Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sklereiidide" - 3 õppematerjali

sklereiidide ehk kivisrakkude kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised.
Nimetu
6
doc

Nimetu

(Must leeder) · Kobekollenhüüm - paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas (joonis). Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud: · Sklereiidide - kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised. · Niinekiud - on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. · Puidukiud - asuvad harilikult juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad, kuni 1,5 mm pikkused. Juhtkoed. Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu

Varia → Kategoriseerimata
16 allalaadimist
Taimerakk ja taimekoed
11
docx

Taimerakk ja taimekoed

Asub varre siseosas (joonis). Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud. 1. Sklereiidide ehk kivisrakkude kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised. Sklereiide võib leida idioblastidena põhikoes, kuid need võivad moodustada ka väga tugeva koe näiteks luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Kivisrakkude kuju

Bioloogia → Bioloogia
45 allalaadimist
Leht-vili-õis ja seeme
15
docx

Leht, vili, õis ja seeme

Viljaliha läbivad juhtkimbud, millest osa kuulub sigimikule, osa aga hüpantiumile. Kroonlehtedesse suundunud juhtkimpude (asuvad viljalehtede vahekohtades) ning viljalehtede tippudes paiknevate emaka juhtkimpude vahelt läbib viljaliha nõrgemini või tugevamini märgatav piir sigimikust ja hüpantiumist tekkinud kudede vahel. Enamasti on igas sigimikupesas kaks seemet, harva vähem või rohkem. Pirni õunviljale on omane sklereiidide rohke esinemine. Mari (bacca) esineb näiteks maavitsalistel (Solanaceae). Tomati (Lycopersicon esculentum) kultuursortidel on mari moodustunud rohkem kui kahest viljalehest, kuigi maavitsalistele on iseloomulik kahe viljalehe esinemine.

Bioloogia → Bioloogia
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun