mõningateks jõuharjutusteks. Kui palju ? Hoidumaks liikumisvaeguse kahjulikust mõjust on tarvis lihtsalt palju liikuda: eelistada käimist tööle minekuks/tulekuks, veeta puhkeaega mitte lesides vaid kehaliselt toimekalt. Kui võimalik, siis loobuda liftist. Ka oma tööl ei tasu häbeneda püstitõusmisi riiuli/kapi juurde minekuks, külaliste vastu võtmiseks/ära saatmiseks. Kui aga soovime saavutada preventiivse vastumõju vähendamaks kõrgvererõhu tõve, südamehaiguste või sklerootiliste muutuste riski, siis tuleb hakata süsteemikindlalt harjutama. Vähemalt kolm korda nädalas tuleks sel juhul leida kolmveerand tundi. Kui aga seame sihiks organismi adaptiivsuse tõhustamise ja seekaudu tervisevaru suurendamise, tuleb hakata treenima selle sõna otseses mõttes. Muidugi ei tähenda see tippsportlase simuleerimist. Koormused jäävad suuresti erinevateks. Kuid tippsportlaselt tuleb laenata treeningu korralduse printsiibid: süstemaatilisus, treeniva toimega
Hoidumaks liikumisvaeguse kahjulikust mõjust on tarvis lihtsalt palju liikuda: eelistada käimist tööle minekuks/tulekuks, veeta puhkeaega mitte lesides vaid kehaliselt toimekalt. Kui võimalik, siis loobuda liftist. Ka oma tööl ei tasu häbeneda püstitõusmisi riiuli/kapi juurde minekuks, külaliste vastu võtmiseks/ära saatmiseks. Kui aga soovime saavutada preventiivse vastumõju vähendamaks kõrgvererõhu tõve, südamehaiguste või sklerootiliste muutuste riski, siis tuleb hakata süsteemikindlalt harjutama. Vähemalt kolm korda nädalas tuleks sel juhul leida kolmveerand tundi. Kui aga seame sihiks organismi adaptiivsuse tõhustamise ja seekaudu tervisevaru suurendamise, tuleb hakata treenima selle sõna otseses mõttes. Muidugi ei tähenda see tippsportlase simuleerimist. Koormused jäävad suuresti erinevateks. Kuid tippsportlaselt tuleb laenata treeningu korralduse printsiibid: süstemaatilisus, treeniva
mõjust on liikumine. Eelistada jalgsi käimist igal selleks avaneval võimalusel. Kaaluda transpordi kasutamise vajalikkust. Veeta puhkeaeg mitte lesides vaid kehaliselt toimekana. Kui füüsis töökorras on ka mõtted helgemad ning häid ideid kergem genereerida. Kui võimalik, kasutada lifti asemel treppi. Sageli tippajal lifti oodates kaotab rohkem väärtusliku aega kui trepist liikudes. Kui aga soovime saavutada ennetavat mõju vähendamaks kõrgvererõhu, südamehaiguste või sklerootiliste muutuste riski, tuleb hakata süstemaatilisemalt harjutama ja liikuma. Liikumine Kindlasti nii mõnelgi meist on juhtunud, et oleme uusaastalubaduse metsarajale või spordisaali tormanud. Sellist käitumist võib juba algusest peale lugeda kaotatud lahinguks. Püsivate muutuste saavutamiseks vajame tugevat vundamenti, millel ei ole looduse poolt antud erivõimetega mingit pistmist. Enne treeningusse tormamist peaksime vastama reale
Eelistada jalgsi käimist igal selleks avaneval võimalusel. Kaaluda transpordi kasutamise vajalikkust. Veeta puhkeaeg mitte lesides vaid kehaliselt toimekana. Kui füüsis töökorras on ka mõtted helgemad ning häid ideid kergem genereerida. Kui võimalik, kasutada lifti asemel treppi. Sageli tippajal lifti oodates kaotab rohkem väärtusliku aega kui trepist liikudes. Kui aga soovime saavutada ennetavat mõju vähendamaks kõrgvererõhu, südamehaiguste või sklerootiliste muutuste riski, tuleb hakata süstemaatilisemalt harjutama ja liikuma. Loodus liikumine Liikumine ja aktiivne puhkus on meie elu lahutamatud osad, otsitakse juurde uusi ja erinevaid võimalusi lõõgastumiseks , enese vormishoidmise ks, haiguste ennetamiseks ja uue energia ammutamiseks. Nimelt on just looduses liikumine olnud inimesele omane juba ürgsetest aegadest peale. Loodus on kõige tervislikum ja kättesaadavam harjutuspaik, kus liikudes saab lahti liigsest närvipingest ja
· paraneb meeleolu ja kontsentratsioon, · paraneb rüht, väljanägemine ja enesetunne · paraneb uni · alaneb stressist tingitud lihaspinge · väheneb lihasvigastuste võimalus Südame-veresoonkonna haiguste seisukohalt süstemaatiline tervisetreening langetab kõrgenenud vererõhku, rasvade ülemäärast sisaldust veres, liigset kehakaalu. Toimib treeningu antisklerootiline efekt, st. kaitstakse kudesid (lihas-, kõõlus- ja sidekude) sklerootiliste muutuste eest. 6 Nõuanded, kuidas muuta lihtsamaks endale otsust olla regulaarselt kehaliselt aktiivne: · Leia endale mõttekaaslane, kellega koos alustada ja treenida. Kui Sa seda ei leia, ühine grupiga. · Vali endale selline kehaline tegevus, mis Sulle tõsiselt meeldib. · Püstita reaalsed eesmärgid. Pole vaja alustada suurejooneliste plaanidega, mis ei pruugi õnnestuda.
