neuronid, Schwanni rakud, kõhred, sidekude (3,4,6 lõpuskaar), südamest lähtuvate suurte arterite seina lihas- ja sidekude, kopsutüve/aordi vahesein, ka südame vaheseina komponent * panustavad rakke ka tüümuse, kõrvalkilpnäärme ja kilpnäärme koosseisu 3) Kaela/ristluu neuraalhari annab aluse parasümpaatilistele sooleganglionitele 4) Kere neuraalhari – NH rakud, mis migreeruvad ventrolateraalselt läbi somiitide sklerotoomi (moodustub selgroog ja roided) anterioorse osa annavad aluse dorsaalsetele juurganglionitele (paiknevad sensoorsed neuronid), sümpaatilistele ganglionitele (neuronid, gliia), Shwann`i rakkudele (ümbritsevad aksoneid) ja neerupealise säsi rakkudele Sensoorsed (DRG) ja autonoomsed (sümp ganglionid) neuronid, neerupealise säsi rakud, Schwanni rakud ja teised gliia rakud. NH rakkudele on iseloomulik kollektiivne migratsioon
tekivad neuraalharjast. Neutraalhari. Ajutine multipotentne rändav rakupopulatsioon. Moodustub neuraaltoru voltidest. Neuraalharja rakkudest moodustuvad: perifeersete ganglioonite neuronid ja gliia; soolestiku närvisüsteem; naha pingmentirakud; näo ja kael luud, kõhred; aordi ja kopsuarteri eraldamine; paljude organite sisekude. Keha neuraalharja rakkude kaks migratsiooniteed: selgmiselt, epidermise ja dermise vahel - melanotsüüdid; kõhtmiselt läbi sklerotoomi. Kõhtmiselt migreeruvad neuraalharja rakud väldivad sklerotoomi tagumist osa. Seal – tõukuvad efriinid. Tähtsamad pea struktuurid mis arenevad neuraalharjast. keha neuraalharjastki: Perifeerne närvisüsteem: peaganglionid ja nendega seotud peanärvid, gliia; Näo melanotsüüdid. Mesoderm: skeletilihaste ja luude areng Mesodermi põhikomponendid.Seljakeelik,Paraksiaalne mesoderm (somiidid ja pea mesoderm), külgplaadi mesoderm ja vahelmine mesoderm
sklerotoom (selgroo, roide kõhrete areng), müotoom (selja, roietevahelised ja keha eesmised lihased) ja dermamüotoom (skeletilihaste eellased, selja dermise rakud). Somiidi sklerotoom jaguneb veel ka eesmiseks (anterioorne) ja tagumiseks (posterioorne) osaks. Selline jagunemine on vajalik selgroolülide moodustumiseks ja perifeerse närvisüsteemi määratlemiseks – neuraalharja rakud ja motoorsed ja sensoorsed aksonid liiguvad ainult sklerotoomi anterioorsesse ossa. Selgroo moodustumine Selgroolüli moodustamise alustamiseks indutseerib seljakeelik oma kõrvalolevaid mesenhüümi rakke, et need sekreteeriks epimorfiini, mis tõmbab ligi sklerotoomi rakke seljakeeliku ja neuraaltoru ümber. Seal hakkavad nad kondenseeruma ja diferentseeuvad kõhredeks. Enne selgroolüli tekkimist skleretoomi rakkudest toimub resegmenteerumine Resegmenteerumisel ühinevad eesmise somiidi tagumine osa ja
neerupealise säsiosa ning närvikogumikud ümber aordi. süda - südamest lähtuvate suurte arterite seina lihas- ja sidekude, kopsutüve ja aordi vahesein ristluu/kael – Nendest rakkudest genereeritakse soole parasümpaatilised ganglionid. NH rakkude migratsiooni teed pea/kraniaalse NH rakkude migratsioon - migreeruvad lõpuskaartesse ja lõpustaskutesse kere NH migratsioon - migreeruvad ventrolateraalselt läbi somiitide sklerotoomi anterioorse osa NB! Jätke meelde, et KNS-i neuronid, gliia rakud –oligodendrotsüüdid, astrotsüüdid, ependüümi rakud tekivad neuraaltorust (vastavatest neuraalsetest tüvi/eellasrakkudest –neuroepiteel, radiaalgliia/basaalsed eellasrakud) ja PNS-i neuronid nii sensoorsele, sümpaatilisele kui ka soole närvisüsteemile kui ka perifeerse närvisüsteemi gliiarakud (Schwanni rakud, ganglioni sateliitrakud, telogliia) tekivad neuraalharjast. PNS-i
annaabi.ee 
