C-vitamiin Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kust saame ? 3. Miks tarbida ? 4. C-vitamiini puudus 5. Sisaldus 100 grammis 6. Artikkel 7. Kasutaud kirjandus Sissejuhatus C-vitamiin ehk askorbiinhape ehk L-askorbaat on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Juba 18. sajandi keskel ilmus töö pealkirjaga "Traktaat skorbuudist". Selles tõdeti, et tolleaegseid meremehi teise ilma saatnud skorbuuti saab vältida, kui süüa pidevalt värsket aedvilja ja sidruneid. Alles palju hiljem selgus, et meremeeste elu päästis C-vitamiin (tuntud ka kui L- askorbiinhape ehk L-askorbaat). Selle ühendi bioaktiivsus kaob kergesti kuumutamisel, hapniku ja valguse käes. Kust saame ? C-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes. Parimad Eestimaal kasvavad
L-askorbiinhape (vitamiin C) Seotud hüdroksüülimise reaktsioonidega. Imendub täielikult ja jaotatakse üle keha laiali. Umbes 3% keha vitamiin C varust (20-50mg/kg kehakaalu kohta) eemaldatakse uriiniga, lisaks askorbiinhappena, deshüdroaskorbiinhappena (kokku 25%) ja nende metaboliitidena (2,3-diketo-L-guloonhappena 20% ja oksaalhappena 55%). Skorbuut Vajadus, leidumine Askorbiinhape on üldtugevdav vitamiin. Vaegus põhjustab skorbuuti. Varaseimad kirjeldused skorbuudist pärinevad Egiptusest 3000 eKr. Hippocrates kirjeldas haigust 500 eKr. 1753. aastal avaldas James Lind raamatu ,,Skorbuudi ravi". 1928 aastal Albert Szent-Gyorgyi isoleeris kuuesüsinikuliga redutseeriva aine. 1932. aastal tema ja C.C. King näitasid, et see aine ongi antiskorbuutsuse aluseks. Albert Szent-Gyorgyi nimetas selle aine askorbiinhappeks ja sai 1937. aastal Nobeli preemia. Askorbiinhapet esineb kõigis looma- ja taimerakkudes enamasti vabas vormis ja ka valkudega seotult.
sai oli raudrüü. Varsti tõid mustlased ( nimega Melquiades) luubi, millega kõik põlema pandi. Siis pidi muidugi ka Jose selle saama , ta katsetas sellega nii palju et oleks isegi maja põlema pannud. Tema naine Ursula Iguaran oli muidugi mõista väga murelik. Varsti tuli mees avastusele, kui oli päevi päikest vaadelnud , et maa on ümmargine kui apelsin. Seda fakti toetasid ka mustlased, kuna mujal oli see juba tõestatud. Kui mustlased tagasi tulid oli Melquiades skorbuudist oma hambad ära kaotanud aga tal olid proteesid, mis oli suur ime. Jose Arcdio Buendia oli muidu üks küla töökamaid mehi, ta oligi see kes selle küla üldse üles ehitas, mõtles kõik majad ja tänavad välja , et kõik majad üht maadi päikest saksid, ja tõi linnud. Mingi aeg olid nad üle mägede siia tulnud ja linna rajanud. Siis tahtis aga Jose minna merd uurima läks põhja. Ta jõudis laevani mis oli madalikul. Siis mereni ja uuesti mereni ta oletas ,et nad on poolsaarel
annaabi.ee 
