2 . MATERIAALSE PÕHIVARA ARVELEVÕTMINE Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. (IAS 16p14). Otseselt soetamisega seotuks loetakse kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Juhul, kui materiaalse põhivara objekti eest tasutakse järelmaksuga, loetakse objekti soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtust (IAS 16p16). Juhul, kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema perioodi ning seda finantseeritakse laenuga, tohib otseselt varaobjekti valmistamisega seotud laenukasutuse kulutusi (sh. intresse) kapitaliseerida antud objekti soetusmaksumuses. (IAS 23p11) Laenukasutuse kulutusi tohib kapitaliseerida ainult alates hetkest, mil laenukasutuse kulutused on tekkinud (s.o. laen on võetud) ning vara valmistamist on alustatud (IAS 23p20)
osa oma majandustegevuseks, kajastatakse objekt materiaalse põhivarana. 3 Kinnisvarainvesteeringu arvelevõtmine Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumusse võib lülitada kõik väljaminekud, mis on otseselt seotud kinnisvarainvesteeringu omandamisega, nt vahendustasud, tasud õigusabi eest, lõivud jms. Kui kinnisvarainvesteeringu eest tasumine toimub tavapärasest pikema aja jooksul, on soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtus. 4 Kinnisvarainvesteeringu edasine kajastamine Kinnisvarainvesteeringu edasine kajastamine toimub reaalväärtuses või soetusmaksumuses. Adekvaatsema info annab kajastamine reaalväärtuses Kord valitud meetodit tuleb rakendada järjepidevalt kõikidele kinnisvarainvesteeringutele 5 Kinnisvarainvesteeringu kajastamine reaalväärtuses
h. varade füüsiline seisund on järsult halvenenud Question 9 Majandusaasta aruanne koosneb a. põhiaruannetest ja lisadest b. aruannetest ja audiitori järeldusotsusest (kui see on kohustuslik) c. raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest d. aruannetest, audiitori järeldusotsusest (kui see on kohustuslik) ja kasumi jaotamise otsusest Question 10 Juhul, kui varud soetatakse tavapärasest maksetähtajast pikema järelmaksuga, on varude soetusmaksumuseks a. ostuhind tavapärase maksetähtaja puhul pluss intressid b. müügihind tavapärase maksetähtaja puhul c. müügihind tavapärase maksetähtaja puhul pluss intressid d. ostuhind tavapärase maksetähtaja puhul Question 11 Tulud on: a. aruandeperioodi sissetulekud b. varade suurenemine c. kohustuste vähenemine d. aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste
PÕHIVARADE ARVESTUS Arvestus põhivaradega koosneb soetusmaksumuse määramisest, põhivarade säilitamisest, inventeerimisest, kulumi arvutamisest. Soetusmaksumuse määramine Soetusmaksumus on eelkõige ostuhind.Soetusmaksumusele lisatakse soetamisega otseselt seotud kulud: kokkumonteerimine, transport, paigaldamine, laadimine. Soetusmaksumus ei olene maksmisviisist. Kõik kulud lisatakse ilma käibemaksuta. Kui ettevõte käibemaksukohustuslane ei ole , siis on tema jaoks põhivara soetusmaksumuseks kogu summa, mis selle eest on tasutud. Oma valmistatud põhivara (näiteks hoonete ehitamine) maksumuse kogumiseks kasutatakse kontot “Pooleliolevad või lõpetamata ehitused”.Ehitus võetakse arvele aktiga kõigi kulude summas, mis olid kogunenud pooleliolevate ehituste kontole. Põhivara soetusmaksumus on jääv suurus, mida ei muudeta nii kaua kuni põhivara ei ole maha kantud, selles summas jääb pearaamatusse deebet saldona ja näidatakse bilansi aktiva poolel
Akumul. depret. (vana mootorsõiduki) -90 000 Vana sõiduki bilansiline jääkmaksumus 40 tuh ja Mootorsõiduk (vana sõiduki soetusmaksumus) 130 000 vahetusväärtus 70 tuh, seega realiseerimata kasum 30 tuh, Raha (uue sõiduki turuhind 176 000 - vana sõiduki turuhind 70 000) -106 000 sest vastu saadi samaliigiline vara, mille soetusmaksumuseks (176 tuh - 30 tuh) 1 01.07.2007 Hoone müük Hoone poole aasta (01.01. - 01.07 2007) depretsiatsioon Depretsiatsioonikulu -6 250 Hoone soetusmaksumus 550 000 Akumul. depret
(individuaalmaksumuse meetod). Seda meetodit kasutatakse kallihinnaliste kaupade nagu autod, unikaalsed kunstiväärtused, juveelitooted, tellimusel valmistatav mööbel jm. Paraku ei ole konkreetse varuobjekti soetusmaksumuse määramine suurte koguste ja laia nomenklatuuri korral kuigi lihtne. Suure töömahukuse tõttu on ta ebapraktiline. 4.2.2 Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse varu iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algvaru soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel (nn libisev kaalutud keskmine) või üks kord iga teatud perioodi lõpul (nn perioodiline kaalutud keskmine). Kaalutud keskmise soetusmaksumuse arvutamise kord ja sagedus sätestatakse raamatupidamise sise-eeskirjas. Bilansis näidatava varu lõppjäägi hindamine toimub järgmiselt:
Juhul kui üksikud varude objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, kasutatakse soetusmaksumuse kulusse kandmisel kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Olemuselt ja kasutuselt sarnaste varude suhtes kasutatakse ühesugust meetodit. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse varu iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algvaru soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi lõpul. FIFO-meetodi rakendamisel eeldatakse, et varu müüakse tema soetamise järjekorras, seega lõppvarusse jäävad hilisemad partiid. Varu lõppjäägi soetusmaksumus arvutatakse viimasena saabunud ja veel müümata partii (de) soetusmaksumustest lähtudes.
