlampe. Neist kasutatavamad on toru- ehk päevavalguslambid (Ø 26 mm), ja kompaktlambid. Luminofoorlampide valgusviljakus on 25 korda kõrgem kui hõõglampidel, nende eluiga on 8 00016 000 tundi. Luminofoorlampidele on iseloomulik valgusvoo vähenemine lambi kasutamisel. See võib olla isegi 5% normeeritud eluea lõpus, aga odavamatel lampidel ka 20% pärast 6 000 tundi. Tavaliselt väheneb valgusvoog lambi eluea lõpus järsult. Säästulambid on E-27 või E-14 sokliga kompaktlambid võimsusega 332 W. Lambi nimetus tuleneb umbes viiekordsest valgusviljakusest ja kaheksakordsest elueast hõõglambiga võrreldes. Säästulambi võib keerata hõõglampvalgustisse. Näiteks 60 W hõõglambile vastab 11 W säästulamp ja 150 W hõõglambile W hõõglambile 32 W säästulamp. Säästulambi eelised tavalise hõõglambi ees- + pikaealine, kestab 210 korda kauem (6000 10 000 tundi!) + energiasäästlik, annab ligikaudu 5 korda rohkem valgust
Suurem osa toetusest pärines Norra kuningriigilt. Renoveerimistööde käigus taastati suurejooneline keldrikorrus algupärasesse olekusse, mida aja jooksul oli lihtsalt kinni ehitatud ja unarusse jäätud. Sellega võideti ligi 200m2 põrandapinda. [14] Minul ning lisaks veel kolmel TTÜ Tartu kolledzi tudengil oli võimalus oma panus sel suvel hoone taastamisse anda. 8 Suur, keskosas kahekorruseline ning kõrge sokliga kiviehitis on vormikõnelt lähendane 18.saj I poolest pärit barokiarhitektuurile ning ühtlasi sisaldab elemente palladionismist. Sellest tulenevalt on hoonel sümmeetriline, veidi ümardunud üldkuju. Ainulaadne vormikate voluutfrontoonidega ja uuk-ja termakendega kõrge murdkelpkatus ilmestab mõisa veelgi võimendades tähelepanu pöörama detailidele ning rikkalikule ornamentikale. Lõunapoolset esifassaadi kujundab lai sepisvõrega terrass, mille külgedelt tõusevad trepid.
mis dioodi UV- või sinise valguse mõjul luminestseerib valgena. Samuti kasutatakse valge valguse saamiseks ka kolme põhivärvuse (sinise, rohelise ja punase) liitmist. Üksik LED on tavaliselt 3–5 mm läbimõõduga, vajab tööks vaid mõnevoldilist alalispinget, ning tarbides vaid 1 vati voolu, võib anda mitmekümne luumeni jagu valgust. Suurema valgusvoo saamiseks ühendatakse neid mitme kaupa ühise sokliga (ka tavalisele hõõglambile omase E27) koondlampi, saades nii soovitud tugevusega valgusallika. Peale erakordselt pika tööea (50 000–100 000 tundi) on LEDidel palju teisigi voorusi. Väike tööpinge ja minimaalne soojenemine teeb nad sobivateks ohtlikes keskkondades, suur põrutuskindlus võimaldab neid kasutada sõidukite valgustites. Tänu üliväikesele energiatarbele pruugitakse neid autonoomse toitega avarii-väljapääsude märgistajatena. Hästi sobivad nad ka programmjuhtimisega
arkaadimotiiviga jalgu; kõrgrenessansis tuli ette ka täiesti skulpturaalseid ja balusterjalgu. Mustritega võis kaunistatud olla ka puust või marmorist lauaplaat. 3.4. Kapid Korpuselise mööbli uhkeimateks esindajateks olid kõrged neljaukselised kapid, mille ülesehitus oli selgelt arhitektuurne, majalik: kapp toetus madalatele plokk- või kuuljalgadele (hilisrenessansis), korpus algas profileeritud ja ornamenteeritud sokliga, "fassaadi" liigendasid pilastrid (või, eriti 16. sajandif, hermipilastrid), uksetahvlitel oli profileeritud raamistus, kaht ülemist ust eristas alumistest eenduv vahevöö ja kapp lõppes karniisiga. Kapi sisemuses oli jaotus horisontaalne, s. t. siin olid riiulid ning riideid esialgu mitte ei riputatud, vaid laotati. Itaalia renessansi veel üks uhkus oli kõrge puhvet - credenza . Credenza'l oli palju vorme: oli
avaldava vee liigile vastav hüdroisolatsioon, soojustus vastavalt sellele kas on külm, poolkülm või soe kelder (kas peab olema soojustatud ka lagi). Tuulutatava voodriga välisseinad (skitseering 9A jt). Vajalik on tagada tuulutus all- ja ülasõlmes, aknad ei tohi tuulutust katkestada. Sõlmedes peab olema kaitsevõrk näriliste ja putukate vastu. Tuuldumatu soojustuse (SILS) süsteemiga seinad (skitseering 9B jt). Oluline on liitesõlm sokliga, sokli lahendamine eraldi seinast (eristusega, et saaks remontida vajadusel soklit eraldi). Soklisõlmes olev liiteprofiil + plekk soojustatud ühendusega, tihendatud isepaisuva tihendiga. Kõikides muudes SILS sõlmedes tuleb kasutada vaid tootja poolt lubatud sõlmekonstruktsioone ja materjale. Palkhoone seinad (skitseering 14). Oluline on arvestada palkmaja soojustamisel tarindite vajumisega, palkmaja võib üldjuhul soojustada101 ka seestpoolt.
