õigusabi); • pesemisvõimaluste ja riideabi pakkumine; • terviseteemaline nõustamine: kuidas turvalisemalt narkootikume kasutada ja vältida üledoose; • üledoosidest tingitud surmade vältimiseks opioide süstivatele narkomaanidele ja nende lähedastele elupäästva ravimi (naloksoon) võimaldamine koos vastava koolitusega; • infektsioonide ennetamine, varane infektsioonide avastamine ja õigeaegne ravi (läbi aktiivse skriinimise) ning suunamine tervishoiuteenuste juurde; • sõltlaste motiveerimine ja suunamine sõltuvushäirete ravile ning rehabilitatsiooniteenustele; • sõltuvusprobleemidega naiste seas soovimatute raseduste vältimine. Elulisi fakte • 1990ndate keskel tõusis süstivate narkomaanide arv Ida-Euroopas; • Põhiliseks süstitavaks narkootikumiks on opiaadid; • 95% oopiumi toodetakse Afganistanis; • 1990ndatel moonivedelik; • Alates 1998 heroiin;
seisus ja ka väga halvas. Rootsis kaotati põgenejate laagerid 1945.aastaks, kuid Saksamaal kaotati viimane laager 1953. Rootsis saadeti üsna pea eestlased iseseisvat elu elama. Saksamaal see vastu tuli pagejatel veeta veel mõned aastad veel laagrites. Saksamaal hakati inimestele tegema taustauuringuid. Selle käigus anti NSV Liidu kodanikud Venemaale välja. Saksamaaga koostööd teinud ja Saksamaa sõjaväes olnud inimesed heideti laagrist välja ja haiged saadeti ravile. Skriinimise ( tausauuringute, kontrolli) käigus üritati meelitada põgenikke kodumaale tagasi pöörduma, kuid nad polnud nõus kodumaale tagasi minema. Siiani oli Rootsis olnud hea elu, kuid kui 1946. aastal anti NSV Liidule põgenenud välja. Samal aastal peeti Rootsi ja NSV Liidu kaubandusläbirääkimised, kus räägiti ka Balti põgenikest. Peale seda muudeti Rootsi perekonnaseadust ja seati eestlaste järmistele tegemistele piirangud. Tänu sellele halvale olukorrale põgenes 1945-1949
hapruse eelses seisundis olevaks. Hapruse füsioloogiline alus on hüübivuse aktiveerimine ja põletikumarkerite tõus. Haiglasse saabudes hapruse diagnoosimiseks on vajalik läbida skriinimist ja selle jaoks soovitatakse teha mõningaid teste nagu FRAIL, GFST ja CFS. Lisaks ka võib teha kõnnikiiruse ning tõuse- ja kõnnitesti. Pärast skiinimist tuleb läbida arsti hindamist, kus arvestatakse haige eelnevat seisundit ja ägeda olukorra iseloomu. Kui haigel on skriinimise tulemus positiivne ja haprus on selgelt väljendatud, siis on nõutav teha igakülgset geriaatrilist hindamist. Diagnoosimise käigus on oluline hinnata, mis probleemid on haigel tervisega ja mis järjekorras need vajavad lahendamist, kas sekkumiste kahju kaaluvad üles loodetava kasu. Enamus 70-aastased ja vanemad inimesed ning kõik, kellel esineb oluline kaalukaotus kroonilise haiguse tõttu, peavad käima skriinimisel hapruse suhtes, et saavutada füüsiliselt
2001.) 6 GERIAATRILISE PATSIENDI SEISUNDI HINDAMISEKS KASUTATAVAD TESTID: · Minimental test · Kognitiivse funktsiooni hindamise lühitestid · Geriaatrilise depressiooni skaala lühivorm (GDS-15) · Vaimsed, emotsionaalsed ja kognitiivsed probleemid- haigused,kahjustused ja sümptoomid · Alkoholismi skriinimise test (CAGE) · Michigani alkoholismitest · Kuulmise, nägemise ja kõnelemise hindamine (eelkõige õdedele) · Sotsiaalse seisundi hindamine (eelkõige arstidele ja õdedele) · Sotsiaalse seisundi hindamine (eelkõige Sotsiaaltöötajatele) · Zariti hooldaja koormuse hindamise intervjuu · Mitmemõõtmeline hooldaja koormuse uuring · Igapäevaelu toimingud (kohandatud Katzi skaala) · Igapäevaelu instrumentaalsed toimingud (kohandatud Lawtoni skaala)
annaabi.ee 