Valmis-ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus – jääkide suurenemine võrreldes aasta alguse jääkidega näidatakse kulude vähendusega st. negatiivse kuluna (tulude suurendamisena) ning jääkide vähenemine vastupidi kulude suurenemisena (tulude vähenemisena). FIFO – tooteid müüakse nende soetamise järjekorras. Kaalutud keskmine – soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmine. Pidev süsteem – saldo perioodi algul + sissetulek – väljaminek = saldo perioodi lõpus. Materiaalne põhivara on materiaalne vara – raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkide. Raamatupidamises tuleb eraldi arvestada oma ja renditud materiaalset põhivara ning selle kulumit.
FIFO (first-in, first-out) meetodi rakendamisel eeldatakse, et tooteid müüakse (või kasutatakse) nende soetamise järjekorras (st esmalt kantakse kulusse algjääk, seejärel esimesena saabunud partii soetusmaksumus jne). FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääki bilansis viimasena saabunud ja veel müümata (kasutamata) partiide soetusmaksumuses. Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi (nt nädal või kuu) lõpul. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise siseeeskirjas. 2.4.3. Edasine kajastamine Edasine kajastamine 19. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või
· Varude algjääk+ostud+varude lõppjääk · Varude algjääk+ostud · Varude algjääk+ varude lõppjääk 3. Mida kujutab endast FIFO meetod? · eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. FIFO meetodi puhul kajastatakse varude realiseerimist nende soetamise järjekorras. Lõppvarusse jäävad alati perioodi viimased ostud. · meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. · juhul kui varude üksikud objektid on üksteisest selgesti eristatavad, lähtutakse nende soetusmaksumuse kindlaksmääramisel iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest. · arvestust toodete üle peetakse nende arvestuslikus omahinnas, mis leitakse nn.
Majandustegevuse käigus peab majandusüksus asendama müüdud varud. Varude asenduskulud on lähedasemad müüdud kaupade kulule siis, kui majandusüksus kasutab arvestuses LIFOt. FIFO puhul on asenduskulud suuremad, see on tingitud hindade tõusust. FIFO- meetodi kasutamine on Eestis lubatud. (1, 75-78) Kaalutud keskmise meetod 15 Kaalutud keskmise meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord teatud perioodi (näiteks nädal või kuu) lõpul. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. (3, 189) LIFO- meetod LIFO (last in, first out) on varude arvestusmeetod, mille rakendamisel arvestatakse
tõenäolisem, kui realiseerumine või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega võrrelda. Tingimuslikke kohustusi ettevõtte bilansis ei kajastata. Informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aastaaruande lisades. Finantskohustus võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on finantskohustuse eest makstava tasu õiglane väärtus. Kui tasumine toimub pikema ajaperioodi möödudes, loetakse soetusmaksumuseks maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Kõiki finantskohustusi (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused) kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste kohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu neid kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas, mis on kirjas alusdokumendil. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud
