Eksamitöö näidisvariant: Firma toodab arvutitele riistvaralisi komplekte. Ettevõtte käsutuses on tootmishoone, soetusmaksumusega 5 000 000 krooni ning mida äriplaanist lähtudes plaanitakse kasutada 10 aastat, arvestades kulumit lineaarse meetodi alusel. Tootmishoones on tootmisseade soetusmaksumusega 1 000 000 krooni, mille elueaks on planeeritud 4 aastat ja mille kulumit arvestatakse samuti lineaarselt. Ühe komplekti valmistamiseks kulutatakse põhimaterjale 100 krooni eest, töötasu 50 krooni ja muud otsekulud on 25 krooni. Tootmise muud üldkulud (va kulum) on 600 000 krooni aastas. Ettevõtte üldhalduskulud on 300 000 krooni aastas, mis sisaldavad ruumide renti ja kommunaalkulusid, kontorikulusid jms.
Firma A ostis lühiajalise investeeringuna firma B aktsiaid, makstes aktsiate eest pangakontolt 20 000 EEK. D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK K: Arveldusarve 2000 EEK 11. Lühiajalise investeeringuna soetatud aktsiatelt saadav dividend Firma B otsustab maksta oma aktsiatelt dividendi 1 EEK Aktsialt. Firmal A on 2000 lõhiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiat. D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK K: Dividendid 2000 EEK 12. Aktsiate müük soetusmaksumusega Firma A müüb lühiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 13 000 EEK. Raha aktsiate eest laekub pang kontole. D: Arveldusarve 13 000 K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 13 000 EEK 13. Lühiajalise investeeringuga soetatud aktsiate müük kui müügihind ületab ostuhinna. Firma A müüs lühiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 10 000 EEK müügihinnaga kokku 13 000 EEK. Saadi müügikasumit 3000 EEK.
Materiaalse põhivara mõiste alla kuuluvad ka raamatupidamiskohustuslase, kelle põhiülesanne on teatud varade säilitamine või eksponeerimine (näiteks arhiivid, muuseumid, raamatukogud), poolt alalhoidmisele määratud varad. Lähtudes olulisuse printsiibist ei kapitaliseerita põhivarana väheväärtuslikke varasid, isegi juhul, kui nende kasutusiga ületab ühte aastat. Ettevõte kehtestab oma raamatupidamise sise-eeskirjades alampiiri, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid tuleb kapitaliseerida põhivarana ja madalamaga kanda kulusse nende kasutuselevõtmise hetkel. Väheväärtusliku pika kasutuseaga varade üle võib vajadusel arvestust pidada bilansiväliselt. 3 2 . MATERIAALSE PÕHIVARA ARVELEVÕTMINE Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega
mitu aastat kasutatakse; kasutusajast sõltub kulumi arvutamise norm % aastas. SOETUSMAKSUMUS : KASULIK TÖÖIGA = KULUMI SUMMA AASTAS (KULUMISUMMA AASTAS : SOETUSMAKSUMUS) * 100 = NORM % AASTAS või 100 : KASUTUSAEG = NORM % Tingimusteks on :Hooned (0-8%) kõik muu (-40%) Kulumit arvutatakse nii kaua kuni on saanud võrdseks soetusmaksumusega. Kanded: D- Kulud (sõltuvalt põhivara kasutuskohast) K- Akumuleeritud põhivara kulum (amortisatsioon) 2 Põhivara kulumi kontole jääb kreeditsaldo. Bilansis lahutatakse kulum põhivara soetusmaksumusest maha , seega põhivara kajastatakse jääkväärtuses. Kulumit arvutatakse kõikidelt põhivaradelt v.a. maa, kunstiväärtused, elusolendid,
