89 < Kulum* = (investeering-jääkväärtus)/eluiga Rahavoog** = müügitulu – kulud + kulum NPV*** = -investeering + rahavoog*PVIFA(r;eluiga) + jääkväärtus/(1+r)eluiga PVIFA**** = uiga EAA ***** = NPV / PVIFA transpordiks kasutatud või uhiuusi busse. Uhiuute bussidega bussipargi maksumus oleks 14,9 miljonit eurot d 10 aastat, misjärel nende bilansi järgne jääkväärtus on 15% soetusmaksumusest ning sama hinnaga oleks äkväärtus ja turuväärtus 0. Samas eelistavad kliendid uusi busse ja seetõttu oleksid uute bussidega müügitu k kulud kokku (sh ka amortisatsioon) oleksid uute busside puhul 12,0 miljonit eurot ning kasutatud bussidel 1 ettevõte peaks otsustama uute või kasutatud busside kasuks. Ettevõtte kapitali hind on 9%. Vana 8.1 6 0 13.9
transport, pakkimine ja hoiustamine). Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine Varusid ei panda tootmiskulude koosseisu ega liideta varude jääkidele, vaid kantakse antud perioodi kulutusteks. Varusid kajastatakse bilansis madalamas maksumuses, kas: soetusmaksumuses neutraliseerimismaksumuses (müügi hind miinus turustuskulud) Iga perioodi lõpul tuleb varude nimekiri üle vaadata ja kindlaks teha objektid, mille hind on langenud madalamale soetusmaksumusest. Sellistel asjaolude tõttu tuleks varude hindasid alandada: Riknenud või kahjustada saanud varud Varuobjektide turuhind on langenud Kui teatud varusid ei suudeta müüa ega kasutada mõistliku aja vältel (vähelikviidsed varud) Varude arvestussüsteem Varude arvestuse all mõistetakse kaupade, toorme, materjalide, pooltoodete ja valmistoodangu arvestus. Kogu ressurss kas kasutatakse ära perioodi jooksul või jääb perioodi lõpuks varude jääk.
täielik loetelu 1. bilanss 2. kasumiaruanne 3. aastaaruande lisad 7. Mitu komplekti kassaruumi ja seifi võtmeid peab firmal olema a) üks b) kaks c) kolm d) neli 8. Mitmes eksemplaris kirjutatakse välja kassa sissetuleku order: a) ühed b) kahes c) kolmes 9. Millal loetakse põhivaraobjekt amortiseerunuks: a) töötamise aeg ületab planeeritud tööea b) kulumi summa ületab soetusmaksumuse c) kulumi summa võrdsustub soetusmaksumusega d) jääkväärtus on väiksem kui 5% soetusmaksumusest 10. Millisest käibe summast alates peab ettevõte end registreerima käibemaksukohuslaseks: A) 40000 kr. b) 100000 kr. c) 250000 kr. d) 500000 kr. e) 1000000 kr. 11. Mida tööandja ei tohi töötajalt nõuda töölepingu sõlmimisel a) isikuttõendavat dokumenti b) iseloomustust eelmiselt töökohalt c) tööraamatut d) diplomit või tunnistust kvalifikatsiooni või hariduse kohta 12. Firma arvestab 33%-list sotsiaalmaksu:
täiendavate seadmete monteerimise jne. kulud. Näide: Maa, maarajatise ja hoone maksumuse eraldamine. Kinnisvara(maa, hoone)800 000.-maamaksumus 80%kinnisvara hinnast notaritasu 4000.- sissesõidutee ehitamine 30 000.-(ei lähe soetusm. Alla) 800 000+4000=804 000.- maa maksumus 80% 643 200.- hoone 20%160 800.- Materiaalne põhivara jääkmaksumuse leidmiseks lahutatakse soetusmaksumusest akumuleeritud kulum. Bilansis näidatakse materiaalse põhivara jääkmaksumuses st. soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlus st. korrigeeritud soetusmaksumuses. Kuna materiaalne põhivara leiab majandusüksuses kasutamist pikema perioodi jooksul kui üks aasta, kantakse nende soetamiseks tehtud väljaminekud kuludesse läbi amortisatsiooni nende kasuliku tööea jooksul
müügiväärtuste suhe. (SME IFRS 13.10). Juhul kui mingi põhitoote tootmisprotsessi tulemusena saadakse väljundina ka veel mõni kõrvaltoode (väheväärtuslik toode, mis ei ole iseenesest tootmisprotsessi eesmärk), võib selle üle arvestust pidada lihtsustatud viisil, võttes selle bilansis arvele neto realiseerimisväärtuses. Kõrvaltoote neto realiseerimisväärtus tuleb ühtlasi arvata maha põhitoote soetusmaksumusest. (SME IFRS 13.10). Varude soetusmaksumuse mõõtmisel võib kasutada ka standardhinna meetodit, jaehinna meetodit või viimast ostuhinda, kui selle meetodi tulemusena saadud soetusmaksumus on ligilähedane tegelikule soetusmaksumusele. Standardhinna meetodi puhul võetakse arvesse materjalide ja tarvikute, tööjõu, efektiivsuse ja tootmisvõimsuse kasutamise normtasemed. Neid vaadatakse üle regulaarselt ja 6
