Tanel Joametsa klaverikontsert Jõhvi Kontserdimajas toimus 23. jaanuaril väga kaasahaarav Tanel Joametsa klaverikontsert. Esitatikolme erineva helilooja teoseid, mille meeleolu oli kord moll, kord duur ehk lainetav. Tanel Joamets on lõpetanud klaveri erialal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ja Eesti Muusikaakadeemia ning täiendanud ennast ka improvisatsiooniõpingutega. Soolokontserte on ta andnud peaaegu üle maailma. Kontserdil mämgis ta Claude Debussy, Aleksandr Skrjabini ja Sergei Rahmaninovi teoseid. Olin vaimustuses tema nüansirohkest ja seesmiselt laetud kõlakasutusest, samuti omanäolisest ja kirglikust esitusviisist. Helilooja Pierre Boulez on kirjutanud:“Muusikamaastik polnud enam kunagi endine, kui pildile ilmus Claude Debussy, kes väitis, et helilooja kõrv ja maitse on paremad otsustajad kui harmoonia- ja polüfooniareeglid ning lõi teoseid, mida põlgasid akadeemikud ja armastas publik.“ Klaveril on Debussy loomingus eriline koht
Suurt osa tema kujunemisel etendas Chopini muusika. Tasapisi vabastas ta ennast tema eeskujust ja hakkas realiseerima omaloodud utoopilist tervikkunsti. Sellesuunalise mõttearengu käigus leiutas ta oma harmooniareeglid, mis hakkasid üha enam valitsema tervet tema loomingut. Täiskasvanuna, kirjutades leegitsevat sümfooniat ,,Tulepoeem" mõtles helilooja selle ettekandmiseks välja erilise värvusseadme. Tema kujutluses seostusid helid värvitoonidega. Skrjabini muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise, see aga ei tähenda, et ta oma kodumaa muusikast kaugele jäi. Tema muusikale on omased teised venepärasusele viitavad jooned: kellahelinad, pajupilliviled, vene rahvalaulule omane kahehäälsus. Aleksandr Skrjabini loodud klaverisonaadid näitavad ilmekalt tema loomingustiili kujunemisteed. Helilooja oli 20-aastane, kui valmis tema 1. sonaat. See oli aeg, mil ta seisis
tal trompetit ja trombooni, ka poisil tekkis isa kõrvalt pisik puhkpilli mängida. Lapsena õppis Tubin pikoloflööti ning 10-aastaselt hakkas kaasa mängima kohalikus orgestris. Alghariduse omandas Eduard tubin Alatskivi lähedal Naelaveres. 1920.a. astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus juhatas laulukoori ja mängis orkestris tsellot. Tänu õpingutele Tartus sai noormees osa sealsest muusikaelust. Kuulas "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat Beethovenist, Aleksander Skrjabini ja Heino Ellerit. Lisaks Seminarile õppis Tubin ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Pärast Seminari lõpetamist töötas Eduard õpetajana Nõos. Kõrgemas muusikakoolis jätkas aga kompositsiooniõpinguid. Tõsisemalt hakkas ta muusikaga tegelema pärast muusikakooli lõpetamist. 1931-1944.a. töötas "Vanemuise" teatris, algselt repetiitorina ning hiljem dirigendina. Tartus töötas ka mitme kooriga ja juhatas sümfooniaorkestreid. 1930.a. oli Tubin Eesti üks hinnatuim helilooja
· 19751991 Tallinna Konservatooriumi klaveriklassi vanemõpetaja · 19781985 EMFi noodiväljaannete muusikatoimetaja (sh. Rudolf Tobiase, Mart Saare, Eduard Oja, Heino Elleri ja Peeter Südame teoste toimetaja) · 19871992 Eesti Kontserdi produtsent Rahvusvahelise muusikafestivali ,,Eduard Tubin ja tema aeg" asutaja ja kunstiline juht (alates 2001) Rumessen on tuntud tsükliliste teoste esitajana: · 1972 Aleksander Skrjabini 10 sonaati · 1976 Johann Sebastian Bach "Hästi tempereeritud klaver" I osa · 1979 Frederic Chopini 27 etüüdi · 1977, 1981 Eduar Tubina kõik klaveriteosed · 1980 Sergei Rahmaninovi 15 etüüd-pilti · 1982 Mart Saare klaveriteosed 1987 Heino Elleri kõik 29 klaveriprelüüdi Plaadistused ja publikatsioonid Ta on heliplaadistanud ka Heino Elleri ja Eduard Oja klaveri- ja kammermuusikat.
