Nõuandeid kontserdi või muusikalavastuse arvustuse kirjutamiseks gümnaasiumis Arvustus võiks koosneda kolmest osast: sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte. Sissejuhatuses tuleks kirja panna üldine informatsioon: - mis kuupäeval ja kus kontsert toimus, - kes esinesid, - milliseid teoseid esitati; · lisada paar üldistavat lauset kontserdi üldmeeleolust või kontserdikava ülesehitusest. Teema arendus peab sisaldama arutlust kontserdist. Alustada võiks esitatavatest muusikateostest. Kirjutise värvikamaks muutmiseks võib otsida huvitavaid fakte ja tsitaate heliloojatest või kasutada kavalehel olevat teavet. Siiski ei maksaks sõna-sõnalt kavalehel
RETSENSIOONI KOOSTAMISE JUHEND Aive Skuin, Loo Kool Kuulamis- ja arutlemisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks võimaluseks mõtiskleda kontserdil või muusikaetendusel kuuldu üle ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitavalt ja põnevalt kirjutatud arvustus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserti ei külastanud. Järgnevad küsimused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Lähtu konkreetsest kontserdist. Suhtu juhendisse loovalt, arvestades kontserdi iseärasusi. NB! Kui tegemist on ooperi-, opereti-, balleti- või muusikalietendusega, siis ei kasutata mõistet „kontsert“. Üldine informatsioon Mis oli kontserdi (muusikaetenduse) pealkiri? Mis oli kontserdi (muusikaetenduse) eesmärk? Seo oma seletus pealkirjaga. Kus ja millal Sa kontserti külastasid
Retsensioon kontsert Alexander Rybak "Fairytales" Minu parim kontsertelamus leidis aset 8. märtsil 2010 Nokia Kontserdimajas, kus esines 2009. aasta Eurovisiooni võitja Alexander Rybak oma kontserttuuriga "Fairytales". Kontsert algas kell 19:00, kui astus lavale soojendusesineja Ott Lepland, kes esitas oma tuntumaid lugusid, nagu "Otsides ma pean su jälle leidma" ja "I Will Talk And Hollywood Will Listen". Kell kaheksa tuli rahva ette Alexander Rybak, kes esines kuni kella veerand kümneni. Konterdi teemaks
Retsensiooni kirjutamise juhend Kuulamis-, arutlemis- ja reflekteerimisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks selliseks võimaluseks kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks teadlik muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitavalt ka põnevalt kirjutatud arvustus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserdil ei käinud. Järgnevad küsimused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Lähtu konkreetsest kontserdist. Suhtu juhendisse loovalt, arvestades kontserdi iseärasusi. Üldine informatsioon: · Mis oli kontserdi pealkiri? · Kus ja millal sa kontserti külastasid? · Mis oli kontserdi teema/ üldeesmärk? Seo oma seletus kontserdi pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal-, koori-, orkestri-, kammermuusikat vms.) · Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus, ajastu)
Arsise Käsikellade Ansambel Retsensioon Käisin vaatamas kontserti Arsise käsikellade ansambel. Kontsert toimus Tallinna 32. Keskkooli aulas, 14. Detsembril. Kontserdi teemaks oli põhiliselt Jõulud ning eesmärk tutvustada käsikelli. Kontserdil oli ainult instrumentaalmuusika, pillideks käsikellad. Esitati erinevate heliloojate loominguid, nende seas Tsaikovski, Strauss, Brahms, Grieg ja teised. Käsikelli mängisid õpilased erinevatest koolidest ning ka osad kooli lõpetanud, kuid oma huvile truuks jäänud noored. Gruppe oli kaks, ühed nooremad ning teised vanemad ja osavamad.
