Iseloomustus-Seen parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad (sklerootsiumid), mis talvituvad. Kasvukoht-Levib rukkipõldudel, harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades. Toime-Tungaltera peetakse libahuntide nägemise põhjuseks talupoegade seas. [1] Talupoegade viljakvaliteet oli mõisnike omast madalam ja vili võis sisaldada tungalteri. Tungalteradega nakatunud teravilja tarbimine põhjustab hallutsinatsioone, krampe ja gangreeni. Veel 20. sajandil on märgitud mürgituspuhanguid. Kuivatatud teravilja
Harilik tungaltera on seen mis parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad (sklerootsiumid), mis talvituvad. Tungaltera levib rukkipõldudel, harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades. Tungalteradega nakatunud teravilja tarbimine põhjustab hallutsinatsioone, krampe ja gangreeni. Veel 20. sajandil on märgitud mürgituspuhanguid. Kuivatatud teravilja hoiustamisega tungaltera mõju väheneb ja aastaga kaob peaaegu täielikult. Praegu kasutatakse tungaltera ravimite valmistamiseks (sünnitust esile kutsuvad) ja see on ravimtaimede registris.
ovaalsete erineva suuruse ja värvusega padjanditena. 6. nõed(seenpatogeenid) tume tolmav või mittetolmav eoste mass on kahjustatud taimeosadel. Nt nisu-kõvanõgi, nisu-lendnõgi, odra-lendnõgi, kaera- lendnõgi jne 7.närbumine( Seen, bakter , viirushaigused ) Eristatakse: mittenakkuslik ( närbumine , ajutine iseloom ) ja nakkuslik ( närbumine mida tekitab haigustekitaja parasiteerimine ja tugor enam ei taastu ) 8.sklerootsiumid(seenpatogeenid) tihedad ümmargused , piklikud või ebakorrapärase kujuga moodustised mis koosnevad seeneniitide põimikust. Sklerootsiume moodustavad nt tungaltera, ristikuvähi , valgemädaniku jt. Haiguste tekitajad. 9.uusmoodustised(see, bakter ja mõningad viirushaigused) pahkd, kasved või nõialuudsus. Nt kartulivähk,kapsanuuter, ploomi ja kirsiluudik 10.mumifikatsioonid(seenpatogeenid) viljade kõvaks ja mustaks muutumine
Nakatumine Tungaltera põhimassi moodustab tihe seeneniitide põimik nn sklerootsium. Tera pinnale arenevad eoskandjad, milledes valmivad seene paljunemiseks vajalikud eosed. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad (sklerootsiumid), mis talvituvad.ungalterad valmivad sügisel, kui seenel tuleb üle elada ebasoodne aastaaeg talv. Vilja koristamisel langeb suur osa tungalteradest maha ning elab seal üle talve. Kevadel vabanevad tungalteradest seene eosed, mis paiskuvad laiali nakatades teravilju taas. Kui viljapõld on nakatunud tungalteraga, ei ole soovitav sellelt põllult pärit vilja süüa. Tungaltera sisaldab vähesel määral mürgiseid aineid ning muuta ka jahu veidi mürgiseks. Veel 20. sajandi
äärisega ja keskelt heledamad laigud. niiske ja jaheda ilmastiku korral laigud suurenevad kiiresti.Sellised laigud on võrsetel ja õitel. Õievars jääb lühikeseks, kõverdub. Õiepungad ei avane. Õied kortsuvad ja kuivavad. Haigestunud taimeosad kattuvad halli koheva tolmava kirmega. sibulad jäävad väikeseks. Neil on soomuste all helepruun laik. Laikudel ning nakatunud varre alumisel osal moodustuvad väikesed mustad läikivad sklerootsiumid. Nakatunuid koed tumenevad japehemenevad. Haigused kanduvad edasi tuule ja vihmaga, tekitades lehtede ja õite teisnakkuse. Hahkhallitust, samuti teisi tulbihaigusi soodustab tulbi sibulate hiline mahapanaek ja kaltsiumi puudus mullas. Tõrje: 1. Pritsida avamaal tärkamise ja õitsemise vahelisel ajal 2...3 korda vaheldumisi fundasooli,topsiini,tsineebi,TMTD,polükarbatsiini,eupareeni ja kaptaani 0,4%-lise suspen suspensiooniga. 2
; 2. Valida haigusresistentsed sordid. 3. Vältida monokultuuris kasvatamist ( eelistada viljakultuuri järel). 4. Keemiline tõrje – Seemnekartulid puhtida mahapaneku eelselt ja koristusjärgselt. 5. Seemnematerjali pidev uuendamine 6. Seemnematerjali korralik sorteerimine 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia solani) Kartuli mustkärnale on iseloomulikud mustad sklerootsiumid või võrgutaolised moodustised mugulatel (Joonis 4). Mõnikord on ka väikesed mustad süvendid. Haigust esineb rohkem siis kui kasvuperioodi lõpul on rohkelt sademeid. Varajasel nakkamisel mugulad deformeeruvad. Haiguse tõttu väheneb idanevus. (Plant Pathology, New York) Joonis 4. Mustkärn kartulil (Kartul) Tõusmepõletiku kutsub esile kartuli mahapanek eriti jahedasse mulda ning kui suvel on palju niiskust siis tegik vilttõbi
o Lumiseen talvitumishaigus. Nõrgestatud taimed nakatuvad. Pesitsedes kõdunevatel taimeosadel, nakatab lumiseen järjest uusi taimi. Tõrje: optimaalne külviaeg, seemnete puhtimine. o Kõrreliste tungaltera eosed levivad tuule abil. Kevadel valmivad sklerootsiumidel viljakehad, kust eosed levivad tuule abil taimedele edasi. Tekib ka mesikaste, mis kleepub putukate jalgadele ja levib edasi. Tõrje: maha külvatavatest teradest tuleb alati eemaldada sklerootsiumid. Vähendada aitab viljavaheldus ja kõrsheinte niitmine, puhtimine. o Herne-laikpõletik haigustekitajad säilivad seemnetes 5-10 aastat, taimejäänustel 1 a. Seente lülieosed levivad vihma ja tuule abil. Tõrje: terve seemnematerjal, viljavaheldus, seemnete puhtimine. o Afanomükoos juur mädaneb. Tõrje: nakkusega muldadel ei tohiks hernes korduda enne kui 6 aastat. Seeme puhtida, keemiline tõrje.
Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks. Kevadel arenevad maha kukkunud tungalteral kotteosed, mis peavad nakatama mõne kõrrelise õie. Nakatunud kõrrelise õis hakkab selle seene toimel eritama nektarit, mis on segatud seene lülieostega. Magusa peale kokku lennanud kärbsed kannavad pesemata suuga seeneeoseid edasi tervetele õitele. Suve lõpus kasvavad viimastest nakatunud õitest talvituma jäävad tungalterad (sklerootsiumid). Tungaltera esineb kõigil kõrrelistel (sh. teraviljadel). tungaltera on väga mürgine. Tõenäoliselt suur osa Keskaegseid nõiaprotsesse olid tingitud tungalterast ta võib toimida hallutsinogeenselt, aga tungalteraga saastunud vili oli sageli vaesema rahva toit näljast pääsemiseks. Ilmselt põhjustas tungaltera ka keskajal väga kõrget laste suremust. Siiski on Tungaltera tänapäevani asendamatu meditsiinis tema preparaate vajatakse günekoloogias.
Eriti tugev nefrotoksiline mürkaine. Satub toiduga organismi peamiselt teraviljade ja teraviljasaaduste kaudu. Rosinates on sageli avastatud kõrge saastumise tase. Teraviljad, kakao, kohv, maitseained, vein, liha. Patuliin: Pühjustab õuntel pruuni mädanikku. Toksiline. Tungaltera prk: Tungaltera toksikoosi saadakse kõige sagedamini tungaltera sisaldava jahu, kliide jne. söömisel. Kahjustab eriti rukist, harva otra või kaera. Teriste asemel arenevad tumedad seeneniitide põimikud sklerootsiumid, mille suurus on mitmesugune ja sõltub nakatunud õie suurusest. Tsüklosporiin: Pärsib erakordse efektiivsusega inimese immuunreaktsioone. Tsüklosporiini kasutatakse suurte organite (süda, neerud) ja luuüdi tranplantatsioonil alates 1980-ndatest. Seeninfektsioonid mükoosid: Lisaks seenmürgistustele põhjustavad seened inimesel ka nakkushaigusi - mükoose. Kõige sagedasemad mükoosid on nahahaigused. Kõige harvemini tuleb ette süvamükoose, mis on
Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks. Kevadel arenevad maha kukkunud tungalteral kotteosed, mis peavad nakatama mõne kõrrelise õie. Nakatunud kõrrelise õis hakkab selle seene toimel eritama nektarit, mis on segatud seene lülieostega. Magusa peale kokku lennanud kärbsed kannavad pesemata suuga seeneeoseid edasi tervetele õitele. Suve lõpus kasvavad viimastest nakatunud õitest talvituma jäävad tungalterad (sklerootsiumid). Tungaltera esineb kõigil kõrrelistel (sh. teraviljadel). tungaltera on väga mürgine. Tõenäoliselt suur osa Keskaegseid nõiaprotsesse olid tingitud tungalterast ta võib toimida hallutsinogeenselt, aga tungalteraga saastunud vili oli sageli vaesema rahva toit näljast pääsemiseks. Ilmselt põhjustas tungaltera ka keskajal väga kõrget laste suremust. Siiski on Tungaltera tänapäevani asendamatu meditsiinis tema preparaate vajatakse günekoloogias.
seenkahjustustest. Tavaliselt leiame sel puhul taimedelt putukate jäänuseid, ekskremente, näritud kohti, auke jne. Seente vegetatiivkeha on mütseel e. seeneniidistik. Osal jahukasteliste liikidel tekib vananedes sekundaarne mütseel, sel juhul moodustuvad seeneniidistikul lühikesed harunemata paksukestalised tumedaks värvunud seeneniidid e. hüüfid (näiteks karusmarjal, roosil, kõrrelistel). Seeneniitide läbipõimumise ja tihenemise tagajärjel tekivad sklerootsiumid (seenemügarad), mis on teatud seentel puhke- või talvitusstaadiumiks (esinevad näiteks valgemädanikku ja hahkhallitust tekitavatel seentel). Taimehaigusi tekitavad seened jagunevad ekto- ja endogeenseteks vastavalt sellele, kas parasiidi mütseel areneb taime pinnal (näiteks kirmed) või taimekudede sees. Paljunemine Seentel eristatakse kolme paljunemise tüüpi: *vegetatiivne (oiidide, klamüdospooride, blastospooride abil). Seeneniidi nöördudes
annaabi.ee 
