Eksogeensed tegurid kõik mittemajanduslikud tegurid. Mõned tarbimisotsused, mida on mõjutanud eksogeensed tegurid: · Kaasajooksmisefekt inimese soov või püüe tarbida hüvist, mida tarbivad teised(nt moekaupu). Kui hüvise hind langeb, kasvab nõudlus. Kaasajooksmisefekti puhul kasvab nõudlus veel enam, sest võtmegrupp hakkab hüvist kasutama veel enam ja need, kellele polnud hüvis varem kättesaadav, hakkavad seda ka kasutama. Joonis 5.7 lk 109. · Snobismiefekt kui hinna alanemise tulemusena muutub hüvis kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele, loobuvad snoobid nende tarbimisest. See on püüd eksklusiivsusele, s.t soov mitte sarnaneda massiga. Joonis 5.8 lk 109. Snobismiefekti korral on tegemist täielikult mitteelastse nõudlusega. · Vebleni efekt hüvise nõutav kogus suureneb, kui hüvise hind tõuseb. Nõudluskõver on sel puhul ositiivse tõusuga.Joonis 5.9 lk 110.
· Kui P = 40, siis THV = ALE · THV juurdekasv on ABCED, valitsus tegi selleks kulutuse subsideerides ABFE, subsideerimise kulu sisaldab THV kasvu CED. · CFE võrra on subsideerimise kulu suurem kui THV kasv, seega valitsuse kulutus on suurem kui tarbijate heaolu kasv. Joonis 23 ja 24 (maksu kehtestamine, subsiidiumi kehtestamine) 6.Tarbijate eelistused ja efektid 6.1.Kaasajooksmisefekt 6.2.Snobismiefekt 6.3.Vebleni efekt Kardinaalse ja ordinaalse kasulikkuse teooria puudused: 1. eeltoodud teooriates on eeldatud täielikku info olemasolu, reaalses maailmas seda ei ole; 2. ei pöörata tähelepanu hüvise kasutamise eesmärgile ega kohale; 3. praktikas ei ole leidnud kinnitust tarbija kasulikkuse maksimeerimine; 4. eeldus, et tarbija on erinevate hüviste kogumite suhtes ükskõikne,ei vasta tegelikkusele. Joonis 5.7. Kaasajooksmisefekt õpik, lk.109
Paribus). See ühendab tasakaalupunkte erinevate sissetulekutasemete korral. Näitab I muutuste mõju tarbimisvalikutele. Normaalkauba sissetuleku-tarbimise kõver on positiivse tõusuga (sissetuleku suurenedes kasvab ka kauba tarbitav kogus), inferioorse kauba sissetuleku- tarbimise kõver on tagasipöörduv (sissetulek kasvab, aga kauba tarbitav kogus väheneb), lähedaste asenduskaupade puudumisel on sissetuleku-tarbimise kõver vertikaalne sirge. Snobismiefekt – Vastupidine kaasajooksmisefektile, kui hinna alanemise tõttu hakkab hüvist tarbima suur hulk inimesi, siis loobuvad teatud inimesed selle tarbimisest, sest nad ei taha sarnaneda teistega (snoob). Tarbimise tasakaal – Tarbimise tasakaal näitab optimaalset hüviste kogumit, seega seal on tarbijal tagatud maksimaalne heaolu tase. Optimaalne hüviste kogum asub eelarvejoone ja ÜKK puutepunktis. Tootmisfunktsioon – Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist
Nimelt võib juhtuda, et: • sissetuleku tõustes hüvise nõudlus suureneb. Sellisel juhul on tegu normaalhüvisega. • Hüvise nõudlus jääb samaks. Tegu on siis erandjuhuga. Nt. ravimid. • Hüvisenõudlus väheneb. Tegu on siis n.ö väheväärtuslike hüvistega. Nt. kaubad, mida pole enam “seisusekohane” tarbida. Kaasajooksmisefekt: Püütakse tarbida selliseid kaupu, mida teisedki. Snobismiefekt: Vastupidiselt kaasajooksmisefektile võib teatud osa inimesi loobida kauba ostmisest, kuna see on saanud kõigile kättesaadavaks. Demonstratsiooniefekt: Kui hind tõuseb, siis nõudlus kasvab. Hinnadiskriminatsioon: Ühe ja sama toote müümine ühele kallimalt kui teisele. Kolmanda astme diskriminatsioon: Erinevatelt ostjatelt nõutakse erinevat hinda. Nt. hinnasoodustused tudengitele. Teise astme diskriminatsioon: Erineva ostukoguse eest küsitakse erinevat hinda. Nt. kaks ühe hinnaga
kes seda hüvist tarbib. Kui hüvise hind langeb, siis nõutav kogus suureneb tänu hinnaefektile. Võtmegrupp, kes antud hüvist varem tarbis, hakkab seda nüüd veelgi rohkem tarbima. Teine grupp, kes nimetatud hüvist varem üldse ei tarbinud, hakkab seda tänu hinna alanemisele nüüd tarbima. Tänu kaasajooksmisefektile suureneb antud hüvise tarbimine veelgi. Snobismiefekti toime on vastupidine kaasajooksmisefekti toimele. Snobismiefekt väljendub selles, et kui hinna alanemise tulemusena muutub hüvis kättesaadavaks suuremale hulgale inimestest, siis snoobid loobuvad antud hüvise tarbimisest, sest nende eesmärgiks on püüd eksklusiivsusele ja nad ei soovi sarnaneda massiga. Vebleni efekt väljendub selles, et mingi hüvise nõutav kogus suureneb, kui antud hüvise hind tõuseb. See on seotud nn. demonstratsiooni- e. prestiiziefektiga.
annaabi.ee 