Minu muusikaelamus kirjutamiseks (Koostajad Karolina Sepp, Aive Skuin) Kuulamis-, arutlemis- ja reflekteerimisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks selliseks võimaluseks kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda arvamust avaldada ning seda põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks teadlik muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitav ja põnev kirjeldus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserdil ei käinud. Järgnevad soovitused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Suhtu nõuannetesse loovalt, arvestades kuulatud
Kontsert EMTA kammersaalis Õpilase nimi klass 2015 Mina käisin 17. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis kuulamas keelpillide ja löökpilli kontserti. Esinesid viiuliga Hans Christian Aavik ja Kati Meibaum, vioolaga esines Liisa Välja, Tsellot mängis Marten Meibaum ning klaveri taga oli Karolina Zukova. Esitatud teosed olid 19. ja 20. sajandist. Kontserdil olid esitatud kolme helilooja teosed. Esimesena esitati saksa helilooja Max Regeri teosed. Talle järgnesid Ungari helilooja Franz Liszti palad ja kontsert lõpetati Itaalia helilooja Ottorino Respighi loominguga. Kontsert toimus väikeses kammersaalis ning seal oli hubane miljöö. Kontsert algas saksa helilooja Max Regeri loominguga. Max Reger oli peale helilooja ka orelimängija, pianist ja dirigent. Tema teoseid esitasid keelpillid. Viiulit mängis Hans Christian Aavik, vioolat Liisa Välja ja Marten Meibaum tsellot
Kontserdi arvustus Käisin laupäeval 30.aprillil 2011 aastal Pärnus kaubandus keskuste Port Artur 1 ja Port Artur 2 vahelisel alal, kus toimus järjekordne kontsert nimega ,,PIDU", et tähistada Port Arturite 14.sünnipäeva ühes volbriööga. Port Arturi sünnipäeva õhtusel kontserdil ,,PIDU" esinesid Ukraina rahvamuusika sugemetega Svjata Vatra, Pärnu noortebänd Epordwerk ja Emil Rutiku oma bändiga Compromise Blue. Õhtu hakkas 20.00 ja rahvast oli kohale tulnud alguses vähe, kuigi võis arvata, et publiku seas on enamus nooremad inimesed, siis olid end kohale vedanud ka üllatavalt palju vanemaid inimesi
Kontserdi arvustus Oma kontserdiarvustuse otsustasin teha Metallica kontserdist, mis toimus 18. aprillil. Saku Suurhallis toimunud kontseril kõlasid James Hetfield`i, Lars Ulrichi, Kirk Hammett`i ja Robert Trujillo esituses kokku 18 lugu, nende hulgas ka hitid nagu: *Nothing Else Matters *Enter Sandman *Master of Puppets Üldmulje kontserdist oli väga väga hea. Nad olid lihtsalt ülivõimsad. Erilist muljet, vähemalt minule avaldas just see, kuidas nad oma muusika kuulajateni toovad, metalli kuulajateni toomine nii terava ja meloodilisena on lihtsalt hämmastav. Kuid kahjuks tuleb tunnistada, et bändi hiilgeajad on möödas. Selle heaks näiteks võib tuua bändi trummari Lars Ulrichi, kes kiiremaid lugusid enam päris täpselt ära ei suutnud mängida, kuid sellegipoolest lavashow ja lugude tase hoidsid emotsiooni kõrgel ja lõid õhtust pikaks ajaks meelde- jääva mälestuse.
ka Tartus. Kontserdil ,,Happy Birthday Barbra Streisand" esitasid kuulsa Ammerika laulja ja näitleja lugusid läbi aegade ühed tuntumad Eesti artistid: Gerli Padar, Uku Suviste, Ott Lepland, Nele-Liis Vaiksoo, Kelli Uustani ning Hele Kõrve. Neid saatis Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, mille dirigentideks olid Jüri Ruut Kangur ja Kapsar Mänd. Kontserti otsustasin külastasin oma klassivennaga seetõttu, kuna saabus 1. mai ja sellega seoses ka kontserdiarvustuse tähtaeg. Kontsert ise algas kell 19:00 ja minu kohale jõudes oli üllatus suur, kuna saalis oli rahvast kogunenud üle ootuste rohkem. Raske oli leida tühjasid istekohti. Kontserdikuulajatest olime ilmselt ühed noorimad, sest valdav osa kontserti kuulama tulnud inimestest olid pensionieas inimesed. Ilmselt tulid nemadki meenutama oma noorusaegu, kuulates ühe sel aja suurima staari muusikat. Kuna ennem olid kokkupuuted Barbra Streisandi muusikaga väikesed puhtalt seetõttu, et ei
RETSENSIOONI KIRJUTAMISE JUHEND Kuulamis-, arutlemis- ja reflekteerimisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks selliseks võimaluseks kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks teadlik muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitavalt ja põnevalt kirjutatud arvustus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserdil ei käinud. Järgnevad küsimused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Lähtu konkreetsest kontserdist. Suhtu juhendisse loovalt, arvestades kontserdi iseärasusi. Üldine informatsioon · Mis oli kontserdi pealkiri? · Kus ja millal sa kontserti külastasid? · Mis oli kontserdi teema/ üldeesmärk? Seo oma seletus kontserdi pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal- koori-, orkestri-, kammer-, vm)?
