mitte unenägu? Aastal 1641 ilmunud "Meditatsioonides esimesest filosoofiast" mõtleb Descartes lõpuni mõtte, mida ta eelnevas teoses juba alustanud oli. Jumal Oma mõtetest leidis Descartes kujutluse täiuslikust olendist Jumalast; See mõtteline kujutlus on, sest ma mõtlen teda, kuid ta ei saa pärineda minult, sest ma olen ebatäiuslik. Ja täiuslik ei saa lähtuda ebatäiuslikust see on aksioom, mis pärineb Descartes'i poolt muidu põlatud antiik- ja skolastilisest traditsioonist. Filosoof leidis, et järelikult peab siis väljaspool teda olema Jumal, kes oma täiuslikkuse tõttu meid petta ei saa, vaid annab võimaluse tunnetada, siis ei saa see olla illusioon sul on keha, sind ümbritseb loodus ja 2+2=4. Jumal On substants ehk see, mis ei vaja oma olemasoluks midagi peale iseenda; Peale Jumala on veel relatiivsed substantsid: vaim ja keha, mis vajavad oma olemasoluks Jumalat; Vaimu põhiomaduseks on mõtlemine ehk cogitatio.
nagu kõik inimesed. Kas nad olid sealjuures ka omanikud või kuulus neile vaid igal ajal 8 tühistatav valitsus oma asjade üle? Põhiprobleem seisnes selles, kes saab üldse olla omanik, kellele kuulub võime olla õiguste ja kohustuste kandja, seega õigusvõime. Edasi sai minna mitut teedpidi. Kui lähtuda keskaegsest skolastilisest õigusõpetusest, mille järgi õiguskord langeb kokku loodud korraga ning kõigel loodul, nii kivil kui puul, loomal kui inimesel on õigusvõime. Vitoria oleks võinud seda teedpidi minna – indiaanlaste õigusvõime põhjendamine ei oleks seega olnud kuigi raske. Paraku oleks ta niiviisi osutanud iseendale karuteene, sest isandatena maale tulnud hispaanlased saaksid samuti toetuda loodud korrale – paavsti kaudu oli Jumal ise usaldanud neile võimu Uue Maailma ja selle elanike üle ning
Vaimuhaigeid käsitleti kui kurjast vaimust vaevatuid, seestunuid. Kõnesolevate haiguste puhul võis rääkida neist kui märgist jumalikust karistusest asjaosalistele või inimkonnale. (Vt paralleel leepraga siiski , nagu ka leepra puhul, ei pruukinud asju vaid negatiivses valguses näha tegemist võis olla ka nö äravalitutega...) Demonomaaniast lähtuvalt sai vastavate haigustega võitlemise peamiseks mehhanismiks ekstsortsism kurja vaimu välja ajamine. Skolastilisest traditsioonist lähtuvalt tekkis keskajal hulgaliselt igasugu õpetusi (milliste najal siiamaani Hollywood ratsutab). Näiteks idee, et kurjad vaimud on oma olemuselt külmad kehalised olendid, kes ise külma käes kannatades otsivad enesele sõna otseses mõttes sooja kohta. Jne... Uusaegne psühhiaatria algab 18. sajandi lõpul koos Valgustusajastu tulemisega. Väga palju on uues mõtlemises lihtsat vana eitamist (mitte niiväga arusaamist vaimuhaigustest)
Esimeses kirjutas William Ockhamist (1285-1347), tuntud kui``Ockhami habemenoa'' printsiibi autor, mõjuka Summa logicae. Samuti Oxfordiga seotud Walter Burley teos De puritate artis logicae oli Ockhami suhtes ülikriitiliselt meelestatud. Mõjukaim selleagne Pariisi loogik oli Jean Buridan. 2.3 Loogika pärast Renessanssi: 16. sajandist 19. sajandi keskpaigani Renessans tähendas loogika jaoks lahtiütlemist keskaegsest, otse Aristoteleselt lähtuvast skolastilisest loogikast. Hakkas sündima uus, matemaatikaga sidet leidev sümboolne loogika. Viimasest jooksebki veelahe antiik- ja keskaegse ning tänapäevase loogika vahel. Õhus olevad, siin-seal väljendatud ideed täpsest, universaalsest sümbolkeelest ning selle keele abil tehtava arutlemise matematiseerimisest ja mehhaniseerimisest ei jõudnud enne 19. sajandi keskpaiku aga mingisugustegi praktiliste tulemusteni peale lihtsate, ebasüstemaatiliste sümbolsüsteemide loomise. 2.3.1 16. ja 17. sajand
kaubanduses. · Õppis Oxfordis loodusteadust, meditsiini ja · Igaveseks rahuks filosoofiat. · Ükski riik ei tohiks teise riigi konstitutsiooni ja · Elu valitsemisse vägivaldselt sekkuda. · Õppides filosoofiat hakkas tegelema Descartesi · Ükski riik sõdides teise riigiga ei tohiks lubada töödega. Tänu neile võõrdus lõplikult skolastilisest endale selliseid vahendeid, mis vastastikuse meetodist. usalduse tulevaseks rahuks teeksid võimatuks: · Pärast õpingute lõpetamist läks diplomaatilisse palgamõrtsukate kasutamine, mürgisegamine, teenistusse (Berliini). kapitulatsiooni murdmine, reetmisele ajendamine · Koju jõudnuna jätkas õpinguid arstiteaduses. võideldava riigiga
kodust välja ajada. Hulkureid ning sante võttis teinekord oma rüppe kirik (kloostrid), märatsema kippuvaid või rahutuid isikuid isoleeriti eeskätt vanglaisse, koos kurjategijate, prostituutide jne-ga. (Ainult vaimuhaigeile mõeldud isolaator on Rootsist teada aastast 1305.) Demonomaaniast lähtuvalt sai keskajal vaimuhaigustega võitlemise peamiseks mehhanismiks ekstsortsism kurja vaimu välja ajamine. See oli vaimulike, mitte arstide ülesanne. Skolastilisest traditsioonist lähtuvalt tekkis keskajal hulgaliselt igasugu õpetusi, kuidas vaime välja ajada. Näiteks idee, et kurjad vaimud on oma olemuselt külmad olendid, kes otsivad enesele sooja kohta. Jne... (,,Ravivahend" olnuks seega jäävann...) Uusaegne psühhiaatria algab 18. sajandil (Valgustusajastul). Väga palju oli uues mõtlemises lihtsalt vana eitamist (mitte nii väga arusaamist vaimuhaigustest), nt nüüd vaadeldi keskajale
annaabi.ee 