tõenäolisem, kui realiseerumine või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega võrrelda. Tingimuslikke kohustusi ettevõtte bilansis ei kajastata. Informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aastaaruande lisades. Finantskohustus võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on finantskohustuse eest makstava tasu õiglane väärtus. Kui tasumine toimub pikema ajaperioodi möödudes, loetakse soetusmaksumuseks maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Kõiki finantskohustusi (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused) kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste kohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu neid kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas, mis on kirjas alusdokumendil. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud
makstud või saadud tasu õiglane väärtus. 7 Tallinna Tehnikagümnaasium Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või finantskohustuse soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi (IAS). Kui soetatud finantsvara või finantskohustuse eest tasutakse kohe rahas, siis loetakse soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Kui aga tasumine toimub aga teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks aastase järelmaksuga), siis loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul, kui tasumine toimub lühiajalise viivitusega (nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast) ei erine tasu nüüdisväärtus üldjuhul oluliselt tema nominaalväärtusest ning sellisel juhul võib
Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (k.a firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumina (kahjumina) tütarettevõtte müügist (RTJ 11 § 75). Juhul kui ettevõttest müüakse teatud osa nii, et kaob kontroll, või kaob kontroll muudel põhjustel, lõpetatakse konsolideerimine. Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust kontrolli kadumise kuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks ning kajastatakse edasi kui tavalist investeeringut. Elimineerimine konsolideerimisel alustatakse elimineerimist alati kandega, kus vastastikku eemaldatakse emaettevõtte investeering tütarettevõttesse, tütarettevõtte omakapitali vastu tema õiglases väärtuses. Välismaal asuvate tütarettevõtete ja muude äriüksuste konsolideerimiseks arvestatakse nende arvestusvaluutast ümber emaettevõtte esitusvaluutasse (RTJ 11 § 79). 1.3.1
soetusmaksumusse). Käibemaksu lülitamine põhivara soetusmaksumusse oleneb ostetavast põhivarast ja selle põhivara kasutamisest. Hankijatele tasutud või tasumisele kuuluv ostetud põhivara maksumus kajastub enamasti hankijate arvetel. Masinate, seadmete, tööriistade ja muu inventari soetusmaksumuse moodustab ostuhind arve järgi, kohaleveo, monteerimise ja muud kulud. Hoonete ja ehitiste puhulon soetusmaksumuseks hoone või ehitise projekteerimise ja ehitamise kulud. Maa võetakse tema tegelikus soetusmaksumuses. Asjaõigusseaduse seisukohalt on maa ja sellel asuvad hooned ja ehitised üks kinnisvaraobjekt. Omavalmistatud põhivarad võetakse arvele nende tegelikus valmistamise kuludes, mis moodustavad selle vara soetusmaksumuse.
Koguressurss 4130 eurot Väljaminek: 2050 eurot Lõppjääk: 2080 eurot Kasumiaruanne Müügitulud: 2 kella ×1500 eurot/kella = 3000 eurot Müüdud kauba kulud 2050 eurot Brutokasum 950 eurot FIFO- meetod Esimesena soetatud kogus müüakse esimesena ära. Varu jäägi maksumus arvutatakse viimaste ostude hindade alusel. Koguressursi maksumus jaguneb: varu lõppjäägimaksumuseks ning müüdud kaupade soetusmaksumuseks. Esimesena leitakse varu lõppjäägi maksumus ning seejärel müüdud kaupade soetusmaksumus. Lõppjäägi maksumus arvutatakse viimaste ostude hindadest lähtudes. FIFO meetod (pidevsüsteem) (3) Kahe eelneva slaidi põhjal on oktoobris 20x1 müüdud kauba kulud: 12 750 eurot + 17 050 eurot = 29 800 eurot Oktoobrikuu varude lõppjääk on: 19 000 eurot LIFO- meetod Esimesena müüakse ära viimasena sisse tulnud kaup.