mida on näha sellel kasvava sambla järgi. Püsivalt niiske puitdetail laguneb kiiresti. Veelauaga sarnaselt riskantne lahendus on ka fassaadil olevad arhitektuursed vahekarniisid. Vesi võib vahekarniisi kohalt valguda voodrilaua taha ning koguneda soklis. Seetõttu on väga oluline, et vahekarniise katvad veeplekid oleksid terved ja õigesti paigaldatud. Kirjanduse (vt. Joonis 2.26) kohaselt olid tehnilised lahendused rõhtpalkseinte jaoks olemas ehitatud nii etteastuva sokliga kui ka ilma selleta. Tehniliselt on parem lahendus, kui laudvooder on sokliservaga samas tasapinnas või astub sellest 2…4 cm. ette, vt. Joonis 2.33 (paremal). Siis ei valgu seinalt tulev vesi soklile, vt. Joonis 2.32 parem ülemine. Vanematel (valdavalt enne I maailmasõda ehitatud) puitkorterelamutel on tegemist valdavalt etteastuva sokliga. Ehitustehniliselt võib selle põhjuseks olla soov, et palksein ei oleks liiga vundamendi serval (ekstsentriline koormus vundamendile) ja
geenühendeid või puhtaid halogeene (jood, broom). Halogeenlampide võimsus on 220 V pingel 1000, 1300 ja 5000 W. Küünallampide tüübi- tähises on D. Üldotstarbelisi hõõglampe valmistatakse pingele 220 V ning võimsusele 15 1500 W. Üldotstarbelised kuni 200 W hõõglambid on varustatud 27 mm keermesokliga E 27 või 22 mm baionett- (tihvtsokliga) B 22 (Bs -ühekontaktiline, Bd kahekontaktiline), 300 W lambid keerme- sokliga E 27 või E 40, 500 1500 W lambid ainult keermesokliga E 40. Kohtvalgustuse hõõglampide (12 ja 36 V) tüüp on MO, MOD (difuusse reflektoriga) ja MO (peegelreflektoriga). Toodetakse veel mitmesuguse võimsuse ja kujuga peegel-, dekoratiiv- ja pisilampe ning eriotstarbelisi lampe (õmblusmasinatele ja külmutuskappidele, filmiprojektsiooniaparaatidele, autodele, meditsiini aparaatidele jm.) Luminofoorlambid on 4 5 korda ökonoomsemad ja nende iga
Üleslükkele töö- tab tavaliselt vastu vundamendi omakaal, ülespoole jääva pinnase koormus ja/või nihkejõud pinnases. Sama kehtib ka tõmmitsavundamentidele. Sur- vekoormustele töötab vastu pinnase vastupanu. Tavalisteks lahusvundamendi tüüpideks on (astmeline) plokkvundament sisselõikega (kannuga) või ilma (“taldmikvundament”, jaotav vundament), tigupuuriga puuritud vundament laiendatud sokliga või ilma selleta, post- või kessoonvundament, rostvärkvundament ja püst- või kaldvaivundament. Raudbetoonmastide jalandid paigaldatakse 2,0-3,5 m sügavuselt pinnases- se. Püsivuse suurendamiseks võidakse kasutada raudbetoonriigleid. Puitmastide puhul võib kasutada puit- või raudbetoonjalandeid. Puitmastid (või nende jalandid) paigaldatakse pinnasesse 2-3 m sügavuselt. Tugevas pinnases võib paigaldussügavust vähendada väärtuseni
Sokli kõrgus peaks olema üle 30 cm. Vajadusel tuleb maapinda planeerida, pöörates samas tähelepanu, et maapinna kalle (>1/20) jääks hoonest eemale ja et ei kahjustataks vundamenti. Madala vundamendi korral tuleb kasutada külmakerke soojustust. Kui hoone välisvooder vajab vahetamist, on väga soovitatav kaaluda koos välisvoodri vahetusega paigaldada välisseintele ka lisasoojustus. Lisasoojustamise korral tuleb hoolikalt läbi mõelda seina liitumine teiste ehitusosadega: akendega, sokliga, räästaga, et ei tekiks vastuolu hoone esialgse arhitektuurse välisilmega. Hoolika projekteerimise ja ehitamise korral on võimalik ka lisasoojustamise korral vältida hoone välisilme kahjustumist ja esialgse miljööväärtuse kadumist. Mõõtmised uuritud hoonetel näitasid, et akna ja sokli lahendused võimaldavad hoone välisilmet kahjustamata paigaldada 5…10 cm paksust lisasoojustust, vt. Joonis 9.3.
annaabi.ee 