määramiseks kas hiljutiste analoogsete objektidega tehtud tehinguandmeid või prognoositakse oodatavate laekumite nüüdisväärtus. Neid kinnisvaraobjekte, mida kajastatakse reaalväärtuses, ei amortiseerita. 7 Kinnisvarainvesteeringu kajastamine soetusmaksumuses Ja järgnev amortiseerimine toimub analoogselt materiaalse põhivaraobjekti kajastamisega. Kinnisvarainvesteeringu lõpetamismaksumus hinnatakse nulliks. Soetusmaksumusest arvatakse maha akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest, mis kantakse vaadeldava perioodi kasumiaruandesse. 8 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering klassifitseeritakse ümber, kui muutub tema kasutusvaldkond. Põhivara võib muutuda kinnisvarainvesteeringuks ja vastupidi. Kinnisvarainvesteeringu võib ümber klassifitseerida ka käibevaraks (varud), nt siis, kui majandusüksus on
Amortisatsiooni arvestamisega ei kaasne rahalist liikumist. Rahaline väljaminek toimus hetkel, kui põhivara soetati ja selle eest tasuti. Amortisatsioon vähendab ettevõtte kasumit ja seda tuleb teostada vaatamata sellele, kas majandusaastal esineb kasum või kahjum. Aasta amortisatsioonisumma leitakse, kui soetusmaksumus jagatakse eeldatava kasutuseaga. Amortisatsiooninorm on konstantne norme, mis kehtestatakse protsentides põhivara soetusmaksumusest aasta kohta. Näide: põhivara soetusmaksumus on 10000 eurot ja eeldatav kasutusiga 10 aastat, siis aasta amortisatsioonisumma on 1000 eurot (10000/10=1000) Amortisatsiooninorm on 10% (1000/10000*100=10%) Materiaalse põhivara amortiseerimine on küllaltki komplitseeritud, kuna on olemas mitmeid erinevaid meetodeid amortisatsiooni arvestuseks. Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist
c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod e) õiglase väärtuse meetod 4. Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja a) ostetud kaubast b) lõppvarust c) müüdud kaupade soetusmaksumusest d) võimalikust müügikäibest soetushinnas 5. Amortiseerimise meetodid: a) lineaarne meetod b) kahekordselt alaneva jäägi meetod c) tegevusmahu meetod d) aastatesumma meetod 6. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need: a) pikendavad objekti kasutusiga b) taastavad objekti algset tootlustaset c) parandavad toodete kvaliteeti 7. Mis on kinnisvarainvesteering:
Tingimusteks on :Hooned (0-8%) kõik muu (-40%) Kulumit arvutatakse nii kaua kuni on saanud võrdseks soetusmaksumusega. Kanded: D- Kulud (sõltuvalt põhivara kasutuskohast) K- Akumuleeritud põhivara kulum (amortisatsioon) 2 Põhivara kulumi kontole jääb kreeditsaldo. Bilansis lahutatakse kulum põhivara soetusmaksumusest maha , seega põhivara kajastatakse jääkväärtuses. Kulumit arvutatakse kõikidelt põhivaradelt v.a. maa, kunstiväärtused, elusolendid, raamatukogufondid Põhivara mahakandmine Kui kulum on võrdne soetusmaksumusega siis lõpetatakse kulumi arvutamine, kuid põhivara ei pea maha kandma. Mahakandmine tehakse aktiga kui leitakse et põhivara edasine kasutamine ei ole otstarbekas. Mahakandmine sõltub füüsilisest ja moraalsest kulumisest ja maha kanda võib ka enne kui
.........17 Epicori poolt pakutav ERP tarkvara toetab teenusepõhist tarkvaraarhitektuuri (SOA), kus tarkvara protsessid on jagatud teenusteks, mis on seejärel tehtud võrgus kättesaadavaks ja leitavaks. Igal teenusel on funktsionaalsus, mida on võimalik kohandada vastavalt ettevõtte vajadustele. SOA võimaldab ettevõttel kiiresti muutustele reageerida ning seeläbi konkurentsivõimeliseks jääda. ......17 Viimane ja olulisuselt teine kriteerium on tarkvara hind. Ei saa lähtuda ainult soetusmaksumusest, vaid lisanduvad veel ka hooldus- ja arendustasu. Epicor tarkvara miinuseks võib olla tema hind, kuid tänu oma jõulisusele on see kindlasti tasuv investeering. ...............................................................................17 4 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................18 1. Merit Aktiva. Kättesaadav: http://www.rmp.ee/tarkvara/vaike/meritaktiva/ ....18