Chase and Status Käisin reedesel päeval 16.septembril 2011 kuulamas drum´n´bass'i ja dubstep'i viimaste aastate ühte kõige kuulsamat ning nõutumat duot Chase & Statusi, mis on Londoni päritolu elektroonilise muusika duo, mille taga peituvad DJ-d Saul Milton ja Will Kennard ning lisaks oli neil kaasas ka MC Rage. Kontsert pidi algul toimuma Tallinna suurimas öölokaalis Arena 3, kuid hiljem muudeti ürituse toimumispaigaks Eesti Näituse Messikeskus, sest publikuhuvi oli kontserdi vastu ootamatult suur. Lisaks esinesid veel DJ-d Eestist: Indivision, Influenza, Inztance, Whirl, MHKL & K-SEIN ja Trifect, kelle ülesandeks oli publik peaesineja jaoks n-ö ülesse kütta. Õhtu hakkas 22.00 kui lavale läks Whirl. Hiljem kuuldud juttudest tuli välja, et esimese esineja ajal oli Messikeskus peaaegu tühi olnud
Kontsert algas Eino Tambergi teosega ,,Festivo" ,mille ta ongi pühendanud samale dirigendile - Nikolai Aleksejevile. Selle teosega avati näiteks pidulikult Tallinnas 2008/2009 hooaeg ning hiljem järele uurides avastasin, et tegemist ongi piduliku teosega, kuid Tambergi mälestuseks mängiti seda tollel kontserdil veidi nukramas ja tumedamas võtmes. Hoolimata sellest kõlas teos võimsana. Eino Tambergi oli Eesti neoklassitsistlik helilooja ning kirjutas eesti klassikalise muusika ühe tähtteose Concerto grosso op 5. Järgmisena esitati Max Bruchi kontsert viiulile, vioolale ja orkestrile e-mollis (op 88). Max Bruch oli saksa romantiline helilooja ja dirigent, kes on eriti tuntud oma I viiulikontserdi poolest. Solistideks olid eesti viiuldaja Arvo Leibur ja Mihhail Zemtsov, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud muusik ning kogenud pedagoog, kammermuusik ja tipporkestrite esimängija. Kahe solisti koostöö sujus minu arvates imehästi, nad sobisid kokku ja täiustasid
kus esitajateks noorteorkestrid ja -koorid. Selle suurejoonelisuses veendusin ma muidugi alles kontserdi kestel. Enne polnud mul sellest muid teadmisi, kui vaid see, et palasid esitavad noored muusikud. Kuid peale kava lugemist, kust veendusin, et esitatakse maailma ühtede kuulsamate heliloojate tippteoseid, olid mu ootused ääretult kõrged. Tore oli ka kavale peale vaadates mõelda, et ma ju tean kõiki neid teoseid, mis esitamisele tulevad. Äratundmisrõõm oli suur! Ja kui kontsert peale hakkas, oli rõõm veelgi suurem! Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendiks aga Risto Joost, kes tegeleb muuseas ka laulmisega. G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester koondab täna üle 40 koolis õppiva noore muusiku
kontrabassini ning kõlaliselt omavahel tasakaalus. Polnud kuulda, et mõni rühm teistest tugevalt üle mängiks.Polnud kuulda ka möödamängimisi või sassiminekuid. Kontserti oli kuulama tulnud peaaegu terve saalitäis inimesi. Publik oli viisakas ega seganud esitusi. Kõik kuulasid tähelepanelikult ja elasid lauljatele kaasa. Kontserdi lõpus plaksutati esinejatele palavalt ning tänusõnadega kiideti ka kollektiivide juhendajaid. Minu meelest oli kogu kontsert väga hea ja lauljad olid kõrge tasemega. Enam neist lauludest meeldis mulle Keit Triisa esituses ,,Iial ei muutu võõraiks me" , sest esitus oli emotsionaalne ning väljapeetud. Esineja näis ise lugu nautivat ja muutis sellega loo ka publikule nauditavaks. Selline kontsert on heaks vahelduseks igapäevaelule ja sisutühjale muusikale mis meid igapäevaselt ümbritseb ning kui mul oleks veel võimalus taolisele üritusele minna, siis ma
