väärtusi. Kamo no Mabuchi taastas vanajaapani keele. 1790. aastal avati Edos rahvusteaduste kool. Sogun Tokugawa Yoshimune lubas sisse tuua hiina keelde tõlgitud Euroopa teaduskirjandust. Tekkis nn hollandi teaduse koolkond (rangakuha). 1855. aastal alustas tegevust Euroopa Teaduse Instituut. Euroopa teadussaavutused levisid üha laiemalt. Valgustatud rahu ennistamine 19. sajandil sattus Tokugawade reziim rünnaku alla ning oli sunnitud 1854. aastal Jaapani taas avama. Nõuti sogunaadi likvideerimist ja keisri ülimusliku võimu ennistamist. 1869. aastal seda ka tehti ja Jaapan asus ulatuslike reformide teele. Keiser Mutsuhito valitsemise aastaid nimetatakse valgustatud rahu perioodiks. Toimusid suured muudatused seisused ja seisuslikud privileegid kaotati, inimesed võrdustati seaduse ees, kõik said õiguse valida endale perekonnanime, ametit ja elukohta. Riigi valitsemises hakkasid juhtima lihtsamuraid ja jõukad ettevõtjad
fauna aineline maal (eriti maaliti neid motiive ruumiosade eraldamiseks kasutatavaile sirmidele). Kuigi Heiani keisriloss arhitektuuris järgiti veel hiina eeskuju, ehitati keisrite puhkepaik juba traditsioonilises jaapani stiilis: värvimata puust seinte ja põrandaga ning küpressikoorest viilkatusega, mida toetasid ümmargused postid. Heiani perioodi loss Sogun Rüütlikultuur Provintsieliidi mõju kasv viis 12. sajandi lõpul sogunaadi suurfeodaalide sõjalise valitsuse kehtestamisele. Ilmalik võim koondus soguni kätte, keiser säilitas vaid shinto usujuhi positsiooni. Provintsides võimutsesid vana jaapani aristokraatiat esindavad ülikud, kes tuginesid oma sõjalisele kaaskonnale samuraidele. Viimaste elu ja tegevust sätestas range aukoodeks bushido (,,sõjamehe tee"). Samuraid, jaapani rüütlid, pidid armastama ja kaitsma kodumaad ning oma isandat, kelle vasallid nad olid, austama
Motoori Norinaga, ehedat sintoismi välismõjudest puhastada. See ei õnnestunud kuigivõrd, sest juba "Nihongis" oli osa mütoloogiat ilmselt laenatud hiina õpetustest. Näiteks loojajumalusi Izanamit Meiji perioodil sai sintoism Jaapani riigiusundiks ning selle kombineerimine budismiga põlustati. Sel ajal leiti, et sintoism on tarvilik riigi ühendamiseks keisri ümber, et riiki moderniseerida nii kiiresti kui võimalik. Suurte lääne sõjalaevade saabumine ja sogunaadi kokkuvarisemine veensid paljusid, et riigi säilimiseks on tarvis jõud ühendada välisriikide relvajõudude vastu. Nii edendati sintoismi abil keisri- ja impeeriumikultust ning sintoism eksporditi ka vallutatud aladele. Kamid Kamisid kokku nimetatakse yaoyorozu no kami. See ei ole täpne arv, vaid väljendab lõputut arvu ajast, mil lõpmatuse mõistet polnud olemas. Mõned kamid on kohavaimud, teised esindavad suuri loodusnähtusi ja nendest on tähtsaim päikesejumalanna Amaterasu
silbiline tanka · Ilmus suur ametlik antoloogia ,,Vanema ja praeguse jaapani luule kogu" · Kirjutati esseesid; ilmus esimene jaapani romaan 7 · Keisrite puhkepaik ehitati traditsioonilises jaapani stiilis värvimata puust seinte ja põrandaga ning küpressikoorest viilkatusega, mida toetasid ümmargused postid. Rüütlikultuur Provintsieliidi mõju kasv viis 12. sajandi lõpul sogunaadi suurfeodaalide sõjalise valitsuse kehtestamisele. Ilmalik võim koondus soguni kätte, keiser säilitas vaid shinoto usujuhi positsiooni. Provintsides võimutsesid vana jaapani aristokraatiat esindavad ülikud, kes tuginesid oma sõjalisele kaaskonnale samuraidele. Samuraide elu ja tegevust sätestas range aukoodeks bushido (,,sõjamehe tee"). Samuraid pidid armastama ja kaitsma kodumaad ning oma isandat, kelle vasallid nad olid, austama keisrit ja esivanemaid, õppima
draamaetendusi, mille sisu oli lüürilis-melodraamaline, esitluslaad aga pantomiimilismuusikaline. Nõ-teatris olid näiteljateks ainult mehed. Peategelased esinesid ilmekates maskides ja luksulikes kostüümides. Tavaliselt oli etenduses kolmkuni kuus näitlejat, jutustaja, koor ja orketer. Laval oli tavaliselt väga vähe dekoratsioone, kuid obligatoorseks elemendiks oli foonile maalitud mänd. See traditsioon on püsinud siiani. Tokugawa sogunaadi aastail (1603-1868) oli nõ-teater täielikult ülikute meelelahutus. Eliidi jaoks kirjutati üha uusi näidendeid kuid seejuures säilisid vanad traditsioonid. Keskajast on pärit ka nukuteater bunraku. Oma nime on see saanud Õsaka näitegrupilt Bunraku-za,kes alustas oma tegevust 18.sajandil. Tegelasteks on puust nukud, mis on üks kuni poolteist meetrit pikad ja kaaluvad kuni kümme kilo. ( Sealsamas 2008: 154-155) Kabuki teater tekkis vastukaaluks aristrokraatlikule nõ-teatrile
Näiteks loojajumalusi Izanamit ja Izanagit võrreldi yin'i ja yang'iga. Ent see katse tõi Meiji perioodil, mil sintoism ja budism lahutati (shinbutsu bunri), kaasa riigisinto tekke. Meiji perioodil sai sintoism Jaapani riigiusundiks ning selle kombineerimine budismiga põlustati. Sel ajal leiti, et sintoism on tarvilik riigi ühendamiseks keisri ümber, et riiki moderniseerida nii kiiresti kui võimalik. Suurte lääne sõjalaevade saabumine ja sogunaadi kokkuvarisemine veensid paljusid, et riigi säilimiseks on tarvis jõud ühendada välisriikide relvajõudude vastu. Nii edendati sintoismi abil keisri- ja impeeriumikultust ning sintoism eksporditi ka vallutatud aladele (Hokkaid, Korea). Riigisinto ajastule tuli järsk lõpp Teise maailmasõja lõpus. Ilmnes, et kamid ei andnud püha tuult (kamikaze) välisvallutajate tagasitõrjumiseks. Varsti pärast sõda ütles keiser lahti oma elava jumala staatusest
annaabi.ee 