kasv seoses kliendile kõrgema kvaliteediga teenuse osutamisega, 2) kasumi vähenemine seoses täiendavate kulutustega kvaliteetsele teenusele. 3) Amortisatsiooni arvutamine Koosneb kahest: · Füüsiline amortisatsioonnts läbisõit · Moraalne amortisatsioonsaadetakse riigist riiki ( ntks rootsi saadab meile, meie Aafrikasse) Meie arvutame amortisatsiooni vastavalt sellele, kui palju tema läbi sõitis. Amortisatsiooni arvutamise valem koosneb soetusmaksumusest, läbisõidust autol ja haagisel ning läbisõidu normist autol ja haagisel. Pilet 4 1) Logistika ahela lülid transporditöö Transport lahendab ülesanded, mis on seotud erinevate transpordiliikudega veose vedamisel. Transpordi rollil logistilises ahelas kaupade veol on kaks finantsilist mõjurit: 1) toorme, materjali, valmistoodangu veokulud on valdavalt logistiliste kulutuste struktuuris; 2) transport mõjutab arvestatavalt tellija põhitegevuse kulusid
Kasumiaruande koostame kululiikide järgse arvestuse alusel. 2. Kindlaks tehakse kogutulu (netokäive +/- valmis- ja lõpetamata toodangu varu jääkide muutus + oma tarbeks valmistatud põhivara kapitaliseeritud väljaminekud). 3. Materiaalsed ja tööjõukulutused leiavad eraldi kajastamist kui olulised tulu potentsiaali määravad tegurid. 40 4. Tuuakse ära põhivarade soetusmaksumusest mahaarvatavad summad, mis iseloomustavad sisefinantseerimise võimet. Sobiv kasutamiseks lihtsa toomisaarvestusega ja väikeste tootmisväliste kuludega firmadele. Realiseerimis-käibekulumeetodi oluliseks tunnuseks on, et käibelaekumine (müügitulu) vastab ainult selle käibe saavutamiseks tehtud kulutustele ja funktsionaalselt liigendatud tootmis-käibekulud. Eelised 1
Lisades avalikustatakse täiendav informatsioon nõuete kohta omanike, teiste grupi ettevõtete ja muude seotud osapoolte vastu. Korrigeeritud soetusmaksumus (üldjuhul võrdne nominaalväärtusega miinus vajadusel allahindlused) RTJ 3 (v.a. ettemakstud kulud) Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Varud vastavalt juhendi RTJ 4 definitsioonile, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa. Madalamas soetusmaksumusest ja neto realiseerimis-väärtusest. Soetusmaksumust võib arvestada iga objekti jaoks individuaalselt või kasutades FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. RTJ 4 Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Bioloogilised varad vastavalt RTJ 7 definitsioonile Õiglane väärtus (juhendis RTJ 7 sätestatud erandjuhtudel soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused)
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on kuni 31.12.2010 soetatud vara korral 1917 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2000 eurot (ilma käibemaksuta) välja arvatud maa ja hooned, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide (sh kooliõpikud ja töövihikud ning kontorisse soetatud raamatud) ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna. Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest põhivarana arvele: 1) kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jooksul ei vähene; 2) raamatud ja muud teavikud nendes avalikes raamatukogudes, kus teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks; Väheväärtuslik vara - vara, mille soetusmaksumus on alates 192 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud vara korral) ilma käibemaksuta ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 200 eurost kuni
Lineaarne meetod- võrdseteks osadeks. A=(F+R-L)/T .. A=kulum, F=põhivara soetusmaksumus, R=moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel, L=põhivara likvideerimisel tagastuv summa, T= põhivara kasulik eluiga. Tegevuspõhine meetod (UOP) ehk kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul – ÜL: 01.01. soetatakse transpordivahend maksumusega 4 mln eurot, mille kasulikuks elueaks on 3 aastat ja jääkväärtuseks eluea lõpul 5% soetusmaksumusest. Eeldatud on, et masina tööajafond jaguneb kasuliku eluea jooksul järgmiselt: I aastal 35%, II aastal 45%, III aastal 20%. Arvutada kulum ja bilansiline jääkväärtus kogu kasuliku eluea jooksul lähtudes masina tööajafondi jaotusest. Vastus: Amortiseeritav maksumus = 4 000 000 – 0,05x4 000 000 = 3 800 000 eurot Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel Pöördumatud kulud ehk ärakasutatud ressursside kulud- näide: teeremondimasina soetuskulu