Osoon Laupäeval, 17. Oktoobril 2009 leidis Lauluväljaku klaassaalis aset kontsert nimega ,,Osoon" Otsakooli sarjast ,,Päikeseloojangu kontserdid". Kontserdil esinesid kooli väljapaistvad noored solistid ja ansamblid. Kontserdi esimest poolt alustas Anastassia Tsubina, kes laulis G. Ernesaks ,,Öö" ja T. Vettiku ,,Nokturni". Esitus oli minu arvates üsna kena ja vokaalselt korralik. Väga ilusti olid kujundatud kõik fraasid ja lausete ja fraaside lõpud olid maitsekalt väljapeetud. Natuke häirivaks kujunes minu jaoks laulja suur vibraato kõrgetel pikkadel nootidel
positiivseid emotsioone, kuid mingil määral ka kurbust, sest see lugu oli väga ilus, sõnad kõlasid väga hästi, kuid viis tegi loo natuke kurvaks. See lugu oli meeldejääv, sest just seda lugu ootasin ma kontserdil kõige rohkem ning see oli viimane lugu, mille ta esitas. Teiste muusikapaladega võrreldes, ei jäänud teised muusikapalad sellest loost eriti alla. Lugu sobis väga kontserdi konteksti. Olen käinud paljudel kontserditel ning leian, et teistega võrreldes on see kontsert parem, kui teised. Ma arvan nii, sest Veziko suhtles rahvaga, mängis ise pille ning mulle meeldivad väga ta laulud. Sain palju informatsiooni selle kohta, mis varem on Vezikoga juhtunud ning kuulsin naljakaid lugusid tema tuttavate ja tema enda kohta. Ettepanekuid mul esinejale ei oleks, sest ta esines väga hästi. Anette Pilt
Kontserdikorralduse esimene reegel olevat zanriliselt sarnaste kontsertide hajutamine, et vältida ülepakkumist. Tundub küll, et tegelikult reeglid puuduvad, sest 24. ja 25. märtsi kontserdid võib liigitada kammersümfoonilisteks, kuid põnevad kavad ja ,,talendid kodus" ei kahjustanud huvi kummagi kontserdi vastu. Millest jutt? Eelmisel neljapäeval toimus Pärnu kontserdimajas Eesti Kontserdi korraldusel Aile Asszonyi ja ansambli Vivacello väga stiilne, äärmiselt põneva kavaga kontsert, mida Pärnu publik polnud veel kuulnud. Tartu ja Tallinna suured kontserdimajad pakkusid seda kava juba septembris ja eile, 31. märtsil anti kontsert Peterburi Jaani kirikus. Tallinna kontserdi arvustus Tiiu Levaldilt (vt Sirp nr 36, 2010) oli asjatundlikult kiitev ja ainus, mis pani kahtlema, on esitatud fakt, et Villa-Lobos pühendas oma ,,Bachianas brasileiras" nr 5 Visnevskajale ja Rostropovitsile. Teos on lõpetatud aastal 1945, mil maailm ei teadnud neist
Konserdiarvustus Kontsert, millel mina käisin, toimus 14. oktoobril Endla teatris. Kontsert toimus Endla Jazzklubi õhtute raames. Esines Viljandi Guitar Trio kus mängisid 3 meest - Jaan Jaago, Jalmar Vabarna, Argo Vals. Nad tundusid juba esmapilgul väga muhedad ja lõbusad inimesed. Publikut osati väga hästi lõbustada ja endale kaasa elama panna. Viljandi Guitar Trio liidab endas kolme kitarritudengit, kes õpivad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonnas. Jalmar Vabarna õpib kitarri pärimusmuusika erialal, Jaan Jaago ja Argo Vals jazzmuusika erialal
