situatsioonides. Edwin Landseer "Päästetud" John Crome (1768 - 1821) 19. sajandi maastikumaali teerajaja. Maalis vaid inglise loodust. Maalid on lihtsad, motiivid vaesed ja väheütlevad. Poolehoidu võitis siiruse ja peene realismiga. John Crome "Kuutõus Yares" John Crome "Poringlandi tamm" John Constable (1776 - 1837) Sai tuntuks maastikumaalijana. Maalis loodust nii, nagu seda nägi. Töötab laiade, vabade, skitseerivate pintslitõmmetega. Hülgab tumeda paleti ja hakkab maalima heledate toonidega. Oli impressionismi ja vabaõhumaali eelkäija. John Constable "Viljapõld" John Constable "Salisbury katedraal" William Turner (1775 - 1851) Inglise maalija ja graafik. Kujutas peamiselt valgust ja atmosfääri. Huvitus ka merest ja taevast. Ta maastikud on unistavalt-õhulised, realistlik- värvitoredad või visionäär-fantastilised.
päikesekiirte mäng ja peegeldused , samuti õhu pinnad (mis paistavad sarnastena ainult värelemine annavad igale väikeselegi pinnale pealiskaudsel vaatlemisel). Samuti ei armasta lõpmatu nüansirikkuse. Ja et seda nüansirikkust impressionistid kehade tugevat modelleerimist tabada, maalisid impressionistid segamata varjudega. värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega (nn. komadega) lõuendile. Väikeste värvilaigukeste ühinemine, tervikuks kokku sulamine pidi toimuma alles vaataja silmis, teataval kaugusel lõuendist. Lähtudes sellest põhimõttest, ei tarvitanud impressionistid kunagi musta. Üldse on impressionistide lõuendite iseloomulikuks jooneks (skitseeriva tehnika kõrval) äärmiselt suur heledus. IMPRESSIONISMIST Et impressioniste huvitasid niisiis õieti ainult Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt
piirjooni – seetõttu kaotati maalist täpseid kontuure toonitav joonistus. Ka ei kasuta impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Loobutakse nn. lokaaltoonidest (varem kaeti teatud osa pildi pinnast ühe ja sama värviga) – looduses ei esine ühtlase värvinguga pindu – valgus ja õhk annavad igale väikesele pinnale lõpmatu nüansirikkuse. Et seda 2 tabada, maaliti segamata värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile. Juugendstiil Väljendusvahendiks on “joon”. “Joon” väljendas stiili põhiolemust, mille põhirõhk omistati tervete joonsete rütmide dekoratiivsele väärtusele. Selle kõige väljendamiseks pöörduti omakorda looduse poole. Pea kõikides stiilinäidetes on näha rõhuasetust taimemotiividele, kuigi tihti on need niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Joon oli alati dünaamiline ja voogav, muutudes kord laiemaks
Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni seetõttu kaotati maalist täpseid kontuure toonitav joonistus. Ka ei kasuta impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Loobutakse nn. lokaaltoonidest (varem kaeti teatud osa pildi pinnast ühe ja sama värviga) looduses ei esine ühtlase värvinguga pindu valgus ja õhk annavad igale väikesele pinnale lõpmatu nüansirikkuse. Et seda tabada, maaliti segamata värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile. Väikeste värvilaigukeste ühinemine ja tervikuks kokkusulamine toimub alles vaataja silmas, teataval kaugusel lõuendist. Sellest lähtuvalt ei tarvitanud impressionistid kunagi musta värvi. · Impressionismile on omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. Tähtis on ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks tajule midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi
maalist täpseid kontuure toonitav joonistus. Ka ei kasuta impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Loobutakse nn. lokaaltoonidest (varem kaeti teatud osa pildi pinnast ühe ja sama värviga) – looduses ei esine ühtlase värvinguga pindu – valgus ja õhk annavad igale väikesele pinnale lõpmatu nüansirikkuse. Et seda tabada, maaliti segamata värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile. Väikeste värvilaigukeste ühinemine ja tervikuks kokkusulamine toimub alles vaataja silmas, teataval kaugusel lõuendist. Sellest lähtuvalt ei tarvitanud impressionistid kunagi musta värvi. ● Impressionismile on omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. Tähtis on ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks tajule midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi olema ühe
piirjooni seetõttu kaotati maalist täpseid kontuure toonitav joonistus. Ka ei kasuta impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Loobutakse nn. lokaaltoonidest (varem kaeti teatud osa pildi pinnast ühe ja sama värviga) looduses ei esine ühtlase värvinguga pindu valgus ja õhk annavad igale väikesele pinnale lõpmatu nüansirikkuse. Et seda tabada, maaliti segamata värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile. Väikeste värvilaigukeste ühinemine ja tervikuks kokkusulamine toimub alles vaataja silmas, teataval kaugusel lõuendist. Sellest lähtuvalt ei tarvitanud impressionistid kunagi musta värvi. Impressionismile on omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. Tähtis on ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks tajule midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi
seetõttu kaotati maalist täpseid kontuure toonitav joonistus. Ka ei kasuta impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Loobutakse nn. lokaaltoonidest (varem kaeti teatud osa pildi pinnast ühe ja sama värviga) looduses ei esine ühtlase värvinguga pindu valgus ja õhk annavad igale väikesele pinnale lõpmatu nüansirikkuse. Et seda tabada, maaliti segamata värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile. Väikeste värvilaigukeste ühinemine ja tervikuks kokkusulamine toimub alles vaataja silmas, teataval kaugusel lõuendist. Sellest lähtuvalt ei tarvitanud impressionistid kunagi musta värvi. Impressionismile on omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. Tähtis on ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks tajule midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi olema