· kõigi aktsiate turuväärtusest; · vara ühekaupa müügist või kogu ettevõtte müügist. · Kohustuslik reservkapital on 1/10, võib olla rohkem, kuid mitte vähem. Kui ei ole täis peame kandma kohustuslikult iga aasta kasumist 1/20. Varud · On materiaalne (aineline) vara mida hoitakse müügiks hariliku äritegevuse käigus. · Mis on veel tootmisprotsessis selleks müügiks või teenuste tootmisel müügiks. · Varude tegelik maksumus koosneb varude soetusmaksumusest, töötlemismaksumusest ja teistest väljaminekutest, mis on seotud varude viimisega käesolevasse asukohta ja olukorda. Soetusmaksumus koosneb · ostuhinnast koos imporditollide ja muude ostumaksudega; · transpordi- ja käsitlemiskuludest; · kõikidest teistest otseselt soetamisega seonduvatest kuludest miinus; · kaubanduslikud mahahindlused, hüvitised ja rahalised toetused. Varude hindamisel on kasutusel järgmised meetodid: · FIFO (first in, fist out);
Kultuurkapital 1000000 Eesti Vabariik Tartu linn Rahvusvaheline Uisuliit (ISU) Eesti Uisuliit (EUL) Investorid Sponsorid Annetused Pangalaen 28600000 Omakapital 130000 KOKKU 97000000 Põhiosa soetusmaksumusest tuleb Euroopa Liidu struktuurifondidest. 14
33. 34.Aktiva 35.Kontraaktivakonto on seotud konkreetse aktivakontoga (moodustab koos aktivakontoga n-ö kaksikkonto), kuid vähendab selle jääki bilansis. Kontraaktiva normaalsaldo on kreeditis. 36.Täiendaktivakonto on alati seotud mingi konkreetse aktivakontoga (moodustab koos aktivakontoga n-ö kaksikkonto), kuid suurendab selle jääki bilansis. Konto saldo on deebetis. 37. 38. Näide: 39. 1. jaanuaril osteti seade 1000 euro eest. 31. detsembril kajastati seadme soetusmaksumusest osa kuluna, seadme kasulikuks elueaks on määratud 5 aastat. 1000 eurot / 5 a = 200 eurot/a 40. 41. 42.Passiva 43.Kontrapassivakonto on seotud konkreetse passivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis. 44. Näide: 45. 1. jaanuaril on ettevõttel aktsiakapitali nimiväärtuses 100 000 eurot. Samal aastal osteti ajutiselt tagasi varem emiteeritud aktsiad 2 000 euro eest. 46. 47. 48. Bilansikontod
ülalesitatule vastupidine. Kaubavarud ja perioodi kasum on tegelikust suuremad ja müüdud kaupade kulu tegelikkusest väiksem. Ka sel juhul tasakaalustub vea mõju järgmise arvestusperioodi lõpul, kuigi mõlema arvestusperioodi üksikaruanded on ebakorrektsed. (1, 85-86) Varude allahindlus Varude inventuuri nimekiri tuleb kriitiliselt üle vaadata, et identifitseerida varude objektid, mille neto realiseerimismaksumus võib olla langenud madalamale nende soetusmaksumusest Inventeerimiskomisjon teeb ettepaneku varude allahindluseks, kui: 13 · Varud on riknenud või nende füüsiline seisund halvenenud · Sarnaste varuobjektide turuhind on langenud; · Teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ning eksisteerib kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel.
millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Varud võetakse esmalt bilansis arvele soetusmaksumuses. Edaspidi kajastatakse varusid bilansis nende soetusmaksumuses või netorealiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest kumb on madalam. Iga aruandeperioodi lõpus tuleb varud kriitiliselt üle vaadata, et kindlaks teha objektid, mille netorealiseerimisväärtus on langenud madalamale nende soetusmaksumusest. Varude allahindlus peaks toimuma individuaalselt erinevate kaupade või toodete lõikes. Allahindluse põhjused ja summad tuleb korrektselt dokumenteerida. Soetusmaksumuse ja netorealiseerimisvääruse vahe kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Neto realiseerimisväärtuse arvestamisel peab silmas pidama püsivalt muutunud turuväärtust. Varude hindamisel ei saa aluseks võtta juhuslikke ja ajutisi hinna kõikumisi.
käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Varud võetakse esmalt bilansis arvele soetusmaksumuses. Edaspidi kajastatakse varusid bilansis nende soetusmaksumuses või netorealiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest kumb on madalam. Iga aruandeperioodi lõpus tuleb varud kriitiliselt üle vaadata, et kindlaks teha objektid, mille netorealiseerimisväärtus on langenud madalamale nende soetusmaksumusest. Varude allahindlus peaks toimuma individuaalselt erinevate kaupade või toodete lõikes. Allahindluse põhjused ja summad tuleb korrektselt dokumenteerida. Soetusmaksumuse ja netorealiseerimisvääruse vahe kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Neto realiseerimisväärtuse arvestamisel peab silmas pidama püsivalt muutunud turuväärtust. Varude hindamisel ei saa aluseks võtta juhuslikke ja ajutisi hinna kõikumisi.