6. Maksunõude ja maksukohustuse vahel tehakse tasaarveldus summas 99. 7. Varude inventuuril selgub, et varude turuväärtus on 3.000 euro võrra kõrgem, kui bilansis kajastatud soetusmaksumus 8. Materiaalse põhivara aruandeaasta amortisatsioon summas 5 000 on kajastamata 9. Materiaalses põhivaras kajastub kaevamismasin, mille soetusmaksumus on 15 000, akumuleeritud amortisatsioon 5 000, õiglane väärtus 6 000 ja kasutusväärtus 9 000 10. Maa, soetusmaksumusega 5 000 klassifitseerub kinnisvarainvesteeringuks (raamatupidamises kajastamata). Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, ümberklassifitseeritud maa õiglane väärtus on 5 500. 11. Lühiajalise laenukohustuse aruandeaasta intress on 30 (tuleb tasuda järgmise aasta jaanuaris). 12. Kirjel ,,Võlad ja ettemaksed" sisaldub võlg tarnijale 1000 USD, mis on kajastatud tehingupäeva kursiga 1USD = 0,7 EUR. 13
Kuu müügimahtjaehinnasehkmüügihinnas oli 102 400. Milline on kaubakulu (soetusmaksumus)? 102 400 * 80,374%= 82 303 Kaubakuludessekandmiselausend: DKULU 82 303 K KAUP 82 303 7. Tehingud septembris 2012. Koostage lausendid 1. Ettevõte müüb kontorimööbli, soetusmaksumus 50 000, jääkmaksumus 20 000. Müüakse hinnaga 15 000 + km 3000 = 18 000. Arve on ostja poolt tasumata. 2. Ettevõttel on 1 milj. soetusmaksumusega tööpink. Tööpingile on arvestatud müügimomendiks kulumit 400 000. Müügihind on 500 000 + käibemaks 100 000 = 600 000. Arve on ostja poolt tasumata. 7. Tehingud septembris 2012, koostage lausendid Ülesanne lahendusega 1. Ettevõte müüb kontorimööbli, soetusmaksumus 50 000, jääkmaksumus 20 000. Müüakse hinnaga 15 000 + käibemaks 3000 = 18 000. Arve on ostja poolt tasumata. a) Ostjale nõude esitamine D: Nõue ostjale 18 000
Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amortisatsiooni ei arvestata. Kasutatavad amortisatsiooniperioodid on järgmised: hooned – 25 aastat masinad, seadmed ja muu materiaalne põhivara - 3-10 aastat Immateriaalne põhivara Immateriaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga füüsilise
raamatupidamise sise-eeskirjas. Bilansis näidatava varu lõppjäägi hindamine toimub järgmiselt: 1) arvutatakse keskmine soetusmaksumus algjäägi ja kogu sissetuleku kohta; 2) lõppjääk hinnatakse keskmises soetusmaksumuses. Aruandeperioodil kulutatud materjali soetusmaksumus arvutatakse saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK LÕPPJÄÄK Antud meetod ignoreerib asjaolu, et varu on kujunenud eri ajal ja erineva tegeliku soetusmaksumusega ning üldistab hinnaerinevused. Keskmise soetusmaksumuse meetod on käesoleval ajal enamkasutatav. 4.2.3 FIFO-meetod FIFO-meetodi rakendamisel eeldatakse, et varu müüakse tema soetamise järjekorras (esmalt kantakse kuluks algjääk, seejärel esimesena saabunud partii), seega lõppvarusse jäävad hilisemad partiid. Varu lõppjäägi soetusmaksumus arvutatakse viimasena saabunud ja veel müümata partii soetusmaksumustest lähtudes.
