annekteerimise ning litis need enda koosseidu. 1939-1940 kummaline sõda Pr-Sks piiril Maginot ja Siegfriedi kaitseliin, kumbki pool erilist aktiivsuse ei ilmutanud. Aktiivsem sõda merel, Sks üritas läbi lõigata Ingl varustusteid (Sks sai tõsiseid kaotusi). 1940, 9.nov hõivas Sks armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat (kuningapere sai põgeneda, enamik maad hõivati kiiresti). 1940 võttis NSVL Rumeenialt ära Bessaraabia 1940, 10.mai ründasid skslased Belgiat ja Hollandit (Välksõja plaan), kasutati langevarjuüksusi, ootamatu löök. Soomusjõudude edasiliikumist toetas lennuvägi. 1940, 12.-13.mai ületasid skslased mitmes lõigus Maasi jõe, mis avas tee märkamatult üle Ardennide liikunud tankidiviisile, mis pr kaitse läbi murdsid ja nende tagalasse tungisid. Soomusüksuste edasitungi toetasid lennuvägi, eriti sööstpommitajad Stukad. Inglastel õnnestus suure vaevaga enamiku vägedest Dunkerque'i kaudu Pr-le
1888.friederich III, suri suht kohe,ja tuli Wilhelm II.Ta oli harimatu.tahtis SKS mereriiki teha.Bismarckile ei meeldind,yritas survet avaldada,lasti lahti 1890.Uus oli Caprivi.Alandas kaitsetolle,lyhem tööpäev.1894 Caprivi vallandati.C von Hohenlohe.tõstis kaitsetolle.riigipäevahoone ehitati valmis.Kaubanduskoodeks.Välispoliitika:SKS otsis liitlasi.Tehti kolmikliit-A.U ja SKS 1879 ning ITL 1882.Bismarck ei tahtnud kolooniaid vallutada,siiski tegi seda. (togo,kamerun,uus-guinea)skslased olid head strateegid,aga halvad kolonisaatorid- palju ylestõuse.UUs kantsler Bülow.1900-1914:Jätkus majandusime.Toorainepuudus.Suurem export.Koostöö teiste riikidega.Bülow jätkas Bismarcki liini.Tõsteti kaitsetolle-raha sõjaväele ja laevastikule.Aafrikas oli 1904 ylestõus,parlament raha ei andnud,et maha suruda,Bülow saatis laiali,uus valitsus andis raha.Võidujooks INGL laevastiku pärast,jäädi alla.Treednaut.Tõsteti jälle makse,valitsus lagunes,keiser vallandas Bülowi
a teine pool oli otsustav Vaikse ookeani sõjatandril, kus ameeriklased saavutasis suures merelahingus Midway saarestiku lähedal võidu Jaapani laevastiku üle ning asuti hõivatud alasid tagasi vallutama. 1944.a. sügisel alustasid ameeriklased Filipiinide vabastamist. 1.8 Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.a. Punaarmee alustas rünnakutega nii nii põhja- kui lõunatiival, murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all jäi pealetung seisma, millest sai idarinde kõige ,,kuumem" koht, skslased võitsid isegi mõned kaotatud alad tagasi. Eesti rahvuslik vastupanuliikumine kutsus liituma Saksa armeega, et hoida Punaarmee Eestist eemal ning luua eeldused iseseisvuse taastamiseks. Punaarmee saavutas edasi edu Ukrainas, jõuti välja Rumeenia piirini. Juunis piiras Punaarmee ümber Saksa üksused, tungis Poolasse ja liikudes edasi Varssavi poole. 1.augustil alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu, et seada ametisse oma rahvuslik valitsus. Punaarmee
a teine pool oli otsustav Vaikse ookeani sõjatandril, kus ameeriklased saavutasis suures merelahingus Midway saarestiku lähedal võidu Jaapani laevastiku üle ning asuti hõivatud alasid tagasi vallutama. 1944.a. sügisel alustasid ameeriklased Filipiinide vabastamist. 4.10 Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.a. Punaarmee alustas rünnakutega nii nii põhja- kui lõunatiival, murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all jäi pealetung seisma, millest sai idarinde kõige ,,kuumem" koht, skslased võitsid isegi mõned kaotatud alad tagasi. Eesti rahvuslik vastupanuliikumine kutsus liituma Saksa armeega, et hoida Punaarmee Eestist eemal ning luua eeldused iseseisvuse taastamiseks. Punaarmee saavutas edasi edu Ukrainas, jõuti välja Rumeenia piirini. Juunis piiras Punaarmee ümber Saksa üksused, tungis Poolasse ja liikudes edasi Varssavi poole. 1.augustil alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu, et seada ametisse oma rahvuslik valitsus. Punaarmee
annaabi.ee 