pankroti tervikvara ostmisel) 3) Immateriaalne põhivara (ettevõttes ei ole) Materiaalne põhivara on võetud arvele soetusmaksumuses, mis võrdub vara maksumus + kasutamist võimaldavad kulud. Ettevõtte põhivara hulka arvatakse varad maksumusega alates 25000 krooni või kasutamiskestusega üle ühe aasta, siia hulka kuuluvad ka kõik sõiduvahendid, millede puhul võetakse nad kohe arvele põhivahendina, olenemata nende soetusmaksumusest. Sünteetiline arvestus toimub kontodel: hooned ja rajatised, masinad ja seadmed, autod jm. transpordivahendid. Analüütiline arvestus on iga inventariobjekti (üksikese, lõpetatud ehitis, komplekt) kohta eraldi. Igale põhivarale on avatud inventarikaart, millele on kantud põhivara objekti iseloomustavad andmed: nimetus soetamisaeg asukoht (Maarja saekaater, Pala saekaater, Jõgeva kontor) soetamismaksumus
pankroti tervikvara ostmisel) 3) Immateriaalne põhivara (ettevõttes ei ole) Materiaalne põhivara on võetud arvele soetusmaksumuses, mis võrdub vara maksumus + kasutamist võimaldavad kulud. Ettevõtte põhivara hulka arvatakse varad maksumusega alates 25000 krooni või kasutamiskestusega üle ühe aasta, siia hulka kuuluvad ka kõik sõiduvahendid, millede puhul võetakse nad kohe arvele põhivahendina, olenemata nende soetusmaksumusest. Sünteetiline arvestus toimub kontodel: hooned ja rajatised, masinad ja seadmed, autod jm. transpordivahendid. Analüütiline arvestus on iga inventariobjekti (üksikese, lõpetatud ehitis, komplekt) kohta eraldi. Igale põhivarale on avatud inventarikaart, millele on kantud põhivara objekti iseloomustavad andmed: nimetus soetamisaeg asukoht (Maarja saekaater, Pala saekaater, Jõgeva kontor) soetamismaksumus
iseloomuga. Tulukonto sulgemisel: D (vastav) tulukonto K Tulude ja kulude koondkonto Kulukonto sulgemisel: D Tulude ja kulude koondkonto K (vastav) kulukonto Tulude ja kulude koondkonto suletakse perioodi lõpul Bilansi(põhi)konto ja kontrakontoAktiva Kontraaktivakonto on seotud konkreetse aktivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis. Näide 1.1. jaanuaril 20x1 osteti seade 1000 euro eest, arve soetamisel tasumata. 2.31. detsembril 20x1 kajastati osa seadme soetusmaksumusest kuluna, seadme kasulikuks elueaks on määratud 5 aastat. 1000 eurot / 5 a = 200 eurot/a Bilansi(põhi)konto ja kontrakonto Passiva Kontrapassivakonto on seotud konkreetse passivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis. Näide 1. jaanuaril 20x1 on ettevõttel aktsiakapitali nimiväärtuses 100 000 eurot. 20x1. aastal osteti ajutiselt tagasi varem emiteeritud aktsiad 2000 euro eest. Bilansikontod Aktivakontode ja kontrapassivakontode lõppsaldode arvutamine: S1= S0+ DK KK
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on kajastatud müüdud toodangu kulus. Ostjatelt laekumata arved, mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 180 päeva võrra, on kantud kuludesse täies ulatuses. Lootusetud nõuded on kantud bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisi kajastatakse ebatõenäoliste nõuete kulu vähenemisena. Materiaalne põhivara Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest
saadud summasid, mis on raamatupidamises kajastatud vahekontol. Kulude summa peab olema tõendatav. Maksukohustuslane ei või maha arvata kauba ostja või teenuse saaja nimel ja arvel tehtud kuludes sisalduvat sisendkäibemaksu. Kauba maksuladustamise lõpetamisel või ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma kauba võõrandamiseta on käibe maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või omahind või kauba harilik väärtus, kui see on soetusmaksumusest või omahinnast madalam. Maksustatav väärtus võib vastava kauba maksulattu või aktsiisilattu paigutamisel laoarvestusse kantud väärtusest väiksem olla ainult põhjendatud juhtudel. Imporditava kauba maksustatav väärtus Imporditava kauba maksustatava väärtuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 36 käsitletud juhtudel, moodustavad ühenduse tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud (edaspidi impordimaksud) ning muud
Pikaajalised finantsinvesteeringud tähendavad väärtpaberite (aktsiad, võlakirjad) soetamist pikaajalise (üle ühe aasta) kasu saamise eesmärgil. Pikaajalised finantsinvesteeringud arvestatakse bilansis soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest (maakleritasud, panga teenustasud, ekspertiisitasud jm). Kui pikaajalise finantsinvesteeringu (väärtpaberite) realiseerimismaksumus (bilansipäeva turuhind) on püsivalt madalam soetusmaksumusest, hinnatakse pikaajaline finantsinvesteering alla kuni realiseerimismaksumuseni. Kui turuhind tõuseb, hinnatakse üles kuid mitte rohkem kui soetusmaksumuseni. Pikaajalise finantsinvesteeringute maksumuse korrigeerimiseks võib kasutada kontraaktiva kontot "Pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindlus". 6.2 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt, mida raamatupidamiskohustuslane hoiab