6. Milliseid aruandeid sisaldab raamatupidamise aastaaruandlus. täielik loetelu 1. bilanss 2. kasumiaruanne 3. aastaaruande lisad 7. Mitu komplekti kassaruumi ja seifi võtmeid peab firmal olema a) üks b) kaks c) kolm d) neli 8. Mitmes eksemplaris kirjutatakse välja kassa sissetuleku order: a) ühed b) kahes c) kolmes 9. Millal loetakse põhivaraobjekt amortiseerunuks: a) töötamise aeg ületab planeeritud tööea b) kulumi summa ületab soetusmaksumuse c) kulumi summa võrdsustub soetusmaksumusega d) jääkväärtus on väiksem kui 5% soetusmaksumusest 10. Millisest käibe summast alates peab ettevõte end registreerima käibemaksukohuslaseks: A) 40000 kr. b) 100000 kr. c) 250000 kr. d) 500000 kr. e) 1000000 kr. 11. Mida tööandja ei tohi töötajalt nõuda töölepingu sõlmimisel a) isikuttõendavat dokumenti b) iseloomustust eelmiselt töökohalt c) tööraamatut d) diplomit või tunnistust kvalifikatsiooni või hariduse kohta 12. Firma arvestab 33%-list sotsiaalmaksu:
aiatarbed, materjalid jpm. Varude algdokumentideks on näiteks valdavalt kaubaga sisse tulnud saatelehed (arved). Varude materiaalne vastutus langeb valdavalt kaupluse juhataja õlule. Järjepidevalt kontrollib kaupluse juhataja kaubavarude suurust ja ringlust, vaadates üle pikalt seisma jäänud kaubagrupid. 3.4 Põhivara 3.4.1 Materiaalne põhivara Materiaalse põhivarana käsitletakse kontserni ettevõtte igapäevases tegevuses kasutatavat vara soetusmaksumusega üle 1279 EUR (20 000 EEK) ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Vara, mille soetusmaksumus on alla 1279 EUR, kantakse ostmisel kuludesse ja selle üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Erandjuhtudel võib vara, mille soetusmaksumus on alla 1279 EUR, käsitleda materiaalse põhivarana ja eeltoodud põhimõttest võib teha kõrvalekaldeid kontserni pearaamatupidaja loal. Materiaalne põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud igapäevase
Küsimuse tekst Panga poolt väljastatud kontoväljavõttes tähistab: Vali üks: a. Kreedit konto vähenemine b. Mitte ükski pole õige c. Deebet konto suurenemine d. Deebet konto vähenemist Tagasiside Õige vastus on: Deebet konto vähenemist Küsimus 20 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Autoremonditöökoda vahetab tööpingi koosseisus oleva ning eraldi arvel oleva seadme soetusmaksumusega 10 000€ ja jääkmaksumusega 1 000€. Uue seadme maksumus on sama, mis vanal seadmel, 10 000€ ning tema amortiseerimisaeg on kolm aastat. Kajasta tehing. Vali üks: a. Tehingut ei kajastata, sest vana ja uue seadme soetusmaksumused on võrdsed b. D: kulu põhivara müügist ja mahakandmisest 1 000€ D: Masinad ja seadmed 9 000€ K: raha 10 000€ c. D: Masinad ja seadmed 10 000€ K: Raha 10 000€ d
Keskkonnakahjustuste suhtes moodustatakse eraldis koos likvideerimisega kaasnevate kulutuste summaga. Kui aga ettevõte eelistab kahjustuse likvideerimise asemel tasuda trahve, tuleb eraldis moodustada tõenäolise trahvi summas. Kui keskkonnakahjustuste tekitamine on seotud teatud uue varaobjekti soetamise või rajamisega, võrdsustatakse eraldise summa varaobjekti soetusmaksumusega (RTJ 8, § 30-32). Restruktureerimiseraldis konkreetse tegevuskava alusel läbiviidav ettevõtte tegevuse põhjalik ümberkorraldus, mille tagajärjel muutuvad oluliselt ettevõtte äritegevuse ulatus või selle teostamise viis ning mida kontrollib ettevõtte juhtkond. Ettevõttel tekib restruktureerimiskava suhtes faktiline kohustus ning ta kajastab bilansis eraldise ainult 8
Keskkonnakahjustuste suhtes moodustatakse eraldis koos likvideerimisega kaasnevate kulutuste summaga. Kui aga ettevõte eelistab kahjustuse likvideerimise asemel tasuda trahve, tuleb eraldis moodustada tõenäolise trahvi summas. Kui keskkonnakahjustuste tekitamine on seotud teatud uue varaobjekti soetamise või rajamisega, võrdsustatakse eraldise summa varaobjekti soetusmaksumusega (RTJ 8, § 30-32). Restruktureerimiseraldis konkreetse tegevuskava alusel läbiviidav ettevõtte tegevuse põhjalik ümberkorraldus, mille tagajärjel muutuvad oluliselt ettevõtte äritegevuse ulatus või selle teostamise viis ning mida kontrollib ettevõtte juhtkond. Ettevõttel tekib restruktureerimiskava suhtes faktiline kohustus ning ta kajastab bilansis eraldise ainult 8