Optimaalset koormust iseloomustav löögisagedus = 170 vanus Kui ollakse aasta-kaks tõsiselt harjutanud, tuleks valemisse võtta 170 asemel 180. Tervise kasud aeroobikast ja võimlemisest. Aeroobsed kestusharjutused tugevdavad süstemaatilisel kasutamisel südant, tõstavad aeroobset töövõimet (maksimaalset hapniku tarbimist), suurendavad organismi energiavarusid, parandavad funktsioonide ja ainevahetuse ökonoomsust, vähendavad sklerootiliste muutuste riski muutes vere lipoproteiidide koostist ja kahandades kolesterooli taset. Seega on need harjutused tervisevaru suurendamisel asendamatud. Teisiti toimivad võimlemisharjutused. Nende peamine mõju on lihastele, sidekoele ja kesknärvisüsteemile. Just võimlemisharjutused kindlustavad aju talitluse efektiivse toniseerimise, samuti liikumisaparaadi elastsuse säilumise. Viimast väljendab painduvuse tase.
Eelistada jalgsi käimist igal selleks avaneval võimalusel. Kaaluda transpordi kasutamise vajalikkust. Veeta puhkeaeg mitte lesides vaid kehaliselt toimekana. Kui füüsis töökorras on ka mõtted helgemad ning häid ideid kergem genereerida. Kui võimalik, kasutada lifti asemel treppi. Sageli tippajal lifti oodates kaotab rohkem väärtusliku aega kui trepist liikudes. Kui aga soovime saavutada ennetavat mõju vähendamaks kõrgvererõhu, südamehaiguste või sklerootiliste muutuste riski, tuleb hakata süstemaatilisemalt harjutama ja liikuma. Kindlasti nii mõnelgi meist on juhtunud, et oleme uusaastalubaduse metsarajale või spordisaali tormanud. Sellist käitumist võib juba algusest peale lugeda kaotatud lahinguks. Püsivate muutuste saavutamiseks vajame tugevat vundamenti, millel ei ole looduse poolt antud erivõimetega mingit pistmist. Enne treeningusse tormamist peaksime vastama reale küsimustele: miks ma tahan oma keha treenida ja mida ma
• intensiivistub lihaste varustamine hapniku ja toitainetega; • alaneb südame löögisagedus ning puhkepulss (sama intensiivsusega lihastöö nõuab väiksemaid pingutusi); • südame töö muutub efektiivsemaks ning vererõhunäitajad normaliseeruvad; • hapniku tarbimise võime paranemisega täiustuvad oksüdatsiooniprotsessid; • hemoglobiini tase veres tõuseb – paraneb hapniku transportimine, koed on paremini hapnikuga varustatud; • väheneb sklerootiliste muutuste risk (muutub vere lipoproteiidide koostis, kahaneb kolesterooli tase). MÕJU TUGI- JA LIIKUMISAPARAADILE Optimaalne kehaline treening kutsub esile luude, liigeste ja lihaste tugevnemise ning verevarustuse paranemise. Harjutused ja liigutused hoiavad liigeseid pidevas liikumises ning vähendavad nende jäigastumise riski. Koormus parandab liigeskõhrede toitumist, mis väldib liigespindade kulumist ja ka luuhõrenemist ehk osteoporoosi.
limaskestapõletikku ning aitab vaigistada ka kõrvetisi ja seedetrakti spastilisi valusid. Astelpajuõli kaitseb koemembraane keha sisemiste ja välismürkide eest, samuti on sel tõhus veresoonte lupjumist pidurdav võime. Kui ateroskleroosihaiged tarvitavad astelpajuõli, paraneb märgatavalt nende enesetunne, väheneb kolesterooli kogus veres ning harvenevad stenokardiahood. Astelpajuõli kaitseb lihas-, kõõlus- ja sidekude sklerootiliste muutuste eest tänu õlis leiduvale linool- ja linoleenhappele, A- ja E-vitamiinile, fosfolipiididele ja steroolidele. Välispidiselt on astelpajusaadused head lamatiste, haavandite, mädaste haavandite, põletuste, pärakulõhede, pärasoole haavandtõve, igemepõletiku, põsekoopapõletiku, nahapõletike ning mitmete naistehaiguste korral. Astelpajumarjatõmmis ja -mahl turgutavad suurepäraselt vitamiinivaeguse ja kehvveresuse korral. Astelpajumahlal on ka bakteritevastane toime