soetusmaksumusega ning üldistab hinnaerinevused. Keskmise soetusmaksumuse meetod on käesoleval ajal enamkasutatav. 4.2.3 FIFO-meetod FIFO-meetodi rakendamisel eeldatakse, et varu müüakse tema soetamise järjekorras (esmalt kantakse kuluks algjääk, seejärel esimesena saabunud partii), seega lõppvarusse jäävad hilisemad partiid. Varu lõppjäägi soetusmaksumus arvutatakse viimasena saabunud ja veel müümata partii soetusmaksumustest lähtudes. Aruandeperioodil müüdud kaupade soetusmaksumus leitakse saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK LÕPPJÄÄK FIFO-meetodit iseloomustab hindade pideva tõusu korral soodne mõju nii ärikasumi kujunemisele, sest varu kantakse kuluks väiksemana, kui ka bilansile, kuna lõppvaru näidatakse suuremana. Mida kõrgem on inflatsioon, seda efektiivsem on tulemus. Antud meetod võib osutuda kasulikuks finantsaruannete koostamisel. Näiteks laenu taotlemisel
soetusmaksumuseks perioodi algvaru soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi lõpul. FIFO-meetodi rakendamisel eeldatakse, et varu müüakse tema soetamise järjekorras, seega lõppvarusse jäävad hilisemad partiid. Varu lõppjäägi soetusmaksumus arvutatakse viimasena saabunud ja veel müümata partii (de) soetusmaksumustest lähtudes. LIFO on vastupidine meetod FIFO-le. RTJ nr 4 ei näe ette selle meetodi rakendamist Eesti arvestuspraktikas. Selle meetodi korral eeldatakse, et varust müüakse eelkõige viimasena saabunud partiid ning varasemad partiid jäävad perioodi lõppvaruks. Seetõttu hinnatakse lõppvaru esimes(t)e partii(de) soetusmaksumuses. Kokkuvõte Käibevara on üks osa aktivast. Käibevarade alla liigitatakse need varad, mis on oma olemuselt lühiajalised ehk nende kasutusiga on alla ühe aasta
3) Toodete eelarvete koostamisel; 8 2.1.4. Materjalide eelarve Materjalide eelarve (direct materials budget) on eelarve, milles eelarvestatakse eelarveperioodi jooksul ostetavate ja kasutavate materjalide kogused (ühikutes) ja vastavalt kulutused. Lähtutakse ühikulises tootmiseelarves eelarvestatud tootmismahust, materjali kulunormidest tooteühikule ja prognoositud materjalide soetusmaksumustest (sisseostuhindadest). Toodete valmistamiseks kuluv materjaliühikute arv leitakse, korrutades ühe toote valmistamiseks kuluva materjali kogus planeeritud tooteühikute arvuga.Samuti kajastatakse materjalide eelarves ostetud pooltooteid, mida ostetakse tootmisprotsessi käigus. Materjalide eelarve jaotatakde tavaliselt kaheks: Materjali eelarve Materjalide Materjalide
annaabi.ee 