Üldise individuaalhinna meetodit saab kasutada siis, kui iga müüdud ja lõppvaru koostisse kuuluvate tooteühikute soetusmaksumus on täpselt määratud. Kasutatakse eelkõige seal, kus varuartiklite arv on väike ja ühiku maksumus suur (juveelitooted, mööbel, autod jne.). Näiteks on müügikaubaks kaks autot, millest esimese soetusmaksumuseks 140 000 krooni ja teise 160 000. Kui teine ära müüakse, siis jääb varu lõppjääki esimene auto soetusmaksumusega 140 000 krooni. Suure nomenklatuuriga varu hindamiseks on üldise identifitseerimise meetodi kui varu hindamise täpseima meetodi kasutamine raskendatud, sest eeldab varu kõigi ühikute lõikes koguselis-summalist arvestust. Kaalutud keskmise soetushinna meetodi kasutamisel oletatakse, et lõppvaru soetusmaksumus on aruandeperioodi algvarus ja antud perioodi jooksul soetatud vara kaalutud keskmise hinna alusel leitud maksumus. 12
jääkmaksumusest, tuleks info adekvaatsuse tagamiseks põhivaraobjekt ümber hinnata. Samas on ümberhindamine vastuolus soetusmaksumuse printsiibiga, mistõttu on see paljudes riikides keelatud. Ka RTJ 5 järgi ei ole lubatud regulaarne mat ja immat põhivara ümberhindamine. Küll aga lubatakse mat põhivara bilansiliste väärtuste ühekordset korrigeerimist 52 Näide 3 Majandusüksus ostis 02.01.1995 a hoone soetusmaksumusega 2500000 krooni. Hoone kasulikuks elueaks hinnati 50 aastat ja lõpetamismaksumuseks 0 krooni. 02.01 2005.a määrati eksperthinnangule tuginedes tegelikuks väärtuseks 3000000 krooni ja hoone hinnati ümber. Kasutades amortiseeritud asendusmaksumuse meetodit, arvutatakse hoone soetusmaksumus lähtudes ümberhindamise momendi tegelikust väärtusest e 3000000x50/40= 3750000, kus 40 on kasulik eluiga ümberhindamise hetkel.
mitmeid meetodeid, näiteks: * lineaarne meetod, (igal aastal kajastub kuluna üks ja sama summa) * tegevusmahul põhinev meetod, (tegevusmahust sõltub kulu kajastamine. Mida rohkem teeme, seda suurem kulu ja vastupidi) * kahekordselt alaneva jäägi meetod, * kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Kõigi nende meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama. Näide 1. jaanuaril 20x1 soetati paljundusmasin soetusmaksumusega 80 000 kr, eeldatav koopiate arv on 200 000, eeldatav kasutusaeg on 5 aastat ja lõppväärtus 5000 kr. Lineaarne meetod (1) Lineaarse meetodid rakendamise korral on perioodi depretsiatsiooni(amortisatsiooni)kulu konstantne. Lineaarne meetod (2) Kulu näite alusel: (80 000 kr 5000 kr) / 5 aastat = 15 000 kr/a Raamatupidamiskanne: D Kulu 15 000 K Akumuleeritud kulum 15 000 Lineaarne meetod (3) Tegevusmahupõhine meetod (1)
halduseesmärkidel ehk talle seatud eesmärkide täitmisel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on kuni 31.12.2010 soetatud vara korral 1917 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2000 eurot (ilma käibemaksuta) välja arvatud maa ja hooned, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide (sh kooliõpikud ja töövihikud ning kontorisse soetatud raamatud) ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna. Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest põhivarana arvele: 1) kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jooksul ei vähene; 2) raamatud ja muud teavikud nendes avalikes raamatukogudes, kus teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks;
vähendamiseks. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Kapitalirenti kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks ja kasutusrenti autode ostuks. Ettevõttel on nii kapitalirendi kui kasutusrendi lepinguid. Kulude kajastamise algdokumentideks on ostuarved. Ostuarved kantakse otse kuludesse, kui ei ole tegu põhivaraga. Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid soetusmaksumusega alates 1000€ ja mille kasulik eluiga on üle 1 aasta. Põhivara kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Põhivara arvestatakse lineaarsel meetodil ja igal bilansipäeval tuleb hinnata kasutatavate amortisatsioonimäärade , -meetodite ja lõppväärtuse põhjendatust. Ostuarvete kohta koostatakse kuu kaupa loendid ja lisatakse kausta. Koondite alla kuuluvad ka pangaväljavõtted. Pangaväljavõtted säilitatakse kuu kaupa.