projekti elluviimiseks ning on võimalik hinnata immateriaalsest varast tulevikus tekkivat tulu. Uue majandusüksuse asutamisega seotud väljaminekuid, uue teadusliku või tehnilise informatsiooni kogumise eesmärgil läbi viidud uuringutega seotud kulutusi ning koolituskulusid ei kapitaliseerita. Immateriaalne põhivara koosneb 1999.a. tehtud arenguväljaminekutest seoses uute õllede kavandamise ja kasutuselevõtuga, tarkvara litsentsidest ja 2003.a. soetatud uuest majandustarkvara soetusmaksumusest. Immateriaalse põhivara amortisatsioon on kajastatud kasumiaruandes põhivara kulumi real. 12 3.6. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik: Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud
suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu piirkasum vt jääktulu (tulud muutuvkulud) pikaajalised finantsinvesteeringud tütar- ja sidusettevõtete aktsiad ja muud pikemaks perioodiks kui 1 aasta soetatud väärtpaberid, , Pikaajalised finantsinvesteeringud on bilansis kajastatud nende soetusmaksumuses, väljaarvatud juhtudel, kui nende realiseerimismaksumus on olnud püsivalt soetusmaksumusest madalam. portfelliinvesteeringud investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita Potentsiaalne lihtaktsia finantsinstrument või leping, mis annab õiguse omandada lihtaktsiat. Näited potentsiaalsetest lihtaktsiatest on: eelisaktsia, millega kaasneb õigus vahetada eelisaktsia lihtaktsiate vastu; vahetusvõlakiri, millega kaasneb õigus vahetada võlakiri lihtaktsiate vastu;
eririietus, vooditarbed arvestust peetakse analoogselt põhivaraga - inventarikaartidel erinevalt põhivahenditest ei arvestata kulumit Reeglina ei fikseerita ka parendusi ja remonte Varade amortisatsioon · vara soetusmaksumuse jaotamine eeldatavale kasulikule tööeale · Kasulik tööiga -ajavahemik, mille jooksul materiaalset põhivara on otstarbekas kasutada. · Amortisatsiooni / kulumi määr (norm) on protsent varade soetusmaksumusest ning on pöördvõrdeline vahendi kasutusajale. · Amortisatsiooni norm määratakse aastaks. · raamatupidamise sise-eeskirjades kehtestatakse amortisatsiooni normid, amortisatsiooni arvestamise meetod ja sagedus. · Valitud meetodi kasutamine peab olema järjepidev · arvutamist alustatakse põhivara arvelevõtmise kuust. · arvutamine lõpetatakse põhivara täielikule amortiseerumisele või põhivara väljalangemisele järgneval kuul.
Põhivara ümberpaigutamine: ettevõtte siseselt võib olla vajadus põhivara ümberpaigutamiseks ühest üksusest teise. Vajalikud märkused põhivarade ümberpaigutamiste kohta tehakse põhivarade analüütilise arvetuse registrites, bilansis sünteetilistel kontodel ümberpaigutus ei peegeldu. Põhivara arvestust peetakse põhivara kaardil mis sisaldab järgmisi andmeid: need on kaardil kirjas. Põhivara jääkväärtus: selle leidmiseks lahutatakse soetusmaksumusest arvestatud kulumi summa. Amortisatsioon: vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasulikku eluea jooksul. Amortiseeritav osa : vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Kasulik eluiga: periood mille jooksul ettevõtte poolt tõenäoliselt põhivara kasutatakse või toote ühikute arv mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Akumuleeritud kulu: põhivara juba kuluna kajastatud amortiseeritav osa, kajastatakse bilansi aktivas. Amortisatsiooni arvestamise meetodid: Võrdeline e
realiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam [21]. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õigalne väärtus. Neto realiseerimisemaksumus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud toote müügivalmiduseks ja müügiks vajalikud hinnangulised kulutused [24: 6]. Kui varude netorealiseerimismaksumus on langenud nende soetusmaksumusest madalamale ja väärtuse langus on püsiv, tuleb varud alla hinnata [26: 68]. Varude allahindlusi nende neto realiseerimismaksumusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna [13: 49]. Alljärgnevate asjaolude esinemisel peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks: · varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud või nende füüsiline seisund on halvenenud; · sarnaste varuobjektide turuhind on langenud;