Barterkaubandus on: · kauplemine ilma rahata, kaup - kauba vastu · kaubavahetus ilma osapoolte kontaktita e. läbi vahendajate · kauplemine ilma pangaülekandeid kasutamata e. sularahas · kaubavahetus, kus tehingud kirjutatakse alla teatri loozides või parterites. Juhul, kui vara soetatakse mitterahalise vahetustehingu (bartertehing) teel mingi teise vara eest, loetakse saadud vara soetusmaksumuseks äraantud vara õiglast väärtust. Ettevõte kannab äraantud vara bilansist maha ja võtab arvele saadud vara. Kui sellise vahetustehingu tagajärjel ettevõtte varade bilansiline maksumus suureneb, tekib ettevõttel kasum põhivara võõrandamisest, vastasel juhul on tegemist kahjumiga. Bartertehingu puuduseks võib nimetada seda, et ei ole garantiid, ega tõestust, pole millegiga tõestada. Raske on täpselt samaväärtusliku asja vastu vahetada
vahetatakse kauba vastu. Barterkaubandus on: · kauplemine ilma rahata, kaup - kauba vastu · kaubavahetus ilma osapoolte kontaktita e. läbi vahendajate · kauplemine ilma pangaülekandeid kasutamata e. sularahas · kaubavahetus, kus tehingud kirjutatakse alla teatri loozides või parterites. Juhul, kui vara soetatakse mitterahalise vahetustehingu (bartertehing) teel mingi teise vara eest, loetakse saadud vara soetusmaksumuseks äraantud vara õiglast väärtust. Ettevõte kannab äraantud vara bilansist maha ja võtab arvele saadud vara. Kui sellise vahetustehingu tagajärjel ettevõtte varade bilansiline maksumus suureneb, tekib ettevõttel kasum põhivara võõrandamisest, vastasel juhul on tegemist kahjumiga. Bartertehingu puuduseks võib nimetada seda, et ei ole garantiid, ega tõestust, pole millegiga tõestada. Raske on täpselt samaväärtusliku asja vastu vahetada. Tavaliselt
Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse lühiajalised finantsinvesteeringud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus kajastatakse kasumiaruandes. Nõuded Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nimiväärtusega. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuseks on saadaoleva summa nüüdisväärtus. Pikaajaliste nõuete nimiväärtuse ja nüüdisväärtuse vahet kajastatakse nõude laekumise perioodi jooksul intressituluna. Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse. Varud
, 2007, lk 178). Müügikulutusteks loetakse näiteks tasud vahendajatele, riigilõivud ja mittetagastatavad maksud. Müügikulutuste hulka ei loeta vara turustamisel tekkivaid transpordi- ja muid kulutusi, kuid sellised kulutused võetakse arvesse õiglase väärtuse hindamisel (RTJ 7, 2011, §15). Selliselt leitud väärtust 14 loetakse ühtlasi põllumajandusliku toodangu soetusmaksumuseks tema edasisel kajastamisel varuna, lähtudes RTJ- ist 4 „Varud“. (Vooro, 2014, lk 29) Näiteks 300 tonni omatoodetud otra võetakse arvele D Oma söödad (omatoodetud oder) (bilanss) K Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus (kasumiaruanne) Jõusööt kantakse täies mahus kuludesse ja varudena seda enam ei kajastata. D Oma söödad kuluks (kasumiaruanne) K Oma söödad (omatoodetud oder) (bilanss)
makstud või saadud tasu õiglane väärtus. 7 Tehnikagümnaasium Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või finantskohustuse soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi (IAS). Kui soetatud finantsvara või finantskohustuse eest tasutakse kohe rahas, siis loetakse soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Kui aga tasumine toimub aga teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks aastase järelmaksuga), siis loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul, kui tasumine toimub lühiajalise viivitusega (nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast) ei erine tasu nüüdisväärtus üldjuhul oluliselt tema nominaalväärtusest ning sellisel juhul võib
makstud või saadud tasu õiglane väärtus. 7 Tehnikagümnaasium Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või finantskohustuse soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi (IAS). Kui soetatud finantsvara või finantskohustuse eest tasutakse kohe rahas, siis loetakse soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Kui aga tasumine toimub aga teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks aastase järelmaksuga), siis loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul, kui tasumine toimub lühiajalise viivitusega (nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast) ei erine tasu nüüdisväärtus üldjuhul oluliselt tema nominaalväärtusest ning sellisel juhul võib
makstud või saadud tasu õiglane väärtus. 7 Tehnikagümnaasium Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või finantskohustuse soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi (IAS). Kui soetatud finantsvara või finantskohustuse eest tasutakse kohe rahas, siis loetakse soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Kui aga tasumine toimub aga teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks aastase järelmaksuga), siis loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul, kui tasumine toimub lühiajalise viivitusega (nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast) ei erine tasu nüüdisväärtus üldjuhul oluliselt tema nominaalväärtusest ning sellisel juhul võib
- o ost 10.06. 13 000 tk. a’ 13.- o ost 05.11. 5 000 tk. a’ 14.- o juhul kui 31.12. on kaubavaruna laos arvel 10 000 tk, siis FIFO-meetodi rakendamisel on kaubavaru maksumus: 135000€. Majandustehingu toimumist kinnitav tõend on algdokument. Kui ettevõtte passivakontodel on 4560 € ja sellest 2100 on omakapital, siis ettevõtte aktivakontodel peab järelikult olema: 4560€. Ettevõte soetas seadme 02.jaanuar 2xx1.a., mille soetusmaksumuseks kujunes 27 299 €. Seadme tehnilistes andmetes oli kirjas, et tõenäoline kasutusiga on 7 aastat ja ettevõtte juhtkond otsustas seda aktsepteerida. Kasuliku eluea lõpul on võimalik seadet järelturul müüa ning juhtkond otsustas kinnitada lõpetamismaksumuseks 1 000 €. Leida põhivara esimese aasta kulum.Vastus: Õige vastus on: 3757.
