Vepsalased ja vepsa keel
Vepsalaste elamispaik ulatus arvatavasti sel ajal Laadoga kagurannikult Valgjärveni. I
ja II aastatuhande vahetumisel liikusid vepsalased põhja poole, üle Sviri jõe. Sinna poole
minnes segunesid nad karjalastega ja tänu sellele sai karjalaste keel endale juurde kaks
murret: aunuse ja lüüdi murde.
9. sajandil osalesid vepsalased Kiievi-Vene loomisel. See riik asus tänapäeva
Venemaa, Valgevene ja Ukraina aladel ja riigi keeleks oli vanavene keel, mis ilmselt slaavistas
teatud osa vepsa keelest.
Peale 13. sajandit said vepsalastest riigi talupojad, lõuna pool aga mõisa talupojad.
Kapitalism tungis vepsalaste ellu 19. sajandil.
1926. aastal oli vepsalasi NSV liidus 32 800 ning nede arv oli kasvamas. 1920. aastal
loodi vepsalaste asualadele 24 rahvus külanõukogu, millest osa aga kaotati 1937. aastal.
Sõja ajal, neljakümnendatel, jagati vepsa lastele soome keelset haridus. Ka sõja ajal
annaabi.ee 
