EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
kirjutati üles rohkesti loodusega seotud suulist pärimust. Temaga sama-
aegselt üle-eestilist rahvaluulekogumist korraldanud Matthias Johann
Eisen, hiljem ka Eesti Rahvaluule Arhiivi esimene juhataja Oskar Loorits
tegelesid aktiivselt pärimuse mõtestamisega, kinnistades arusaama eest-
laste erilisest suhtumisest loodusesse.
Loodussuhte iseloomu alusel seostati eestlasi teiste soome-ugri rah-
vastega ning vastandati neid nii indo-euroopaliku kultuuri kandjatele
kui slaavisugu rahvastele. Oma aja kontekstis oli sellel tugev identiteedi-
1 Oluline mõju läti ja eesti rahvakultuuri uurimisele oli saksa kõrgharitlase Johann
Gottfried von Herderi (1744–1803) tegevusel, kes töötas aastatel 1764–1769 Riias
pastorina. Pärast naasmist Saksamaale avaldas Herder kaheköitelise antoloogia
"Volkslieder", mis muuhulgas sisaldas ka eesti rahvalaulude tõlkeid saksa keelde.