-1- 9.veebruaril kell 19.00 toimus Estonia kotserdisaalis kontsert "Beethoveni Viies sümfoonia". Kontserdil oli kavas : Sergei Prokofjev. Klaverikontsert nr 3 , C-duur Ludvig van Beethoven. Sümfoonia nr 5, C-moll Kontserdil esinesid : Vladimir Mistsuk (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Nikolai Aleksejev Vladimir Mistsuk pianist Sündis 13.jaanuaril 1968.aastal Leningradis, õppis 1975-86 St.Peterburgi muusikakoolis, 1986-91 St.Peterburgi Konservatooriumis ja Sibelise nimelises Akadeemias Soomes
Muusika retsensioon Mina käisin kuulamas professor Mare Teearu viiuliklassi õpilaste kontserti. Kontsert toimus 15. märtsil 2015 algusega kell 17:00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kammersaalis. Tegemist oli professor Mare Teearu viiuliklassi õpilaste konterdiga, mida saadeti ka klaveril. Sissepääs oli tasuta. Antud kontserdil esitati instrumentaalmuusikat. Lisaks viiulimägule sai kuulda ka kaunist klaverimängu. Kavas oli klassikaline muusika ning mängiti selliste autorite teoseid, nagu näiteks J.S. Bach, M. Ravel, H. Kareva, E. Oja, E. Tublin ning D. Shostakovitsh. Viiulil mängisid Maaja Allik, Maarja Helen Oserov, Hains Tooming, Liis Hallikäär, Juri Potstar, Tiina Mäe, Laur Ints, Valentina Vaab, Anna-Maria Rannmägi, Maris Viisma ja Ilja Magdik. Neid saatsid klaveril Lille Randma, Lea Leiten ja Maria Mikulits. Kontserdi tegi eriliseks õpilaste virtuoosne esitus ja klassikalise muusika erinevus tänapäeva muusikast.
Vahepeal oli minu jaoks päris veidrad kooskõlad, millele järgnesid glissandod. Seejärel tuli viiulite soolo, mida saatsid tsellode lühikesed poognatõmbed. Kohati tundus nagu ma oleksin mingis õudusfilmis, kus pinge koguaeg kasvab ning jõuab kulminatsiooni ja siis algab uuesti vaikselt kuni järgmise kulminatsioonini. Seda lugu kuulates nautisin ma keelpillide meisterlikku mängu. Ma usun ,et iga orkestri liige on sellise tasemeni jõudmiseks kõvasti vaeva näinud. Mind pani helilooja puhul imestama , et ta õppis Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis löökpilli- ja flöödimängu ning ometi kirjutas teose keelpillidele. Helilooja eeskujuks võib pidada J.S.Bach. ,,Lighthouse´is´´ ei ole ta kasutanud otseselt Bachi tsitaate, kuid võtmemotiiviks on siiski nn ristimotiiv, mida leidub ka Bachi teoses. Mulle tavaliselt väga kaasaegsed teosed ei meeldi , ainult üksikud ning ,,Lighthouse´´ kuulub nende üksitule hulka.
Muusika retsensioon Kirjutan muusika retsensiooni suvel külastatud ,,Juu jääb" kontserdi kohta, mis toimus 3. juulil Arensburgi hotelli Päikeseterrassil. Festival toimus juba 17. korda ning on kindlasti üks oodatumaid suvesündmusi, sest Eestis on ju vaid loetud arv muusikaüritusi, mis võivad niisuguste traditsioonide üle uhked olla. Nii otsustasimegi emaga ühel mõnusal suveõhtul ka ise seda kuulama minna. Sel aastal esines kontserdil Fääri saartelt pärit lauljanna Eivør Pálsdóttir,
