V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
vana mõõga, annab selle Voltaire'ile pihku ja tormab sellega vana Euroopat ründama, kelle
arhitektuurilise väljendusvormi ta juba varem oli hävitanud. Kaheksateistküm-' nenda
sajandi lõpuks on tal kõik vana lõhutud, üheksateistkümnendal sajandil hakkab ta uuesti
ehitama.
Küsime nüüd, kumb kunst esindab tõeliselt kolme sajandi kestel inimese mõtet? Kumb
neist seda edasi kannab? Kumb väljendab mitte ainult tema kirjanduslikke ja skolastilisi
harrastusi, vaid kogu ta üldist liikumist kogu ta laiuses ja sügavuses? Kumb neist sammub
alati, pidevalt kaasa inimsooga, kes liigub edasi tuhandejalgse elukana? Kas arhitektuur või
trükikunst?
Muidugi trükikunst. Ärgu eksitagu: arhitektuur on surnud, trükitud raamat bn ta surmanud;
ta on surnud tagasipöördumatult, surmatud sellepärast, et ta pole nii püsiv, sellepärast, et ta
1
0
2
ii
11;
on kulukam. Katedraal maksab miljardi. Kujutletagu ainult, kui suuri kulusid see nõuaks,
annaabi.ee 
