Naispeategelased ja armastuse käsitlus Paulo Coelho teostes
ennast ihaldatuna ilma eelnevate või järgnevate probleemideta.
Ta oli harjutanud ennast meestele ainult teatud kindla koguse naudingut andma ei rohkem
ega vähem, vaid nii palju kui vajalik. (,,Veronika otsustab surra" lk 48)
Veronikale olid olulisemad teised eluavaldused ning sellepärast ta väga ei keskendunud
armastuse otsimisele. Ta ei mõtelnud ega rääkinud väga sellest. Romaani lõpuks oli tema
suhtumine aga vastupidine vaimuhaiglas kohtas ta skrisofeenik Eduardit. Nende
kummalisest suhtest arenes omamoodi armastus. Tekkis täiesti tahtmatu ja eelarvamusteta
suhe. Armastus leidis Veronika.
,,Kuna ma sind ainult nädal aega tunnen, on liiga vara öelda: ma armastan sind. Et ma aga
hommikut ilmselt ei näe, on seda samas ka liiga hilja öelda. Mehe ja naise hullumeelsus just
selles seisnebki armastuses." (,,Veronika otsutsab surra" lk 192)
18
4