Tatu Ülikooli sümfiooniorkestri kontsert Teisipäeval, 23. oktoobril kell 19:00 andis Võru Kandles kontserdi Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester. Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestrisse kuuluvad: I viiul - Andri Annus (kontsertmeister), Koidu Tani-Jürisoo, Olga Gapevaja, Helena Kisand, Karoliina Kalda, Riinu Ots. II viiul Olga Kudajeva, Karoliine Piksarv, Liisa Randmaa, Lehti Saag, Tiina Tsõtsin, Juta Mähar-Laidus. Vioola Kristiine Järvan, Ott Vilson. Tsello Olga Raudonen, Rudolf Välja, Bibi Lotta Ladva, Kirke Roosaar
Muusika retsensioon Kirjutan muusika retsensiooni suvel külastatud elava muusika õhtu kohta, mis leidis aset Arensburgi päikeseterrassil, neljapäeval, 20. augustil algusega kell 20.00. Esinejateks olid Saaremaa kohalikud muusikud Andreas Hõlpus ja Robin Mäetalu. Kontsert oli tasuta. Kontsert kestis kuskil poolteist tundi koos väikese vahepausiga. Andreas enamjaolt laulis ning saatis vaid mõnda lugu kitarril, küll aga Robin saatis kõiki laule kitarril kaasa. Kuna mõlemad noormehed minu enda tuttavad ja sõpradega tahtsime õhtupoolikut mõnusalt veeta, siis kontsert värskes õhus tundus ideaalne variant õhtu sisustamiseks. Robin ja Andreas on korduvatel kordadel Arensburgi päikeseterrassil
PÄRT ja TALLIS Pühapäeval, 18. aprillil 2010, toimus Tallinna Metodisti kirikus Kammerkoor Voces Musicalese acapella kontsert Arvo Pärdi ja Thomas Tallise muusikaga. Koori juhatas dirigent Risto Joost. Arvo Pärdi ja Thomas Tallise muusika kooslus oli minu jaoks midagi uut, aga samas väga põnevat. Ja oma üllatuseks sain aru, et nende kahe helilooja helikeeles on midagi sarnast. Aga mis täpselt, seda mina esialgu öelda ei oskagi. Võib-olla on see muusika ühtne voolamine, aga võib-olla ka midagi muud. Kontserdil kõlasid Pärdi ja Tallise teosed vaeldumisi Pärti esitati täiskoosseisuga, Tallise teoseid vähendatud koosseisuga. Pärdi teoste esitus andis hea ülevaate koori täielikust kõlast. Selle koori puhul on mind koguaeg häirinud sopranirühma väga terav ja peen toon. Hea resonants on ka dirigent Risto Joosti taotlus, kuid selle koori puhul on seda juba minu arvates liiga palju ja ära kipub kaduma sügavus ja pehmus
küsimusi. Ühel kontserdikülastajal oli võimalus asendada üht muusikut ja elus esimest korda tsellomängu proovida. Kõige rohkem meeldis mulle kvarteti esituses ABBA ,,Mamma mia". See oli energiline, haarav ja unustasin, et tegemist oli vaid nelja tsellisti etteastega. Tundus, et laval on terve orkester. Küllap oli see minu lemmiklugu ka seepärast, et olin hiljuti vaadanud kinos vaimustunult muusikafilmi ,,Mamma mia". Neli meest, neli tooli, neli tsellot ja kaunis ja meeliköitev muusika . Tsellokvarteti C-JAM kontsert oli meeleolukas ja üllatuslik. Kuna tsellokvartetis on ühendatud klassikaline keelpillikvartett, improvisatsiooniline big-band, metalne ja kaasakiskuv rock-muusika, tundlik ning emotsionaalne tsellokõla, siis see muusika ei jäta külmaks ühtegi kuulajat. Kui muusikud jälle Pärnus esinema peaksid, lähen kindlasti neid jälle kuulama. Kõlas ju sellel kontserdil vaid killuke nende suurest repertuaarist.