närvidele, jättes südame külmaks 5 Pärast 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni sõitis Rahmaninovi perega välismaale. Ta esines kontsertidega Rootsis, Taanis ja Ameerikas. Iga tema esinemine sai suureks sündmuseks. Kõige rohkem mängib ta Teist kontserti, soolokavades prelüüd, muusikalisi hetki ja teise heliloojate: Skrjabini, Medtneri, Beethoveni, Schumanni, Chopini, Liszti ja Griegi muusikat. Vaatamata tema menule oli ta rahutu. Kus ta ka ei viibinud püüdis ta alati luua miljööd oma kodumaast - Venemaast. Aastad mööduvad, kuid helilooja jätab oma töö pooleli. Alles kümne aasta pärast otsustab ta pooleni jäänud Neljanda kontserdi lõpetada. Kodumaast eemal loodud uueks teoseks saab "Kolm vene laulu". Viie aasta pärast võtab
alghariduse. Isa kõrval, kes mängis trompetit ja trombooni, õppis ta lapsena pikoloflööti ning hakkas 10-aastaselt kaasa mängima kohalikus orkestris. 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminari, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori. Samuti avanes noorel muusikahuvilisel nüüd võimalus osa saada Tartu kontserdielust, kuulata "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat Beethovenist Aleksander Skrjabini ja Heino Ellerini. Lisaks seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all. 1926. aastal lõpetas Tubin Tartu Õpetajate seminari ning töötas mõned aastad kooliõpetajana Nõos, jätkates kompositsiooniõpinguid kõrgemas muusikakoolis. Tema tõsisem muusikutegevus algas pärast Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetamist 1930. aastal
Ljadovi, Glazunovi ja Solovjovi juures. · Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurikeskusena pakkus St. Peterburg Saarele häid · Kantaadid: "Hommiku tulekul" segakoorile (K. E. Sööt; 1908); "Kosjasõit" sega- ja kontakte kaasaegse muusika erinevate suundadega. Eriti sügavat muljet avaldas naiskoorile (rhvl. aineil; 1933); "Õnne mälestus" segakoorile ja naiskvartetile (M. talle Debussy ja Skrjabini muusika. Heiberg; 1938) · Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, · Segakoorilaulud: "Mets kohiseb", "Suur kontsert algab koidu a'al", "Laula mulle komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna unelaulu", "Oh kodumaa", "Luule, see ei tule tuulest" (A. Haava), "Kuidas juhtus" muusikaelus
1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel kompositsioonis (oli õppinud ka Rimski-Korsakovi juures). Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurikeskusena pakkus St. Peterburg Saarele häid kontakte kaasaegse muusika erinevate suundadega. Eriti sügavat muljet avaldas talle Debussy ja Skrjabini muusika. Saar hindas heliloojana kõrgelt ka Rimski-Korsakovi, kes ühendas oma loomingus sajandivahetuse muusika uued tendentsid vene rahvamuusika joontega. Viimane soovitas ka oma õpilastel kasutada loomingus rahvaviise ja rõhutada nende omapära. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. Saare suhet eesti kultuuri mõjutas oluliselt rühmitus "Noor-Eesti"
Isa kõrval, kes mängis trompetit ja trombooni, õppis ta lapsena pikoloflööti ning hakkas 10 aastaselt kaasa mängima kohalikus orkestris. 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu õpetajate Seminaril, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori. Samuti avanes noorel muusikahuvilisel nüüd võimalus osa saada Tartu kontserdielust, kuulata " vanemuise " sümfooniaorkestri esitluses muusikat Beethovenist Aleksander Skrjabini ja Heini Ellerini. Lisaks Seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all. 1930. aastae lõpuks oli Tublin tõusnud eesti hinnatumate heliloojate hulka. Tõsteti esile tema erakordset andekust, kompositsioonitehnilist meisterlikust ja loomingulist viljakust. 1938. aastal täiendas Tubin end Budapestis Zoltán Kodály juures. Eestis esitasid mitmed Tubinale