eralduspunkti 94 Kõrvaltoode · Juhul, kui mingi põhitoote tootmisprotsessi tulemusena saadakse väljundina ka veel mõni nn. kõrvaltoode (väheväärtuslik toode, mis ei ole iseenesest tootmisprotsessi eesmärk), võib selle üle arvestust pidada lihtsustatud viisil, võttes seda bilansis arvele neto realiseerimismaksumuses. Kõrvaltoote neto realiseerimismaksumus tuleb ühtlasi arvata maha põhitoote soetusmaksumusest. (IAS 2p12). 95 · Juhul, kui ühe ja sama tootmisprotsessi tulemusena valmivad samaaegselt mitu toodet ning ei ole võimalik täpselt eristada iga toote valmistamiseks tehtud kulutusi, peab ettevõte töötama välja metoodika tehtud kulutuste põhjendatud ja järjepidevaks jagamiseks toodetele ning järgima seda metoodikat aastast aastasse. Selliseks kulutuste jagamise aluseks võib olla näiteks tootmisprotsessi käigus valmivate
kohta omanike, teiste grupi ettevõtete ja muude seotud osapoolte vastu. Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Varud vastavalt juhendi Madalamas RTJ 4 RTJ 4 definitsioonile, soetusmaksumusest ja liigitatuna põhiliste neto realiseerimis- gruppide kaupa. väärtusest. Tooraine ja materjal Soetusmaksumust võib Lõpetamata toodang arvestada iga objekti Valmistoodang jaoks individuaalselt
Põhivara ümberpaigutamine: ettevõtte siseselt võib olla vajadus põhivara ümberpaigutamiseks ühest üksusest teise. Vajalikud märkused põhivarade ümberpaigutamiste kohta tehakse põhivarade analüütilise arvetuse registrites, bilansis sünteetilistel kontodel ümberpaigutus ei peegeldu. Põhivara arvestust peetakse põhivara kaardil mis sisaldab järgmisi andmeid: need on kaardil kirjas. Põhivara jääkväärtus: selle leidmiseks lahutatakse soetusmaksumusest arvestatud kulumi summa. Amortisatsioon: vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasulikku eluea jooksul. Amortiseeritav osa : vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Kasulik eluiga: periood mille jooksul ettevõtte poolt tõenäoliselt põhivara kasutatakse või toote ühikute arv mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Akumuleeritud kulu: põhivara juba kuluna kajastatud amortiseeritav osa, kajastatakse bilansi aktivas. Materjalide laoarvestuse meetodid Varud on varad:
teenuste eest, antud laenud (kuni 12- allahindlused), välja kuulise järelejäänud tähtajaga). arvatud ettemaksed ja maksusaldod Varud Varud vastavalt juhendi RTJ 4 Madalam RTJ 4 definitsioonile. Põhilised grupid: soetusmaksumusest ja tooraine ja materjal, lõpetamata neto realiseerimis- toodang, valmistoodang, müügiks väärtusest. Börsil ostetud kaubad, ettemaksed varude kaubeldavate varude eest maaklerite aruannetes õiglane väärtus miinus
Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest.Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on lineaarne. Amortisatsiooninorm aastas (protsentides soetusmaksumusest) on järgmine: a)hooned 5%, b)masinad ja seadmed 33%, c)inventar 10%. Üldjuhul arvestatakse amortisatsiooni eeltoodud normide alusel. Nimetatud norme võib muuta juhataja (juhatuse) otsusega. Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust, amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust. Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisataiooni arvestamine lõpetatakse. Väheväärtusliku põhivara piir on 1-9999 krooni objekti kohta.
TULU KULU = KASUM AMORTISATSIOON EHK KULUM Põhivara maksumuse järk-järguline kuludesse kandmine. Ettevõte kehtestab raamatupidamise sise-eeskirjas põhivara liikide amortisatsiooniperioodi (kuludesse kandmise ajavahemik) ja arvestusmeetodi, võttes arvesse nende põhivarade kasulikku tööiga (ajavahemik, mille jooksul materiaalset põhivara on otstarbekas kasutada). Lineaarsed amortisatsiooninormid kehtestatakse %-des põhivara soetusmaksumusest aasta kohta. Kasumiaruanne Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Selle kindlaks tegemisel tuleb kasumiaruandest vaadata: § eelmisel ajavahemikul saadud sissetulekuid (äritulud) ja sellega seotud vahetuid ehk nn jooksvaid kulusid. Selleks on müüdud kaupade või teenuste nimetused ja mahud
Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on lineaarne. Amortisatsiooninorm aastas (protsentides soetusmaksumusest) on järgmine: a)hooned 5%, b)masinad ja seadmed 33%, c)inventar 10%. Üldjuhul arvestatakse amortisatsiooni eeltoodud normide alusel. Nimetatud norme võib muuta juhataja (juhatuse) otsusega. Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust, amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust. Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisataiooni arvestamine lõpetatakse. 9