Hingemuusika Rootsi-Mihkli kirikus Lumisel detsembrikuu 10. kuupäeval seadsin sammud vanalinnas asuvasse Rootsi-Mihkli kirikusse, kus toimus kell 15.00 kontsert „Hingemuusika“. Kirik on väljast väike, peidetud vanalinna majade vahele, kuid seest avar ning valgusküllane. Kuigi kontsert toimus keset rutakat tööpäeva, oli minu üllatuseks kirik siiski üsna rahvast täis. Kohal olid enamjaolt vanema generatsiooni esindajad, kes kõik üksteist tundsid ning innukalt omavahel viimaseid uudiseid vahetasid. Teiste seas istus publiku hulgas ka armastatud eesti helilooja Olav Ehala. Samuti pakuti lahke kirikurahva poolt meile piparkooke ning komme. Peagi aga algas kontsert, kus esinesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Kontserti korraldatakse juba 10.ndat aastat ning emasid rõõmustaval ilusal emadepäevakontserdil oli ka heategevuslik eesmärk- selle ajal koguti raha abivajajatele lastele vajaliku kõnniroboti soetamiseks. Heategevusliku emadepäeva kontserdi juubeliprogramm oli esinejatest kirju üles astusid ansambel Traffic, Uno Loop, Tsellokvartett C-Jam ja Luisa Värk, Köök ja Kaire Vilgats, Meero Muusiku lastekoor ja käsikellade ansambel Nõmmelill. Kontsert algas hoogsalt ja haaras kuulajaid kaasa juba esimestest taktidest alates. See algas Meero Muusiku lastekoori esitatud lauluga "Emale", mis kuulub P.Ripsi repertuaari. Seejärel tervitasid kohaletulnud publikut päevajuhid Harriet Toompere ja Mait Malmstein, kes kutsusid kohe alguses publikut kaasa elama, hõigates sõnad:"Elagu emad!" Peale tervitussõnu astusid uuesti lavale Meero Muusiku lastekoori lapsed, seekord väiksemad, kuid sama kõlava häälega, kui just mitte veel paremad
celtic prayer," ja ,,Where is love?". Varem olen kuulnud teda laulmas Laulupeol ning varsti jõulude eel loodan tema laulu kuulda ka Anne veski kontserdil ,,Helisev vaikus" kuhu kavatsen minna.. Sellel noorel poisil on erakordselt võimas hääl,loodame et hääl ka peale häälemurret kestma jääb. Kontsert lõpus kõlas ühislaul ,,Ave Maria," mis jõudis kindlasti kõigi kontserdi külastajate südameisse. Kogu kontsert oli väga suurepärane, kahju et kirikus palju vabu istekohti oli, minu arvates oleks pidanud palju rohkem inimesi toetama oma külastusega võitlust HIV vastu. Ehk oleks pidanud rohkem reklaamima seda üritust, sest minagi kuulsin kontserdist viimasel hetkel. Esinejad, orkester ning muidugi ka dirigent Erki Pehk olid kõik väga võrratud. Väga häid emotsioone ja mõtteid tekitas see kontsert. Sylva Reivik 11b
reklaamitahvlil infot antud kontserdist. Sümfoonia kontserdi dirigent Risto Joost on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end Viini Muusika- ja Kaunite Kunstide Ülikoolis ning 2008 kevadel lõpetanud magistrantuuri Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis prof Jorma Panula dirigeerimisklassis. Ta on osalenud Neeme Järvi, Eri Klasi, Paul Mägi, Paul Hillieri meistriklassides ning mitmel varajase muusika meistrikursusel Taanis ja Rootsis. Alates sügisest 2006 on ta Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent, alates 2008. aastast Tallinn Sinfonietta peadirigent, alates 2009. aasta sügisest peakoormeister ja dirigent Rahvusooperis Estonia ning ka Madalmaade Kammerkoori peadirigent. Samuti on ta dirigeerinud 2009. aastal toimunud Riia Rahvusvahelisel Saksofonimuusika Festivalil ning osalenud 2009. aasta Üldlaulupeol üldjuhina.
Eesti Film 100. Suur filmimuusika kontsert 26. oktoobril külastasin koos perega Pärnu Kontserdimajas toimunud Eesti Film 100 pühendatud filmimuusika kontserti. Eesti filmi saja aastase ajaloo jooksul
Kontserti jäi lõpetama laul ,,Üksteist peab hoidma", kus laulu refräänides laulsid kaasa ka kõik LõunaAafrika koori liikmed. Seda laulu juhatas Lii Leitmaa. Selle loo võttis publik vastu suurima aplausiga, mis oli kõlanud terve kontserdi vältel. Sellele vastutasuks esitas ühendkoor selle loo üks kord veel. Pärast loo teistkordset kõlamist oli aplaus sama tugev, kuid märksa lühem, sest inimestel tekkis minu arvates soov koju minna. Minu arvates oli kontsert üldjoontes hästi ülesehitatud ja üldmulje jäi positiivne, kuid ma ei saa kindlasti väita, et see kuuluks mu lemmik kontserdite hulka. Nimelt muutus kontsert minu jaoks tüütavaks väliskoori esitatud Gloriate ajal. Oleks piisanud ühest ,,Gloria" nimelisest teosest, kuid kahjuks oli see teisiti. Õnneks lõpetati kontsert kahe huvitava teosega, mis parandas mu tuju sellest kontserdist märkimisväärselt. Lemmik lauluks sellel kontserdil sai mulle lugu nimega ,,Üksteist peab hoidma"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