omandas ka alghariduse. Isa kõrval, kes mängis trompetit ja trombooni, õppis ta lapsena pikoloflööti ning hakkas 10-aastaselt kaasa mängima kohalikus orkestris. 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminari, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori. Samuti avanes noorel muusikahuvilisel nüüd võimalus osa saada Tartu kontserdielust, kuulata "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat BeethovenistAleksander Skrjabini ja Heino Ellerini. Lisaks seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all. 1926. aastal lõpetas Tubin Tartu Õpetajate seminari ning töötas mõned aastad kooliõpetajana Nõos, jätkates kompositsiooniõpinguid kõrgemas muusikakoolis. Tema tõsisem muusikutegevus algas pärast Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetamist 1930. aastal
sandiviisideks, sest et neid tõesti kerjajate ja vaeste inimeste suust veel kuuleb. On väga soovida, et Eesti rahvaviisid mitte ei kaoks. Neid peaks üles kirjutama ja koguma... Sest rahvalaulu najal saaksivad meie heliloojad Eesti muusikale tüpilise aluse panna..." Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurikeskusena pakkus St. Peterburg Saarele häid kontakte kaasaegse muusika erinevate suundadega. Eriti sügavat muljet avaldas talle Debussy ja Skrjabini muusika. Saar hindas heliloojana kõrgelt ka Rimski-Korsakovi, kes ühendas oma loomingus sajandivahetuse muusika uued tendentsid vene rahvamuusika joontega. Viimane soovitas ka oma õpilastel kasutada loomingus rahvaviise ja rõhutada nende omapära. 3. Hilisem elu 3.1. Cyrillus Kreegi hilisem elu Paljudeks aastateks sai Cyrillus Kreegi elukohaks Haapsalu, kus ta muusikaõpetaja ja koorijuhina edendas kohalikku elu. 1917. aasta sügisel hakkaski Kreek andma
../ Ja torm väljas vaikis ka." 1909. a. kuni 1911. a. oli Saar, elades vaheldumisi Tartus ja Peterburis, jätkanud kompositsiooniõpinguid A. Ljadovi juures. Peterburis, kus noodikirjandus oli kättesaadavam kui kodumaal, sai ta rahuldada oma suurt huvi muusikaliteratuuri tundmaõppimiseks ja põhjalikumaks süvenemiseks kaasaja novaatorlikumate meistrite loomingusse. Nähtavasti köitsid Chopini ja Griegi loomingu kõrval ta loovfantaasiat eriti Debussy ja Skrjabini teosed. Kuna Saar oli suurepärane improviseerija ja imiteerija, siis ei tule imestada, et mõjutused kajastuvad instrumentaalteoseis tugevamini kui vokaalloomingus. Koorilaul oli Eestis väga rahvalähedane. Sellega pidi iga koorilaule loov helilooja arvestama. Ka soololaul on seotud oma tinglike "normidega". Seevastu miniatuurseis klaveripalades, mis väheseid erandeid arvestamata, moodustavad peaaegu kogu Saare instrumentaalloomingu, samuti soololaulude
norra, hollandi ja vene keelt (ibid). 297 Visarkiv’i teaduri Roger Bergneri intervjuu siinkirjutajale 16.05.2006 Stockholmis. 298 Nii meenutas Aino Tamjärv, et gümnaasiumipäevil, kui reaalgümnaasiumi muusikaring organiseeris kohtu- misi Elfriede Lenderi tütarlaste erahumanitaargümnaasiumi õpilastega, kus tema õppis, esines I. Laaban alati klaveril, mängides Skrjabini, Stravinski või mõne muu kaasaegse helilooja loomingut. Talle ei istunud romantiline muusika. Samast allikast on teada ka tema suur huvi kunstiajaloo vastu juba gümnaasiumipäevil. (A. Tamjärve intervjuu siinkirjutajale 17.05.2006 Stockholmis). 299 Sound poetry - “häälutus” e keelemuusika on poeesiastiil, kus tekst ja keelevälised häälutused markeerivad ürgset luulet
annaabi.ee 