· Vara on lõplikult eemaldatud kasutusest, nt müüakse ära · Vara on ümberklassifitseeritud müügiootel põhivaraks Amortisatsiooni hakatakse arvestama, kas · Kasutusele võtmise järgnevast kuust · Kasutuselevõtu kuust · Enne 15 kp kasutusele võetud sellest kuust ning peale 15 kp alates jrg kuust Amortisatsiooni arvestamise meetodid Amortisatsioonimäära leidmiseks jagatakse aasta amortisatsioonisumma soetusmaksumusega ja korrutatakse sajaga Põhivara amortisatsiooni arvestamise meetod määratakse sõltuvalt vara kasutusest, kasutamise intensiivsusest, vara füüsilisest kulummisest jms järgides. Kasutatavad amortisatsioonimeetodid on: · Lineaarne ehk võrdeline meetod, kus kuluks kantakse igal aastal sama summa · Tegevusmahul põhinev meetod, kus kuluks kantav osa leitakse vastavalt sellele, palju ühikuid toodeti
hetkest. Depretsiatsiooni (amortisatsiooni)meetodid Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, näiteks: lineaarne meetod, Tegevusmahupõhine meetod, kahekordselt alaneva jäägi meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Kõigi nende meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa (mahaarvestis) erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama. Näide 1. jaanuaril 20x1 soetati paljundusmasin soetusmaksumusega 8000 eurot, eeldatav koopiate arv on 375 000, eeldatav kasutusaeg on 5 aastat ja lõppväärtus 500 eurot. Lineaarne meetod (1) Lineaarse meetodi rakendamise korral on perioodi mahaarvestis konstantne. On otstarbekas kasutada vahendite puhul, mida rakendatakse ühtlaselt kogu kasutusaja jooksul. (Depretsiatsiooni)kulu perioodi kohta = soetusmaksumus eeldatav lõppväärtus eeldatav kasutusiga aastates Lineaarne meetod (2)
Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kinnisvarainvesteeringuna kajastatud ehitise kasulik tööiga on 33 aastat. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivarana võetakse arvele varasid soetusmaksumusega alates 10 000 krooni. Soetusmaksumus koosneb vara ostuhinnast ja muudest otseselt soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 krooni, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kulusse. Väheolulise maksumusega vara üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amortisatsiooni ei arvestata. Kasutatavad amortisatsiooniperioodid on järgmised: hooned – 25 aastat masinad, seadmed ja muu materiaalne põhivara - 3-10 aastat Immateriaalne põhivara Immateriaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga
võimalik usaldusväärselt hinnata (Vooro, 2011, lk 31). Bioloogilist vara hinnatakse soetusmaksumuses ainult erandolukordades. Selline olukord võib esineda siis, kui bioloogiliste varade ümberhindlus õiglasele väärtusele (turuhind) ei ole olulisuse printsiibist lähtudes otstarbekas. See kehtib siis, kui bilansipäeval ei ole muundumine veel bioloogilise vara väärtust oluliselt tõstnud selle soetusmaksumusega (või eelmise ümberhindlusega) võrreldes ning vara eelseisev muundumisprotsess kuni tema turukõlblikuks saamiseni võtab veel kaua aega. Aktiivse turu tekkimisel tuleb teha varade asjakohane ümberhindlus ning edaspidisel kajastamisel lähtuda kehtivast turuhinnast. (Vooro, 2011, lk 20) Sellistel juhtudel tuleb bioloogilist vara bilansis kajastada soetusmaksumuses, millest on maha lahutatud akumuleeritud kulum ning kahjum vara väärtuse langusest (Vooro, 2011, lk 31).
Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisi kajastatakse ebatõenäoliste nõuete kulu vähenemisena. Materiaalne põhivara Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide kasulikule elueale.