- 24.04 71 PK arve 1794 4.- 10’000 40’000 28.04 95 Arve 114 6.- 4’500 27’000.- 4.- 7’500 30’000.- 30.04 Saldo 4.- 2’500 10’000.- 33. Kaalutud keskmine soetushinna meetod. Selle meetodi rakendamisel loetakse iga üksikobjekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmise. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või 1 kord teatud perioodi jooksul. Kord sätestatakse raamatupidamise sisekorra- eeskirjades. VÕRDUB: kaalutud keskmine soetushind= ressursisoetushind/võimaliku müügi kogusega Näide
(RTJ 4 p 15) FIFO (first-in, first-out) meetodi rakendamisel eeldatakse, et varusid müüakse (või kasutatakse) nende soetamise järjekorras (st esmalt kantakse kulusse algjääk, seejärel esimesena saabunud partii soetusmaksumus jne). FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääki bilansis viimasena saabunud ja veel müümata (kasutamata) partiide soetusmaksumuses. (RTJ 4 p 17) Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. (RTJ 4 p 18) Otsuse varude hindamise meetodi valiku kohta langetab ettevõtte juhtkond ja vastav otsus peab olema fikseeritud ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Näide 7 01.01. on laos kaupa 100 tk hinnaga á 80.-, kokku 8 000.- 08.01. osteti kaupa 500 tk hinnaga á 75.-, kokku 37 500.- 20
Juunikuus on seega müügikaupa 500 ühikut, mille soetusmaksumus 625 krooni tuleb jaotada 280 realiseeritud tooteühiku ja 220 varusse jääva tooteühiku vahel. Üldise individuaalhinna meetodit saab kasutada siis, kui iga müüdud ja lõppvaru koostisse kuuluvate tooteühikute soetusmaksumus on täpselt määratud. Kasutatakse eelkõige seal, kus varuartiklite arv on väike ja ühiku maksumus suur (juveelitooted, mööbel, autod jne.). Näiteks on müügikaubaks kaks autot, millest esimese soetusmaksumuseks 140 000 krooni ja teise 160 000. Kui teine ära müüakse, siis jääb varu lõppjääki esimene auto soetusmaksumusega 140 000 krooni. Suure nomenklatuuriga varu hindamiseks on üldise identifitseerimise meetodi kui varu hindamise täpseima meetodi kasutamine raskendatud, sest eeldab varu kõigi ühikute lõikes koguselis-summalist arvestust. Kaalutud keskmise soetushinna meetodi kasutamisel oletatakse, et lõppvaru
kulum jne) kajastati tekkimise hetkel kasumiaruandes perioodi kuludena 35 summas 50 000 krooni. Lähtudes kitsedelt aasta jooksul saadava piima ning sündinud kitsetallede turuhinna hinnangulistest proportsioonidest, loetakse karja ülalpidamiskuludest 90% saadud piima omahinnaks ning 10% kitsetallede omahinnaks. Seega kujuneb 2004. aastal lisandunud varade soetusmaksumuseks: a) ühe piimaliitri omahind 7,5 krooni (0,9 × 50 000)/(10 × 600) b) ühe kitsetalle omahind 1000 krooni (0,1 × 50 000)/5 2004. aastal lisandunud kitsetallede arvelevõtmine: D Bioloogiline vara (kitsetalled, varakonto) 5000 K Kasum bioloogiliste varade ümberhindlusest (tulukonto) 5000 Järgnevatel aastatel suurendatakse 2004. aastal sündinud kitsetallede
konkreetse veomarsruudiga. Maanteetranspordiettevõtte peamine vara on investeeringud veovahenditesse ja veoühiku- tesse. Tegemist on valdkonnaga, mis nõuab suuri investeeringuid. Nii näiteks on uue vedukauto ja poolhaagise soetusmaksumuseks kokku 100 000 – 120 000 €. Lähtuvalt niisugusest suurest kapita- livajadusest veokipargi soetamisel ja veokite amortiseerumisjärgsel asendamisel on peamiseks trans- pordivahendite soetamise vormiks liisingu kasutamine. Liising võidakse vormistada kas kapitali- rendi või kasutusrendi lepinguga
annaabi.ee 
