ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsiooni all mõistetakse kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt. Saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajajaks sai Martin Luther. M. Luther oli sündinud 10.nov. 1483.a. Eislebenis. 1507.a. pühitseti Luther preestiks. 1512.a. sai Luther teoloogiadoktoriks ja ühtlasi Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks. Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogidega, tekkisid vaidlused. Tõelise tüli vallandas järjekordne patukaristuskustutuskirjade e. indulgentside müük. Kõigi pühakute pühal 31.okt. 1517.a. naelutas Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Seda sündmust loetakse reformatsiooni alguseks. Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes
Sisulisi reforme aga ei suudetud ellu viia ning ühtse kiriku asemel tekkisid hoopis erinevates piirkondades rahvuskirikud. 13. Reformatsioon Saksamaal. luterlus=katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus. Reformatsioon-kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt(valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal) Saksa reformatsiooni tähtsamaks juhtijaks ja kiriku rajajaks sai Martin Luther. Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogidega, tekkisid vaidlused. Juulis 1518 tuli korraldus, et Luther ilmuks 60 päeva jooksul Rooma , kaitsmaks end ketserlussüüdistuste vastu. Luther ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust, pidades küllaldaseks ristimist ja armulauda. Ta astus välja ka mungatõotuse igavese kohustuslikkuse vastu, leides, et munkadel ja nunnadel peab olema kloostrist lahkumise õigus. Varsti jõudis Luther ordude ja kloostrite eitamiseni
· Leiutati uusi makse · Jätkus patukahetsuskirjade müük · Martin Luther · Oli saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks · Uue kiriku rajaja · 1507 pühitseti ta preestrik · talle anti ülesanne õppida teoloogiat · 1512 sai teoloogiadoktoriks ühtlasi ka Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks · Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogidega · Tõelise tüli vallandas indulgentside müümine · Kõigi pühakute pühal 31.oktoobril 1517 naelutas Luther Wittenbergi lossikiriku üksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristuse kustutamise kohta. · Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust · Oma teese kaitses Luther pidades mitmes linnas diskussioone sealsete teoloogidega
katoliku kiriku poolt, avaldas möju teoloogiakäsitlusele ja filosoofia öpetusele. MARTIN LUTHER Saksa reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther (sünd 10.11.1483 Eislebenid). 1507 pühitseti Luhter preestiks. Ta astus Saksi kuurvürsti asutatud Wittenbergi plikooli, elades ise ordukloostris. 1512 sai temast teoloogiadoktor ja sama ülikooli piibliteaduse professor. VÖITLUSE ALGUS Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogiatega. Töelise tüli vallandas järjekordne indulgentside müük, mida volitas paavst Leo X, saates munga Johann Tetzeli, volitades teda vabastama inimesi karistustest raha eest. Köigi pühakute pühal, 31.10.1517 naelutas Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristamise kustutamise kohta. Ta väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid vöib ainult kinnitada jumala andestust. USUPUHASTUS
Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, "tegeliku" keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?) 4. 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad 17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled. Temaatika osas tagasipöördumine skolastiliste grammatikute juurde: otsiti keele universaalset alust. Otsinguid püüti tõestada Euroopa keelte vormielementidega. 18. saj pööre empiirilisuse suunas, loobuti teoloogilise suunitlusega spekulatsioonidest. Taustal maadeavastused. Arutlused eri keelte sugulussuhete üle. Taust: Murrang reaal-teadustes (Galilei, Copernicus, Kepler, Newton). Empiiriline analüüs + ratsionaalne (matemaatiline) esitus. Ratsionalism filosoofias (Descartes 1596 1650; Leibniz 1646 1716). Keeleteadus:
detailide rohkus) · Eneseiroonia + ahastus + nukrad toonid + naljatlevus. · Elu ülekohtu vastu protestiv, mitmetooniline, surma ees naerev ja nuttev. 5. Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. · Keskajale järgne, loodusest ja antiigist tiivustatud vaimuliikumine Lääne-Euroopas 14.-16. sajandil. Uusaja algus · Isiksuse vabanemine keskaja kirikudogmade, skolastiliste teadmiste, seisuslike normide kammitsaist. · Individuaalsuse vabanemine ja kunstis rakendumine · Humanistide tegevus; alates Petrarcast propageerisid nad ka inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabaduse eest. Nii mahtusid humanistide alla nii pisikest antiigi teadusharu uurivad õpetlased kui elutervikule avatud kirjanikke nagu Petrarca, Boccaccio, Ersamus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare, Cervantes. · Maadeavastused 15
Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, "tegeliku" keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?) 4. 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad 17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled. Temaatika osas tagasipöördumine skolastiliste grammatikute juurde: otsiti keele universaalset alust. Otsinguid püüti tõestada Euroopa keelte vormielementidega. 18. saj pööre empiirilisuse suunas, loobuti teoloogilise suunitlusega spekulatsioonidest. Taustal maadeavastused. Arutlused eri keelte sugulussuhete üle. Taust: Murrang reaal-teadustes (Galilei, Copernicus, Kepler, Newton). Empiiriline analüüs + ratsionaalne (matemaatiline) esitus. Ratsionalism filosoofias (Descartes 1596 1650; Leibniz 1646 1716). Keeleteadus:
Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, "tegeliku" keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?). 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad. 17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled. Temaatika osas tagasipöördumine skolastiliste grammatikute juurde: otsiti keele universaalset alust. Otsinguid püüti tõestada Euroopa keelte vormielementidega. 18. saj pööre empiirilisuse suunas, loobuti teoloogilise suunitlusega spekulatsioonidest. Taustal maadeavastused. Arutlused eri keelte sugulussuhete üle. Taust: Murrang reaal-teadustes (Galilei, Copernicus, Kepler, Newton). Empiiriline analüüs + ratsionaalne (matemaatiline) esitus. Ratsionalism filosoofias (Descartes 1596 1650; Leibniz 1646 1716)
Pagulaste kohanemisprobleemid ja koduigatsus. Hirm, üksindus. Pilet 7 1. Renessansi mõiste, Dante elu ja looming, ülevaade ,,Jumalikust komöödiast” Renessanss toimus Lääne-Euroopas 14.-16. sajandil. Oli antiigist, loodusest tiivustatud vaimuliikumine. Murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsuse ninga vabamate inimsuhete poole tähistas ka uusaja algust. Renessansis vallandus inimese individuaalsus, inimesed said vabaks keskaja dogmadest ja skolastiliste teadmiste kammitsaist. Eriti avaralt peegeldus kunstiloomes. Renessanss on lahutamatu humanismist. Humanistid – õpetlased, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid seda kaasajale. Antiik oli tunginud läbi veidi ka keskajal munkade ümberkirjutamise tõttu, kuid tol ajal polnud maailm sellele vastuvõtlik. Humaniste vastandati keskaja õpetlastele ja vaimulikele, kuid alates Petrarcast hakkas humanism tähendama
mineviku naistest». 12. ÜHE 20. SAJANDI EESTI KIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS Pilet 7 13. RENESSANSI MÕISTE, DANTE ELU JA LOOMING, ÜLEVAADE ,,JUMALIKUST KOMÖÖDIAST" Renessanss oli Lääne-Euroopas 15.-17. saj. Oli antiigist, loodusest tiivustatud vaimuliikumine. Murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsuse ninga vabamate inimsuhete poole tähistas ka uusaja algust. Renessansis vallandus inimese individuaalsus, inimesed said vabaks keskaja dogmadest ja skolastiliste teadmiste kammitsaist. Eriti avaralt peegeldus kunstiloomes. Renessanss on lahutamatu humanismist. Humanistid õpetlased, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid seda kaasajale. Antiik oli tunginud läbi veidi ka keskajal munkade ümerkirjutamise tõttu, kuid tol ajal polnud maailm sellele vastuvõtlik. Humaniste vastandati keskaja õpetlastele ja vaimulikele, kuid alates Petrarcast hakkas
Elulugu S. Pufendorf sündis Saksimaal pastori peres, kus sai range luterliku kasvatuse. Ta õppis Grimma vürstlikus koolis, kus õppetöö toimus Melanchtoni vaadete vaimus. 1650.a. alustas ta Leipzigi ülikoolis teoloogiaõpinguid, kuid pöördus peatselt teiste ainete poole. 1656.a siirdus ta Jena ülikooli, kus tegeles õigusteaduse ja filosoofiaga. 1658.a. sai magistrikraadi, kuid doktoritiitli lükkas tagasi põlgusest akadeemilise tsunfti ja selle skolastiliste meetodite suhtes. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Pufendorf Kopenhaagenis Rootsi saadiku juures koduõpetajana. Rootsi-Taani sõja tõttu sattus ta 8 kuuks vanglasse. Taani perioodil valmis ka esimene teos. Selle ilmumise järel valiti ta Heidelbergi professoriks, kus tema jaoks loodi esimene loomu- ja rahvusvahelise õiguse õppetool. 1670.a. siirdus ta Rootsi kuninga kutsel Lundi ülikooli professoriks. Lundi periood on viljakaim tema elus, siin ilmus 1672.a
annaabi.ee 