Kulumi ehk amortisatsiooni arvestuse meetodeid on mitmeid (lineaarne ehk võrdeline, toodangu mahu meetod, alaneva jäägi meetod, aastate summa meetod jm.). Valitud meetod kinnitatakse raamatupidamise sise-eeskirjaga. Põhivara kulumit võib arvestada 1 kord kuus, 1 kord kvartalis või 1 kord aastas. Kulude õigeaegse kajastamise seisukohalt soovitatakse kulumit arvestada 1 kord kuus. Kulumi arvestamise kord fikseeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kui kulumi suurus on võrdne soetusmaksumusega, siis selle põhivara jääkmaksumus on 0 ja kulumi arvestamine lõpetatakse. SOETUSMAKSUMUS AKUMULEERITUD KULUM = JÄÄKMAKSUMUS Bilansis kajastatakse põhivara jääkmaksumuses. Põhivara kulumit arvestatakse kontol "Põhivara akumuleeritud kulum". See on kontraaktiva konto, mille kreeditisse kantakse arvestatud kulum ja deebeti kaudu kantakse maha väljalangenud (mahakantud, müüdud jne.) põhivara kulum. PÕHIVARA AKUMULEERITUD KULUM
kauba maksumuse mõõtm., kui toote ühiku omahind per. jooksul muutub. Probleem: kuidas jagada realiseerimisel oleva kauba maksumust: · realiseeritud kauba maksumuseks; · perioodi lõpu varuks. Kaubavarude hindamise 4 enamlevinud meetodit: 1) Individuaalhinna meetod katkematu identifitseerimise meetod. Ei sobi kaupade arvest., mis on füüsiliselt ühesugused ja mida realis. olulistes kogustes. Meetodiga saab juhtida realis. kaupade maksumust, valides kas suhteliselt kalli või odava soetusmaksumusega kaupu. Meetod sobib uni- kaalsete, tellimuste põhjal valmist. eritoodete, jm. sarnaste kaupade ning varude hindamiseks. 2) Keskmise soetusmaksumuse meetod arvut. realiseerimiseks kõlblike kaupade keskm. maksu- mus; s.o. kaalutud keskm. hind - iga kaubaühiku hind arvest. sama hinnaga kaupade arvust lähtu- valt. Perioodilise inventeerimise korral arvest. keskm. suurus kogu per. jaoks, pideva arvestuse pu- hul arvest. uus keskm. hind pärast igat ostu.
omahinnas. Seemned: seemnete kuluna arvestatakse seemnete maksumust, kusjuures oma ettevõttes toodetud seeme kantakse kuluks omahinnas, ostetud seemne puhul aga soetusmaksumuses. Väetised ja taimekaitsevahendid: selle kulurühma maksumuse leidmiseks kavandatakse enne koguselised kulud kultuuride viisi (väetus- ja taimekaitseplaan), seejärel korrutatakse kogused 1 ühiku soetusmaksumusega ja leitakse nii kulud kultuuride lõikes. Ravimid ja seemenduskulud: leitakse vastavalt tegelikele mahtudele loomagruppide lõikes. Kütuse ja määrdeainete kulu arvestamisel lähtutakse masintööde mahtudest, mille korrutamisel vastava põhikütuse arvestusliku kuluga, saadakse põhikütuse kogused 21 tööliikide viisi kultuuride kaupa ning koguste korrutamisel 1 ühiku maksumusega (sh
soetatud vara. Eristatakse perioodilise ja pideva LIFO-meetodit. Lubatavus hinnata LIFO-meetodil lõppvaru varasemate ostude hinnas, realiseeritud vara aga viimasena soetatud vara hinnas, ei ole paljudes ettevõtetes kahtlemata vastavuses kauba tegeliku füüsilise liikumisega (on ka muidugi erandeid, näiteks puistematerjale müüvad ettevõtted). Seetõttu on materiaalse varu bilansiline hinnang sageli ebareaalne ega lange kokku tegeliku soetusmaksumusega. Sellepärast peab LIFO-meetodi kasutamisel eelöelduga arvestama käibevara, likviidsuse jne. analüüsimisel. Vaatamata sellele puudusele võimaldab LIFO-meetod teha jooksva soetusmaksumuse ja jooksva müügihinna hälbena kindlaks kõige täpsema kasumi, hoolimata sellest, milline vara tegelikult realiseeriti või milline jäi varusse. Hindade tõustes või langedes kajastab realiseeritud vara soetusmaksumus LIFO-meetodil kulusid vastavuses müügiaja hinnatasemega
annaabi.ee 