Mahaarvetise summa = mahaarvestusmäär x perioodi tegevusmaht See meetod vastab kõige paremini tulude ja kulude vastavuse printsiibile. 3. KIIRMAHAARVESTUSE MEETODID 3.1.KAHEKORDSELT VÄHENEVA JÄÄGI MEETOD ( kiirendatud degressiivne meetod) Varade amortiseerimine on esimestel aastatel kiirem ja kuludesse kantakse suurem summa kui viimastel aastatel. Selle meetodi puhul ei lahutata vara likvideerimismaksumust 16 soetusmaksumusest. Viimase aasta amortisatsioonisummaks võetakse summa, mis vähendab vara jääkmaksumuse likvideerimisväärtuseni. 1 Mahaarvestusmäär = -------------- x 2 x 100% n Mahaarvestise summa = mahaarvestusmäär x ( soetusmaksumus eelnevate perioodide mahaarvestis ) 3.2.KASUTUSAASTATE JÄRJENUMBRITE SUMMA MEETOD ( aritmeetilis- degressiivne meetod) S.o
44 AMORTISATSIOON EHK KULUM Põhivara maksumuse järk-järguline kuludesse kandmine. Ettevõte kehtestab raamatupidamise sise-eeskirjas põhivara liikide amortisatsiooniperioodi (kuludesse kandmise ajavahemik) ja arvestusmeetodi, võttes arvesse nende põhivarade kasulikku tööiga (ajavahemik, mille jooksul materiaalset põhivara on otstarbekas kasutada). Lineaarsed amortisatsiooninormid kehtestatakse %-des põhivara soetusmaksumusest aasta kohta. Kasumiaruanne Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Selle kindlaks tegemisel tuleb kasumiaruandest vaadata: § eelmisel ajavahemikul saadud sissetulekuid (äritulud) ja sellega seotud vahetuid ehk nn jooksvaid kulusid. Selleks on müüdud kaupade või teenuste nimetused ja mahud ühelt poolt
õiglase väärtuse vahel kajastatakse (positiivse või negatiivse) firmaväärtusena. Firmaväärtus Firmaväärtus on positiivne vahe omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel. Omandamise kuupäeval kajastab omandaja oma konsolideeritud bilansis firmaväärtuse selle soetusmaksumuses immateriaalse varana (RTJ 11 § 45). Äriühendusest tekkinud firmaväärtus peegeldab seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud ettevõtte selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta (RTJ 11 § 46). 61 Pärast esmast kajastamist peab omandaja mõõtma äriühenduse käigus omandatud firmaväärtust soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Firmaväärtust amortiseeritakse lineaarselt (k.a kapitaliosaluse meetodi puhul), lõppväärtus on null ning maksimaalne amortiseerimise periood 10 aastat
puudub Oodatav eluiga 10 aastat ning praegune vanus juba 5 aastat Oodatav likvideerimismaksumus 0. Võimalik müügihind täna on 10 000 eurot Vaadeldav projekt Masina hind 60 000 eurot Hoolduskulud 8 000 eurot aastas Praagikulud 3 000 eurot aastas Oodatav eluiga 5 aastat Amortisatsioon lineaarsel meetodil. Võimalik müügihind 5. aasta pärast on 10% soetusmaksumusest Asendamine eeldab täiendavatesse varudesse ning materjalidesse investeerimist summas 4 000 eurot. See summa loodetakse tagasi saada 50% ulatuses projekti lõppedes. Nõutav tulunorm 15% Leidke: a) Leidke rahavood seadme asendamisest (sh investeering, iga-aastased rahavood ja lõpetav rahavoog) d) Tuginedes NPV-le hinnake, kas asendus on majanduslikult otstarbekas Lahendus: Hindame, kas vana seade tasub asendada uuega. Selleks leiame asendamisest tulenevad
lepingus fikseeritud perioodide kohta, kusjuures müügi momendiks loetakse omandiõiguse üleminekumoment ostjale. Müügituludeks on: 1) kaupade, materjalide, väikevahendite, omatoodangu ja teenuste müügi netokäive; 2) vallas- ja kinnisvara kasutusrendile (üürile) andmisest saadav netorent (netoüür), kui see on ettevõtte põhitegevus või põhitegevuse haru; 3) kapitalirendi ja liisingu puhul summa, mille võrra rendileantud vara on rendilepingus hinnatud kõrgemalt selle soetusmaksumusest; 98 4) komisjonimüügist saadud komisjonitasu ja vahendusteenuseid osutavas ettevõttes saadud vahendustasu; 5) kaupade, materjalide, väikevahendite ja omatoodangu puudujääkide süüdlaselt sissenõutud summad; 6) kaupade, materjalide, omatoodangu ja -teenuste tasuline mittetootlik tarbimine raamatupidamiskohustuslase enda poolt (nt
meetri kohta. Võetakse arvesse, et remondi- ja hoolduskulud moodustavad ekspluatatsiooniperioodil kaubikutel 40–60% ostuhinnast, keskmise suurusega veoautodel 30–50% ostuhinnast ja rasketel veoautodel ning vedukautodel 20–40% soetusmaksumusest. Konkreetse sõiduki puhul sõltuvad remondi- ja hoolduskulud peamiselt läbisõidust, transporditöö iseloomust, tee liigist, juhi sõidu- maneerist, hooldustööde läbiviimise õigeaegsusest ja kütuse ning määrdeainete kvaliteedist. Uute
annaabi.ee 
