Amb ja vibu olid keskajal ja enne seda sõjas suuresti kasutusel. Neil kahel relval on mõlemal omad eelised, tihti on vaieldud selle üle, kumb oli efektiivsem. Vibu on tuntud jahi- ja sõjariist juba iidsete rahvaste juurest, mille vanuseks peetakse ligi sada tuhat aastat. Amb on edasiarendus vibust, mis jäi vibu ja tulirelva vahAelisse ajajärku. Esimesed leitud ammud on pärit 5.-6. Saj. E.m.a. Ammu- ja vibukütte kasutati tihti nii, nagu tänapäeval snaipereid, nende ülesandeks oli maha lasta vastaste väejuhid. Mõlema relva nooled võisid läbistada parimagi kaitserüü ning olid väga mõrvarlikud. Vibu kasutati kaugelt võitlemiseks, ning läbi ajaloo on just tihti vibukütid olnud lahingu lõpptulemuse otsustajateks.Vibuga sai lasta 10-12 noolt minutis, mis võisid teatud kauguselt läbistada isegi raudrüü. Nooletabamuse saanud sõdur oli võitlusest eemaldatud kuni noole väljaopereerimiseni, noole tekitatud
o Sõda kujunes tunduvalt metsikumaks, kui oli arvatud o Rakendati kollektiivsuse põhimõtet: kellegi tegude pärast kannatasid süütud elanikud, nt võeti okupeeriva riigi sõjaväelase ründamise või sabotaaziakti eest kohalike elanike seast juhuslikult pantvange, ning kui süüdlane end üles ei andnud, lasti nad kõik maha Sõjategevuses kardeti spioone ja snaipereid Tulemus: kultuuriväärtuste hävitamine Dinantis ja Leuvenis põletati maha kuulus keskaegne raamatukogu, hävitati pärimuskultuur Belgias Vahe rinde ja tagala vahel kippus kaduma, nt tõmmati elanikkond meresõtta, sest rünnati ka reisilaevu, tagalas pidid inimesed blokaadide tõttu nälgima, nõrgenenud rahvastikku tabasid epideemiad Tsiviilelanikkonna vastu suunatud vägivallaaktide kõrval korraldati aktsioone rahvusgruppide vastu
annaabi.ee 
