Nimetu
Lisaks tuleb Tartusse 2
ilmikvenda, hiljem ( 1583 a ) tuleb ka poola preester, kes on katolik vaimulik. Jesuiitide
tulek Liivimaale on hästi dokumenteeritud. Laste massiline ristimine. Tartus olles
kohtavad nad nelja erineva rahvusega ( sakslased- linnaelanikud, poolakad- süjaväelased,
eestlased-lihtrahvas ja venelased-kaupmehed). pannakse kiiresti tähele , et sakslased
takistavad eestlasi jesuiitidega suhtlemisel, tahavad neid suunata luterluse poole.
Probleeme ka venelastega, keda nim skismaatikuteks. Arvati, et neid on üsna kerge ümber
keerata. Palju tülisid, sh koos võimude sekkumisega. Sakslased jäävad selgelt luteri
kirikule truuks, eestlasi takistatakse igal moel. Esialgu kõige keerulisem keelebarjäär.
Tartus materjaalne baas, mis jesuiitidele anti oli Katariina kirik Jakobi tänaval Enne seda
olid Katariina kirikut kasut eestlased, kes saavad kasut Jaani kirikut. Hoonetesse rajati ka
seminar ja koolid, mida esialgu hakati nimetama domitsiiliks. Samasugused domitsiilid
annaabi.ee 
